#100blogipäeva 53/100 – Saksamaa 6. osa

Minu ja Heidi hommik algas ülimõnusa 10 km jooksuga Elbe jõe ääres. Liikusime suunaga südalinna poole, nautisime vestlust ja vaateid. No tõesti oli hea jooks, pole midagi öelda. Keskmine pulss oli küll kõrge, midagi üle 160, aga tempo mõnus, ligikaudu 7 min per km ja nautisin. Äkki see poolmaraton Ööjooksul ei saagi nii jube olema? 🙂

Foto: Heidi erakogu
Foto: Heidi erakogu
Foto: Heidi erakogu
Foto: Heidi erakogu

Jooksult naastes oli Elari valmistanud meile rikkaliku ja toreda hommikueine, sõime kohupiima valgupulbri, kakao ja banaaniga ning pannkooke erinevate lisanditega. Heidi ja Elari jõid kohvi, aga kuna mina seda ei armasta, siis oma tavapärast vett. Kõht sai täis ja lihased ilusti taastoidetud.

Pärast hommikusööki sättisime end valmis ja asusime bussiga teele Moritzburgi poole. Seal asub üks August Starke poolt ehitada lastud loss, mida me siis hoolega igast küljest vaatlesime. Kas see pole mitte kaunis?

 Jalutasime, jutustasime ja veetsime kolmekesi mõnusalt aega. Nii ongi kõige parem. 🙂

Moritzburgist tagasi Dresdenisse jõudes tegime väikse lõuna oma kaasavõetud snäkkidega ja liikusime kaubamajja Elbepark. Ma suutsin HM-s natuke hulluks minna ning lahkusin sealt uue sportrinnahoidja, trennisärgi ja -pükstega.

Pärast seda ostsime veel süüa meie uhke kolmekäigulise õhtusöögi jaoks, mida Elari koju jõudes kohe kokkama asus. Kella 19 ajal saime lõpuks korralikku sööki. Oli maitsev. 🙂

kõrvitsapüreesupp

peedirisotto

panna cotta

Pärast õhtusööki jõime veini, vaatasime erinevaid reisipilte ja muljetasime niisama. Õhtul suundusime välja ning nautisime natuke Dresdeni ööelu.

Foto: Elari erakogu
Foto: Elari erakogu
Foto: Elari erakogu
Foto: Elari erakogu
Foto: Heidi erakogu
Foto: Heidi erakogu

Vot selline chill päev. Homme viimane päev Dresdenis. Miks peab see kõik juba läbi saama…

#100blogipäeva 52/100 – Saksamaa 5. osa

Hommik algas täna eriti mõnusalt: magasime kella poole üheksani ning üles tõustes saime Heidiga istuda kohe hommikusöögilauda, sest Elari oli valmis küpsetanud korraliku ja ülimaitsva hommikusöögi. Sõime ahjuomletti, leiba, suitsulõhet, tomatit-kurki, juustu ja kohupiima. Loodetavasti ei ole ma siit lahkudes lõpuks sajakilone. 😀

FF 8.08.2014

Tänane Food Friday kollaaži kujul

Töllerdasime natuke niisama ja kell 12.15 istusime S-bahnile ja sõitsime rongiga Dresdenist välja Saksimaa Šveitsi ehk Sächsische Schweizi. Rongisõit oli mugav ja mõnus ning juba varsti olimegi selles maalilises piirkonnas kohal.

Ainus pilt, kus Elari naeratus sisaldab hambaid. Tal on need ikkagi olemas! 😀

Lilled, lilled, lilled igal pool.

Sõitsime praamiga üle Elbe jõe ning hakkasime jalgsi ronima mäe tippu. Natuke ronisime, tegime vaateplatvormil pilte, siis ronisime veel, külastasime järgmist platvormi ja nii muudkui edasi ülespoole. Rahulikus tempos polnud matk midagi kontimurdvat.

Margit in action. Foto: Elari erakogu

Rõõmsad ja värvilised.

Rõõmsad ja sinised.

Tipule lähenemas.

Vahepeal jõudsime äärmiselt huvitavate liivakivist moodustisteni. Vaated olid tõesti lihtsalt hingematvad, kõik oli nii ebamaiselt suursugune, võimas ja kena. Mulle tõesti niiiiiiiiii meeldis seal. 

Palusime üht peegelkaameraga meest meist pilti teha. Hea otsus! Lõpuks ometi keegi, kes mõistab midagi kompositsioonist ega paigutanud meid kuskile pildi nurka, lõiganud keha imeliku koha pealt pooleks jnejne. 😀 Tänan, onu! Vaieldamatult parim pilt meist kolmekesi koos.

No ja nüüd vaadake neid i-me-li-si vaateid. Mul polegi vaja rohkem midagi öelda…

But first, let me take a #selfie. Foto: Heidi erakogu

Mäe otsas tegime oma kaasavõetud kraamiga pikniku ja istusime niisama. Mõne aja pärast hakkasime allapoole tagasi minema. Tahtsime veel külastada koopaid, aga kuna tee sinna oli ohutuse eesmärgil suletud, jäi see plaan teostamata. Mis siis ikka, järgmine kord lähme. 😉

Mulle ilmselgelt meeldib lilli pildistada. 🙂

Matk tehtud, tahtsime sõita Königsteini kindlust külastama. Mõeldud, tehtud. Istusime S-bahnile ja sõitsime.

Oodates möödus meist pikkkkkkk rong täis tuttuusi autosid.

Saksimaa Šveits on kirju.

Königsteini saabudes selgus aga kurb tõsiasi, et kell oli juba liiga palju saanud, kindlust hakati sulgema ning seega kõndisime linnakeses lihtsalt natuke ringi ja sõime jäätist. Nägime ka homme Königsteinis toimuva jooksuvõistluse stardipaiga ära. Jooksjaid või jooksutossudega inimesi võis kohata igal nurgal.

 Taaskord ootasime rongi ja sõitsime tagasi Dresdenisse. Käisime kiirelt toidupoest läbi ja hakkasime õhtusööki valmistama. Valmis maitsev salat mee ja sinepikastmega ning makaronid hakklihaga. Magustoiduks sõime veel Heidi tehtud jäätist, mis sisaldas banaani, maapähklivõid ja mandlipiima. Ülilihtne, aga imeliselt hea. Ükski kohvikust ostetud ülesuhkrustatud jäätis Heidi maiusele küll vastu ei saa.

Vot selline oli meie tänane päev. Jäänud on veel ainult nädalavahetus ning peabki hakkama tagasi Eestisse sõitma. No mitte ei taha veel koju tulla. 🙂