Margit Partei

Eile lõin ma kokku oma eelmise kuu kulud ja tulud ning kui ma nägin summat, mis mul puhtalt toidule kulus, siis hakkas mul natuke halb. 😀 Mäletan väga hästi, et tudengipõlve alguses hoidsin ma meeletult kokku ning suhtusin ka toidule raha kulutamisse väga kaalutlevalt. Olgugi, et hinnatõus on 3,5 aastaga märgatav olnud, olid siiski minu tollel ajal minu kulutused toidule palju väiksemad. Nüüd olen hakanud vabamalt võtma ning ausalt öeldes ei jälgi nii pingsalt toidule kuluvat raha. Aga sellegipoolest on mul nippe, kuidas toidupoes kokku hoida ning seejuures saada täitsa tervislikku kraami. 🙂

Nipp 1: jälgi kilohinda.

Mina jälgin poes peaaegu kõikide asjade kilohinda, aga tean, et paljud inimesed võtavad lihtsalt seda, mis neile meeldiv tundub. Kilohinda jälgides saab aga tunduvalt kokku hoida. Näiteks õunte kilohind võib varieeruda mitu korda ning mul pole küll vahet, kas söön mingit 50-sendise kilohinnaga Poola õuna või 3–4 korda kallimat ja ilusama välimusega õuna.

Nipp 2: vali soodsamad asendustooted.

Selle asemel, et hingehinda maksvat Luunja kurki, lehtsalatit ja läikivat tomatit osta, vali (kodumaine) kaalikas, porgand ja kapsas, mis ei maksa peaaegu mitte midagi ning täidavad sama hästi kõhtu. Valmigu neist siis salat, hautis, supp või ahjuroog – kõik variandid on kindlasti odavamad ning seejuures täitsa tervislikud. Hommikukrõbinate asemel vali nt kaerahelbed, millest ise putru keeta. Puder on kindlasti ka odavam kui võileivad. Kallite jogurtite asemel osta keefiri ja sega sinna maitse järgi marju või moosi (mis õnnestub sul äkki vanaemalt tasuta saada!). Pane oma pea tööle! Odav toit ei pea tähendama kiirnuudleid.

Nipp 3: pakend maksab.

Pakend võib toote hinna kõvasti ülespoole ajada. Tetrapakis piima asemel vali kilepakend. Teraviljaletis vali värvilistes pappkarpides hommiku- ja pudruhelveste asemel kõige lihtsamas kilepakendis toode. Juba pakendatud porgandite kilohind on 2 korda suurem kui lahtistel porganditel. Pikas perspektiivis võid igas kuus niimoodi tegutsedes mitmeid eurosid kokku hoida, aastas aga juba mitmekümneid.

Nipp 4: vali soodne pood.

Vähemasti mulle tundub, et kõige soodsam kett on Maxima. Mul on suhteliselt suva, mida sellest poeketist räägitakse: kui ma saan oma igapäevased asjad sealt kõige soodsamalt kätte, siis sealt ma need ostangi. Leia endale logistiliselt sobivad poed, võrdle oma enimostetud kaupade hindu ja langeta otsus teadlikult.

Nipp 5: jälgi sooduskampaaniaid.

Ma ei ütlegi, et sa pead kogu oma vaba aja sisustama sooduspakkumiste uurimisega 😀 , aga hoia oma silmad lahti. Paljusid asju saab osta “ette” ära, näiteks kuivaineid, kohvi-teed, sügavkülmutatud tooteid või liha (säilib sügavkülmas päris kaua).

Nipp 6: vaata alumisele riiulile.

See nipp töötab tihti väga hästi! Poed paigutavad tavaliselt kõige soodsama toote alumisele riiulile ning kallimad tooted silmade kõrgusele, sest tavaline ostja ei viitsi alumisele riiulile vaadata ning valib midagi sealt, kus tal see mugavalt silma alla jääb. Miks paigutatakse igasugused maiustused hästi silma alla sattuvasse kohta? Eks ikka selle pärast, et sina neid ostaksid. 😉

Nipp 7: ära karda subprodukte.

Ma tean, ma tean: osad lugejad juba kisavad, et “appi, kui rõve.” 😀 Tegelikult on igasugused subproduktid aga väga hea viis raha säästa, kui liha tahaks süüa, aga rahakott puuga seljas ei ole. Maks, süda, kops, neerud – kõik on täiesti söödavad asjad, kui neid valmistada viitsida. Süda maitseb täpselt nagu tavaline tailiha, on väga odav (a la 2€ kg) ning kusjuures ka väga rasvavaene ja valgurikas. Jäta eelarvamused kõrvale ja proovi.

Nipp 8: liha on kallis: mõtle loovalt!

Eelmine punkt läheb sellega väga hästi kokku. Aga veel: kanafilee kilohind on umbkaudu 6€. Ostes terve broileri, on kilohind vist midagi 2,5€ kanti. Jah, mingi osa tervest kanast on luud, aga siiski on sääst märgatav. Osta terve kana, tükelda ära, pane sobivates portsudes sügavkülma ning sulata vastavalt vajadusele lahti. Kuigi osad inimesed kahtlevad hakkliha kvaliteedis, siis mina julgen seda küll osta: jälgi ainult koostist, et tegu oleks tõesti lihaga, mitte mingi seguga.

Nipp 9: kasuta nimekirja ning ära osta impulsiivselt.

Poodi mine nimekirjaga ja osta seda, mida sul päriselt vaja läheb. Niimoodi väldid ka ohtu, et ostad midagi topelt, selle kehtivusaeg saab läbi ning pead lihtsalt “raha” ära viskama.

Nipp 10: planeeri oma menüüd.

Menüü planeerimine ei aita ainult kaalu, vaid ka kulusid kontrolli all hoida. Kui sul on igaks päevaks vähemalt mingi idee, mida sa süüa teed, siis väldid jällegi toidu äraviskamist ning impulsiivseid oste toidupoes ning hoiad automaatselt raha kokku.

Nipp 11: õpi süüa tegema, söö vähem väljas ning võta oma toit tööle/kooli kaasa.

Valmistoit ja väljas söömine on pea alati kallim kui ise kokkamine. Minu tüüpilise kodukootud sooja lõuna hind on kindlasti kordades väiksem kui poest ostetud valmistoidul. Lisaks saan ma ise kontrollida, mida ma sinna sisse panna tahan. Hea nipp on kooli ja tööle oma toit ise kaasa võtta ning vältida (iga päev) kuskil väljas söömist. Kui päevapraad maksab enamasti 3€ või rohkem, siis kuu ajaga kulub sul väljas lõunatamisele juba 60+€. Mõtle sellistele asjadele.

Nipp 12: soe jook termosega kaasa.

Kuigi ma ise üldse kohvi/teed ei joo, siis ma näen, kuidas tudengid iga päev papist kohvitopsiga ringi käivad. Osta endale normaalne termos ja võta soe jooks kodust kaasa. Kui igal tööpäeval vähemalt topsitäis take away kohvi juua, siis kulub sul vähemalt 20€ kuus, mille saaksid väga kenasti kokku hoida. Aastas teeb see 12×20=240€. Mida head Sina 240€ teeksid? 😉

Nipp 13: kasuta oma lähedasi julmalt ära. 😀

Siinkohal mõtlen ma seda, et kui su vanemad/vanavanemad elavad maal, siis äkki on sul võimalik neilt tasuta toidukraami nagu juurvilju ja hoidiseid saada. Vähemalt minu ema topib mul küll iga koduskäigu järel kottide kaupa moosi, hapukurki, kartulit, sibulat ja külmutatud koduseid marju Tartusse kaasa. 😀 Või äkki on sul mõni tuttav, kellelt sellist kraami soodsamalt ja kodumaiselt saada? Jällegi: pane oma pea tööle.

Ma ei ütlegi, et kõik peavad elama nagu totaalsed ihnuskoid ning igat senti lugema: see poleks enam päris normaalne. 🙂 Tuleb ikka inimeseks jääda ja elu nautida. Aga kui iga kuu lõpus ikka näpud täitsa põhjas on, siis võib-olla on tore mõni neist nippidest kasutusele võtta ja varsti avastada, et on võimalik päris korralik summa iga kuu kokku hoida. Võib-olla ei peagi sa varsti enam kuu lõpus makaronide söömisega leppima. 😉

Kui Sul on mõni hea nipp, kuidas toidupoes raha kokku hoida, siis kirjuta see kommentaaridesse. 🙂

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.

23.–29.03.2015 — *“…ja siis ma jooksen-jooksen veel…”* Tabel Garmin Connect keskkonnast.

Esmaspäev: JJV+BP. Jooksutrennis oli kerelihaste osa 5 kg topispalliga päris raske, aga saime ikkagi hakkama. Mis ikka teha, kui TYSKis on väike topispallide puudus hetkel (õnneks saame varsti neid vist juurde). Kui on valida 2 või 5 kg palli vahel, siis tuleb võtta viiene. BodyPumpis tegin rinnaloo kangiga ja see meeldis mulle tunduvalt rohkem kui hantlitega versioon. Õlaloos panin korralikult puusse, sest unustasin väljaastete 6+6 kg kangile (tavaliselt õlaloos panen peale 5+5 kg) ning esimese ülessurumiste bloki siis kannatasin. 😀 Edasi võtsin tavaraskuse, aga esimene raskem blokk mõjus korralikult. Hea treeningpäev oli.

Teisipäev:

Hommikul Pikamaajooksu aine praktikum. Soojendus ja jooksuharjutused, siis topispallidega harjutused kõigile lihasgruppidele, kiired jooksud vahele ning lõdvestus peale. Ideaalis ma magaksin teisipäeva hommikul, sest väsimus oli sees, aga õnneks pole see trenn üleliia raske ka.
Õhtul Tervisespordi praktikum. Piinlik: jäin sinna 30 minutit hiljaks, sest trennile eelnenud eksam venis pikemaks, kui arvata oskasin. Ma vihkan hilinemist, aga eksami lõpuni kirjutamine oli olulisem. Kiiruga vahetasin riided ja jooksin Tähtverre, sealt suunati mind teiste juurde, kes rannas juba jooksuharjutusi ja spurte tegid, ning siis jäigi veel 20 minutit jooksu ning sörkisime TYSKi tagasi.
Lõpetasin päeva tunniajase lihashooldusega.

Kolmapäeval tegin rattal väikese soojenduse ja suundusin edasi BodyPumpi. Kükkides lisasin raskust natuke juurde, täitsa OK oli. 🙂 Kangil oli 9,5+9,5 kg. Kunagi olen raskemat kangi kasutanud, aga praegu oli seegi juba hea. Rinnaloos tegime hantlitega kiiremat alternatiivlugu – mulle väga meeldis! Väljaasteid tegin vahelduse mõttes ühe 5 kg kettaga. Õlalugu oli sellel päeval kuidagi väga raske, aga pingutasin ikkagi kätekõverdused päkkadel ära. Jess. 🙂

Neljapäev: intervalltrenn. Jooksime 2 korda 6×300 meetrit, korduste vahel 100 m kõndi ja seeriate vahel 5 minutit kõndi. Lõikude viimasel sirgel läks pulss natuke üle anaeroobse läve, aga üldiselt oli enesetunne hea ja tempo lootust andev: enamasti umbes 4:45–4:50 min/km, kõige kiirem lõik (viimane) 4:30 min/km. Lemberg ennustas minu tempot ja jooksu vaadates, et 10 km aeg võiks tulla 50 minuti kanti. Võttis tummaks. 😀 Ma ise ikka loodan enne selle 55 minuti eesmärgi täita.

Reede oli puhkepäev.

Laupäeval tegin uue jooksukaaslase Sofiaga pikema 2-tunnise jooksu. Tuul oli alguses päris kõvasti vastu ning see kiskus pulssi ülespoole, hiljem lisandus paar pikemat tõusu ka, aga enesetunne oli väga hea ning ausalt öeldes otseselt raskeks ei läinud selle 120 minuti jooksul kordagi. Lihtsalt jutustasime ning kulgesime mööda Tartut. Vabalt oleks võinud veel edasi joosta. Tempo oli aeglane: 7:08 min/km ning ilmselt seetõttu säilis ilusti ka enesetunne. Jätkuvalt armastan oma nädalavahetuse pikki jookse. 🙂

Pühapäeval ehk täna käisin teist korda EMS treeningus. Seekord oli treeneriks Kärt. 20 minuti jooksul tegin kükke, kerepöördega väljaasteid, kummilindiga harjutusi triitsepsile, biitsepsile, jala siseküljele, jalatõsteid, kõhulihaste harjutusi, seljatõmbeid ja ettekallutusi. Jube ruttu sai trenn jälle otsa, aga siiski voolas mul terve aeg higi mööda nägu alla ning kerge ei olnud. Ilmselt oleksin pidanud laskma veel rohkem elektrostimulatsiooni peale keerata, eelmine kord oli värin tugevam. Eks ma ise vist ka pelgasin, et äkki saan jälle nii hullu lihasvalu nagu eelmisel korral. Sellele vaatamata tunnen juba praegu, kuidas keha on väsinud ja lihased tunnevad end kuidagi hoopis teisiti. Eks lähipäevadel saab näha, kui suur lihasvalu seekord tuleb. 😉 Täna ma enam eelmise korra viga ei tee, et lähen õhtul veel trenni. EMS võiks siiski olla sellisel päeval, kui muid trenne sinna otsa enam ei tee. Igal juhul oli jälle lahe midagi teistsugust teha.

Kokkuvõttes: 10 h 51 min (neto: 10 h)

Täiesti uskumatu, aga trenni tuli sellel nädalal veelgi rohkem kui eelmisel. 😀 10 tundi korralikku trenni on palju (vähemalt minu jaoks), aga erinevalt eelmisest nädalast tundsin ma end sellel nädalal vähem väsinuna. Ilmselt keha ka juba harjus sellise koormusega, sest tegelikult on mahud kasvanud siiski sujuvalt ja aja jooksul. Millal siis veel trenni teha kui mitte praegu: varsti on võistlushooaeg avatud (2 nädalat Parkmetsa jooksuni!) ning siis hakkab pihta see igavene “puhkan-enne-võistlust-taastun-pärast-võistlust” aeg, kus enam nii palju treenida ei saa. Kasutagem praegust aega kasulikult. 🙂

9 nädala jooksukoormus alates 26.01–29.03. Sinistes tulpades joostud kilomeetrid, halli joonega ajaline kestus. Joonis: sportlyzer.com

Lisaks lõppes tänasega jälle üks 4-nädalane treeningtsükkel: 4 nädalat joostud kilomeetrite arv muudkui kasvas (11–31–37–44 km) ning järgmisel nädalal annan jalgadele rohkem puhkust. 🙂 Lähen üle väga pika aja vanematekoju ning kasutan võimalust ujumas käia ning teha oma maanteerattaga pikem tiir pankrannikul (pika jooksu asemel). Tuleb vaid heale ilmale loota, sest praegu lubab ilmateade järgmise nädala lõpuks hoopis LUND. 😦

Autor: Margit Partei

Tervislikult ja soodsalt: kuidas toidupoes kokku hoida?

Workout Week 23.–29.03.2015

Kokkuvõttes: 10 h 51 min (neto: 10 h)