Eile lõin ma kokku oma eelmise kuu kulud ja tulud ning kui ma nägin summat, mis mul puhtalt toidule kulus, siis hakkas mul natuke halb. 😀 Mäletan väga hästi, et tudengipõlve alguses hoidsin ma meeletult kokku ning suhtusin ka toidule raha kulutamisse väga kaalutlevalt. Olgugi, et hinnatõus on 3,5 aastaga märgatav olnud, olid siiski minu tollel ajal minu kulutused toidule palju väiksemad. Nüüd olen hakanud vabamalt võtma ning ausalt öeldes ei jälgi nii pingsalt toidule kuluvat raha. Aga sellegipoolest on mul nippe, kuidas toidupoes kokku hoida ning seejuures saada täitsa tervislikku kraami. 🙂
Nipp 1: jälgi kilohinda.
Mina jälgin poes peaaegu kõikide asjade kilohinda, aga tean, et paljud inimesed võtavad lihtsalt seda, mis neile meeldiv tundub. Kilohinda jälgides saab aga tunduvalt kokku hoida. Näiteks õunte kilohind võib varieeruda mitu korda ning mul pole küll vahet, kas söön mingit 50-sendise kilohinnaga Poola õuna või 3–4 korda kallimat ja ilusama välimusega õuna.
Nipp 2: vali soodsamad asendustooted.
Selle asemel, et hingehinda maksvat Luunja kurki, lehtsalatit ja läikivat tomatit osta, vali (kodumaine) kaalikas, porgand ja kapsas, mis ei maksa peaaegu mitte midagi ning täidavad sama hästi kõhtu. Valmigu neist siis salat, hautis, supp või ahjuroog – kõik variandid on kindlasti odavamad ning seejuures täitsa tervislikud. Hommikukrõbinate asemel vali nt kaerahelbed, millest ise putru keeta. Puder on kindlasti ka odavam kui võileivad. Kallite jogurtite asemel osta keefiri ja sega sinna maitse järgi marju või moosi (mis õnnestub sul äkki vanaemalt tasuta saada!). Pane oma pea tööle! Odav toit ei pea tähendama kiirnuudleid.
Nipp 3: pakend maksab.
Pakend võib toote hinna kõvasti ülespoole ajada. Tetrapakis piima asemel vali kilepakend. Teraviljaletis vali värvilistes pappkarpides hommiku- ja pudruhelveste asemel kõige lihtsamas kilepakendis toode. Juba pakendatud porgandite kilohind on 2 korda suurem kui lahtistel porganditel. Pikas perspektiivis võid igas kuus niimoodi tegutsedes mitmeid eurosid kokku hoida, aastas aga juba mitmekümneid.
Nipp 4: vali soodne pood.
Vähemasti mulle tundub, et kõige soodsam kett on Maxima. Mul on suhteliselt suva, mida sellest poeketist räägitakse: kui ma saan oma igapäevased asjad sealt kõige soodsamalt kätte, siis sealt ma need ostangi. Leia endale logistiliselt sobivad poed, võrdle oma enimostetud kaupade hindu ja langeta otsus teadlikult.
Nipp 5: jälgi sooduskampaaniaid.
Ma ei ütlegi, et sa pead kogu oma vaba aja sisustama sooduspakkumiste uurimisega 😀 , aga hoia oma silmad lahti. Paljusid asju saab osta “ette” ära, näiteks kuivaineid, kohvi-teed, sügavkülmutatud tooteid või liha (säilib sügavkülmas päris kaua).
Nipp 6: vaata alumisele riiulile.
See nipp töötab tihti väga hästi! Poed paigutavad tavaliselt kõige soodsama toote alumisele riiulile ning kallimad tooted silmade kõrgusele, sest tavaline ostja ei viitsi alumisele riiulile vaadata ning valib midagi sealt, kus tal see mugavalt silma alla jääb. Miks paigutatakse igasugused maiustused hästi silma alla sattuvasse kohta? Eks ikka selle pärast, et sina neid ostaksid. 😉
Nipp 7: ära karda subprodukte.
Ma tean, ma tean: osad lugejad juba kisavad, et “appi, kui rõve.” 😀 Tegelikult on igasugused subproduktid aga väga hea viis raha säästa, kui liha tahaks süüa, aga rahakott puuga seljas ei ole. Maks, süda, kops, neerud – kõik on täiesti söödavad asjad, kui neid valmistada viitsida. Süda maitseb täpselt nagu tavaline tailiha, on väga odav (a la 2€ kg) ning kusjuures ka väga rasvavaene ja valgurikas. Jäta eelarvamused kõrvale ja proovi.
Nipp 8: liha on kallis: mõtle loovalt!
Eelmine punkt läheb sellega väga hästi kokku. Aga veel: kanafilee kilohind on umbkaudu 6€. Ostes terve broileri, on kilohind vist midagi 2,5€ kanti. Jah, mingi osa tervest kanast on luud, aga siiski on sääst märgatav. Osta terve kana, tükelda ära, pane sobivates portsudes sügavkülma ning sulata vastavalt vajadusele lahti. Kuigi osad inimesed kahtlevad hakkliha kvaliteedis, siis mina julgen seda küll osta: jälgi ainult koostist, et tegu oleks tõesti lihaga, mitte mingi seguga.
Nipp 9: kasuta nimekirja ning ära osta impulsiivselt.
Poodi mine nimekirjaga ja osta seda, mida sul päriselt vaja läheb. Niimoodi väldid ka ohtu, et ostad midagi topelt, selle kehtivusaeg saab läbi ning pead lihtsalt “raha” ära viskama.
Nipp 10: planeeri oma menüüd.
Menüü planeerimine ei aita ainult kaalu, vaid ka kulusid kontrolli all hoida. Kui sul on igaks päevaks vähemalt mingi idee, mida sa süüa teed, siis väldid jällegi toidu äraviskamist ning impulsiivseid oste toidupoes ning hoiad automaatselt raha kokku.
Nipp 11: õpi süüa tegema, söö vähem väljas ning võta oma toit tööle/kooli kaasa.
Valmistoit ja väljas söömine on pea alati kallim kui ise kokkamine. Minu tüüpilise kodukootud sooja lõuna hind on kindlasti kordades väiksem kui poest ostetud valmistoidul. Lisaks saan ma ise kontrollida, mida ma sinna sisse panna tahan. Hea nipp on kooli ja tööle oma toit ise kaasa võtta ning vältida (iga päev) kuskil väljas söömist. Kui päevapraad maksab enamasti 3€ või rohkem, siis kuu ajaga kulub sul väljas lõunatamisele juba 60+€. Mõtle sellistele asjadele.
Nipp 12: soe jook termosega kaasa.
Kuigi ma ise üldse kohvi/teed ei joo, siis ma näen, kuidas tudengid iga päev papist kohvitopsiga ringi käivad. Osta endale normaalne termos ja võta soe jooks kodust kaasa. Kui igal tööpäeval vähemalt topsitäis take away kohvi juua, siis kulub sul vähemalt 20€ kuus, mille saaksid väga kenasti kokku hoida. Aastas teeb see 12×20=240€. Mida head Sina 240€ teeksid? 😉
Nipp 13: kasuta oma lähedasi julmalt ära. 😀
Siinkohal mõtlen ma seda, et kui su vanemad/vanavanemad elavad maal, siis äkki on sul võimalik neilt tasuta toidukraami nagu juurvilju ja hoidiseid saada. Vähemalt minu ema topib mul küll iga koduskäigu järel kottide kaupa moosi, hapukurki, kartulit, sibulat ja külmutatud koduseid marju Tartusse kaasa. 😀 Või äkki on sul mõni tuttav, kellelt sellist kraami soodsamalt ja kodumaiselt saada? Jällegi: pane oma pea tööle.
Ma ei ütlegi, et kõik peavad elama nagu totaalsed ihnuskoid ning igat senti lugema: see poleks enam päris normaalne. 🙂 Tuleb ikka inimeseks jääda ja elu nautida. Aga kui iga kuu lõpus ikka näpud täitsa põhjas on, siis võib-olla on tore mõni neist nippidest kasutusele võtta ja varsti avastada, et on võimalik päris korralik summa iga kuu kokku hoida. Võib-olla ei peagi sa varsti enam kuu lõpus makaronide söömisega leppima. 😉
Kui Sul on mõni hea nipp, kuidas toidupoes raha kokku hoida, siis kirjuta see kommentaaridesse. 🙂
Nourish, Train & Flourish 
Ma käin mitmes poes lihstalt asu ostmas. Ühets ostan värsket kraami ja teistest muid asju. Ma võin lohutada, et siin Norras on asjad eriti hullud, sest näiteks armastan ma jäägitult igal hommikul smuutit juua, kuhu on kohustuslik sisse panna mango. Kord oli selle TÜKIhind ca 4 eurot, siis sama keti poe teises poes oli see 2 eurot ja siis kolmandas täiesti hullumeelne hind nii et üks mango maksis pea 8 eurot (!!). Eestis on see jube hea ikka, et asju müüakse enamasti kilokaupa või karbi hinnaga. Siin on nii, et banaan on näiteks kilohinnaga ja siis järsku apelisin tükihinnaga. Megaloogika… Aga ikkagi nii siin kui Eestis vahin neid kojutulevaid lehti ka, et kus midagi soodsat on 🙂 Ärea muretse, ma söön palju värsket ja mul on ka see toidukorvi hind suht selline, et igakord mõtlen uuesti makaronide söömise peale 😀
MeeldibMeeldib
See pole küll ehk täpselt teemasse, aga Tartus on Ülikooli kohvikus võimalik inimestel osta tudengile lõuna ette – maksad ühe euro ja selle eest saab mõni kehvemas seisus tudeng endale lõuna. Päris lahe idee 🙂
Muidu täitsa asjalikud märkused, ma iga kord olen üllatunud, et kui odav on nt ühepajatoidu tegemine värsketest ja kodumaistest asjadest. Tihtipeale minu toiduga ongi nii, et liha on kõige kallim asi, mida ostan. Kahju, et meespool ilma selleta kuidagi hakkama ei saa 🙂 juurikad for life 😀
MeeldibMeeldib
Ma näiteks lappan regulaarselt reklaame (kuna külakolkasse koju neid väga palju ei tooda, siis vaatan netist – http://www.superhind.ee/) ja planeerin oma poeskäike ka vastavalt. Liha ostan väikemast lihapoest, sest seal on kodumaine, korralik ja väga hea hinnaga liha. Näiteks ühed lemmikud on lihaga kondid 2.60 €/kg. Hakkliha jm liha enamasti alla 4 €/kg. Perele süüa tehes sellist kraami ikka kulub (mees ja eelpuberteet on hea isuga).
MeeldibMeeldib
Väga head nipid mida isegi kasutan
MeeldibMeeldib
Toidupood on koht, kus ma ei oska lihtsalt üldse raha kokku hoida. Võtan ikka seda, mille järgi isu on jne. Muidugi pika kurgi ja luunja kurgi vahel valides valin ikka soodsama kilohinna järgi ja soodukad aitavad ka suts kokku hoida. Aga kuu lõpus on muidugi kurb vaadata rahakoti seinte vahele, kui seal tuul viliseb, haha. Siis mõtlen, et nüüd edaspidi proovin rohkem läbi mõelda aga seda selle ajani kui Selverisse sisse astun 😀 and here we go again…
Sul muidugi on väga head nipid ja ehk ma suudan ka millalgi vähe ratsionaalsemalt mõtlema hakata! 🙂
MeeldibMeeldib
Vahel muidugi tuleb kallim toit “odavam”. Näiteks mõned aastada tagasi ei tihanud Luunja kurki osta (sest see oli kullahinnaga) ja ostsin Hispaania kurki. Maitse oli sellel tihti aga selline, et rändas täiega prügisse. Nüüd ostan Luunja kurki (talvel lihtsalt harvem) või toon sahvrist marineeritud kurki. Niiet kokku võib aidata hoida ka kvaliteetse toidu ostmine.
MeeldibMeeldib
Oii, kui hea postitus! Ma ise järgin põhimõtteliselt kõiki neid punkte, mis sa välja tõid! 🙂
MeeldibMeeldib
Kui ma hakkasin toidukava järgi ostma, siis vähenesid summad, mis toidu peale kulusid märgatavalt 😀 Ja midagi raisku ka ei läinud. Varem ostsin hunniku asju ja siis tükk aega hiljem avastasin paljudel asjadel, et kuupäev on ammu möödas ja toit halvaks läinud. Halb tunne oli muidugi ära visata. Pean tunnistama, et koledaks ja mädanema läksid enamjaolt köögiviljad-puuviljad 😀
Vahepeal muidugi motivatsioonivarud on nö ära kasutatud ja teen ka selliseid nädalaid-kuid, kus söön, mis tahan ja naudin seda 😀 Ennast ei häiri, ega tunne halvasti seetõttu, et oi, kuidas ma nüüd niimoodi jälle halvasti hakkasin toituma. Teadlik valik 😀 Siis millalgi tunne jälle, et tahan tervislik ja säästlik olla.
Nagu sa kirjutasid, et sind ei huvita, mida Maxima kohta räägitakse, siis mind sinna ei tõmba üldse 😀 Ei meeldi nende põhimõtted ning kuidas töötajatesse suhtutakse, samuti kodu lähedal olevates poodides on halb valik ka. Eesti kraami väga ei leia, mingid imelikud tooted ja firmad. Suuremates Maximates pidi vist parem valik olema.
MeeldibMeeldib
Mingeid üksikuid asju vahel tõesti Maximast ei saa, aga minu tavalise lihtsa toidukorviga probleeme pole. Peenema maitsemeele ja menüüga inimesed võivad seal aga raskustesse jääda tõesti.
MeeldibMeeldib
Reet
Ei ole just eriline laristaja ega ihnuskoi, ka rahaga tulen kenasti toime, säästan ikka ka.
Mina ei häbene ka ostmast 25-50% allahinnatud pakendites olevat lihakraami, kui saan selle samal päeval ära küpsetada! Leian, et see on ka loodussäästlik käitumine, muidu visatakse need järgmisel päeval kauplustes jäätmetekonteineritesse.
MeeldibMeeldib
Hehe, ma järgin enamikku neist nippidest, ma tean nt suht alati, kus poes mingi toode allahinnatud on.. kampaanialehtede sirvimine on nagu mu guilty pleasure 😀 Aga ometi kulub mul toidule niiii palju raha. Ilmselt seetõttu, et mulle meeldib kvaliteetne, tervislik toit ja sellega eksperimenteerimine ja see võib vahepeal üsna kalliks minna (nt Aasia toidu valmistamine – võimalikult tervislikul viisil muidugi!). Õnneks on siiski kõik kontrolli all ja kuu lõpus nuudleid ei söö 😀
Üks nipp, mida mina veel liha puhul kasutan, on sama päeva kuupäevaga toodete ostmine, mis tihti 25-75% allahinnatud. Pistan need sügavkülma, kus nendega midagi ei juhtu. Teinekord saab niimoodi päris korralikud varud poole odavama hinnaga 🙂
MeeldibMeeldib
Jah, see nipp jäi mul tõesti siit välja, mina ostan ka ilma igasuguse süütundeta viimase kuupäevaga allahinnatud liha ja siis panen selle sügavküöma või küpsetan kohe ära. Pole kordagi juhtunud, et neil midagi viga oleks. 🙂
MeeldibMeeldib
Minu üks nippidest lisaks Sinu nimetatutele on ka see, et käin 1x nädalas poes. Mõnikord juhtub, et käin nädalas ka teise korra, et puu-juurvilju juurde osta aga üldiselt ostan korraga nädala jagu ette ära. Lisaks rahale säästab nii ka aega. 🙂
MeeldibMeeldib
Kusjuures ma teen ka enamasti nii, vahel ostan juurde ka piimatooteid.
MeeldibMeeldib
Ma nõustun enamike punktitega, aga mitte sellega, et “pole vahet kas süüs 50sendist Poola õuna või kallist Luunja kurki”.
Ma ei tea, kas minu maitsemeel on selline, aga Luunja kurk maitseb palju paremini kui Hispaania oma. Hispaania kurk läheb kiirelt riknema ja tihti peale pehme isegi juba poes. Kurgi säilivust parandab muidugi ka see, et kohe koju jõudes tuleb ta kilest välja võtta!
Lisaks õunad – sorry, aga nt juba Royal Gala ning Granny Smith maitsevad hoooopis teisiti kui Poola õun. Jah, poolakas on söödav, aga kui tahan maitset, siis ostan ka tiba kallimat. Ning ka Eesti õunad on kallimad, mida ma eelistan 🙂 Eks see ole see, et kui tõesti tõesti säästa vaja, eks sööks ka halvemini maitsevat toitu, aga hetkel eelistan küll ikka maitset ja kvaliteeti soodsale hinnale.
Samuti on tegelikult kõigega. Ka piimal ja piimal on maitsevahe. Vähemalt mul.
Aga nipid on muidugi kasulikud siiski 🙂
MeeldibMeeldib
Jah, minagi ei osta Hispaania kurki, sest see maitseb kehvasti. Kui ei raatsi Luunja oma osta, siis ei ostagi üldse, valin mingi muu köögivilja (või kodused hapukurgid üldse). Õunte kohapealt olen ka nõus, aga kuna minu jaoks maitseb Poola õun piisavalt hästi, siis on mul suva ja võtan soodama. 😀
Piima kasutan ainult pudru sees veega pooleks ja seega maitsevahet ei tunne. Aga kui näiteks klaasiga juua (mida ma teen ÜLIharva), siis saab tõesti maitsevahest aru.
MeeldibMeeldib
Head nipid, mida ma isegi järgin. Kilohinda olen ma juba ajast ja arust jälginud. Kõige rohkem külastan ka ise Maximat. Esiteks on see minu elukohale kõige lähemal, teiseks on seal väga soodne ostukorv. Sooduskampaaniad jälgin ka – mulle hullult meeldib sooduslehti sirvida, mis ühes või teises poes parasjagu hea hinnaga on. 😀 Subprodukte pole ma kunagi peljanud. Kui seamaksa kilohind on karnis 1.8€, siis minule, kokkuhoidlikule õppurile, on see ju ideaalne viis vahel kana arvelt kokku hoida ja samas kõht ilusti täis saada. Poola õunu söön ka heameelega, kuid jah, siinkohal tuleb möönda, et nad ei ole alati head ja ühele pulgale kallimate õuntega neid panna ei saa. Kooli teen alati lõuna ise kaasa – siis tean, millest mu lõuna koosneb, kuid sellega ma väga kokku ei hoia. Minu jaoks tuleb isetehtud lõuna tihtipeale kallim, kui koolist osta. Viimast nippi kasutan ma ka jõudsalt – porgandid, kaalikad, peedid, külmutatud marjad jms – kõik saan vanematelt või vanavanematelt. Tihti hoian kokku ka ostes sama kuupäevaga toite. 🙂
MeeldibMeeldib
Aga kui alustadagi kuud makaronide söömisega. 26 senti pakk. Saab 9 euroga kuus hakkama. Kord nädalas ostad peale hakkliha. Maksimaalselt seega 15 eur kuus toidule. Ja muidugi tuleb julmalt kasutada ära lähedasi. Mul vana nipp, et kui näpud põhjas siis külastan vanemaid. Tûhja kõhuga sealt minema ei lasta ning ongi üks tasuta toidukord nagu maast leitud.
MeeldibMeeldib