Eesti Blogiauhinnad 2017

Esiteks tahan tänada kõiki lugejaid, kes eelmisel nädalal mulle ajakirja Jooksja konkursil “Mina, Jooksja!” kaasa elasid, pöialt hoidsid ja hääletasid. Üheskoos õnnestus meil see hääletus kinni panna! 🙂


Nüüd aga selleaastastest Eesti Blogiauhindadest. Ootamatult jõudis kätte aeg, kui EBA hääletus ongi juba avatud. Ausalt öeldes tekkis mul hääletades väike segadus. Kui proovisin teisipäeva hommikul hääletada, siis minu häält ei saanud ära saata, sest ma ei täitnud kõiki kategooriaid (nt videoblogisid ma ei jälgi ja ma ei tahtnud seal suveliselt kedagi valida). Aga kui ma praegu EBA lehekülje lahti võtan, on sealt see kohustusliku välja tärnike ära kadunud… Kas mina olen peast sassis 😀 või ongi midagi muudetud? Igal juhul: tundub, et siiski ei pea igas kategoorias kedagi valima, mis on minu meelest ka ainuõige lahendus. Vastasel juhul oleks osades kategooriates (sh spordiblogid) suurim otsustusõigus juhuslikkusel, sest nagu eelmistest aastatest selgus: teatud kategooriad jätab 70%–…% hääletajatest lihtsalt vahele (sest nad ei loe neid). Nüüd tuli korraldaja blogi lugedes välja, et ühelt IP-aadressilt saab sellel aastal hääletada viis korda. Hmm. Ma ei oskagi kohe seisukohta võtta. Kõige parem oleks ilmselt välja pakkuda mitu autentimisvõimalust (ID-kaart, mobiil-ID, pangalingid, Facebook, email), siis oleks asi aus. Iseasi, kui paljud siis hääletada viitsivad…

16711612_653800014821259_4130691853537187564_n

Kuskil suhteliselt kirjapanemise tähtaja lõpus mõtlesin ma, et registreerin oma blogi siis ikkagi ära, kuigi mulle vahepeal tundub, et ega ma mingi tubli blogija küll ei ole: kui teised blogijad postitavad mitu korda nädalas või mitu korda päevas, siis minul tuleb postitus võistlustevälisel hooajal üks kord nädalas (ja seegi on nädala kokkuvõte, mida heal juhul loen täies mahus mina ja mu ema 😀 ). Ma olen siin oma kategooria blogidest üks tõsine dinosaurus, sest neid, kes alustasid minuga ühel ajal või sootuks enne minu ajaarvamist, enam põhimõtteliselt ju alles ei olegi… Samuti oli mul väike kahtlus selles osas, kas ma ikka tahan ennast selliselt teistele arvustamiseks ette sööta? Kas ma tahan seda tähelepanu? Sest uskuge mind: EBA toob nii positiivset kui ka negatiivset tähelepanu, milleks peab end valmis panema. Inimesed on head, aga inimesed on vahel ka õelad.

Minu blogi kõige hinnatum osa on tõenäoliselt võistluste kokkuvõtted, kus ma oma võistlustel kogetu, mõtted ja emotsioonid 100% aususega kirja panen ja kogu võistluse üksipulgi läbi analüüsin. Neid postitusi loetakse, neid meeldib mulle endale kõige rohkem kirjutada ja neid loen ma ise alati ka järgneva(te)l aasta(te)l hea meelega. Tänase päeva seisuga on neid võistluste kokkuvõtteid siin 50 ringis. Sellest saaks juba väikese raamatu! o_O

Ma üritan tegeleda kvaliteetse sisu loomisega. Sellepärast pole siin ka suuri sponsoreid; on vaid need, kes usuvad minusse ja kellesse usun mina. Ma olen seda meelt, et oma blogisse tahan ma koondada seda, mis on minu jaoks päriselt oluline. Ilmselt olen ma kehv blogija, sest viimasel paaril aastal olen ma blogides väga isekaks muutunud: ma ei tooda seda, mis tooks siia lugejaid (kaalulangetuse nõuanded, trenninõuanded, toidupäevikud, …), vaid kirjutan sellest, mis mulle endale päriselt korda läheb. Minu blogi on minu kõige väärtuslikumate (spordi)mälestuste laegas.

Ma luban oma kalli laeka sisu kõigil teistel inimestel uurida ja uudistada, katsuda ja vaadata. Enamasti on inimesed toredad: vaatavad seda varandust laeka sees, ütlevad vahel paar head sõnagi ja panevad laeka seejärel ettevaatlikult kinni. Aga vaatama tuleb ka selliseid huvilisi, kes laeka kaane hooletult lahti kisuvad, nii et laeka hinged ragisevad, kogu laeka sisu mööda kambrikest laiali pilluvad ja siis kambrikesest minema tormavad. Õnneks on esimest tüüpi laekakülastajaid rohkem kui teisi: ainult seetõttu ma julgengi kõiki oma laegast veel uudistama lasta.

Kui Sina arvad, et minu mälestuste laegas on Sinu lemmik omataoliste seas, siis saad oma hääle anda SIIN. Aga nagu näed: seal on veel paljude teiste laekaid, kaste, korve ja muid esemeid, kuhu säilitatakse mälestusi, lugusid ja muud taolist. Eks Sa ise tead, kellele läheb Sinu väärtuslik hääl ja poolehoid. Kuna hääletada tohib kuni 5 korda (kui hääletad rohkem, läheb kirja 0 häält), võid hääli ka lemmikute vahel jagada. 🙂 Häid ja toredaid tegijaid on palju ja mingit auhinnalist kohta ma selle aasta konkurentsis ei oota. Üks on kindel: meie kategoorias võidutseb sport! Mida rohkem oskakski ma tahta?

Workout Week 24.–30.04.2017

24.–30.04.2017

Esmaspäev: Tartu Jooksumaratoni Ühistreening. Käisime JJV pundiga taaskord Elvas TJM ühistreeningul. Maastik tundus Vooremäega võrreldes lapsemäng ja üldse oli jooks hästi mõnus. Pulss loomulikult oli 5–10 löögikest kõrgem kui siledal asfaldil, aga enesetunne oli siiski hea. Jalalihased olid kanged, aga lõpuks hakkas seegi järele andma. Ilm pidas vastu, joogipunktis olid toredad inimesed ja meil juttu jagus. Väga kiired 2 tundi. 🙂 Kui eelmistel aastatel olen jooksnud sarnase tempoga (6:53 min/km, 7:01 min/km), aga pulss on olnud 163–164 bpm, siis seekord oli 7:01 tempos joostes keskmine pulss 151 bpm. Areng.

Teisipäev: lihashooldus.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Ega korralikke kiireid lõike staadionil polegi saanud kaua-kaua teha… Viimati 29. märtsil. O_o Vahepeal jooksime mäkkejookse. Igal juhul kolmapäeval sai suhteliselt hea enesetundega joostud selline püramiid:

  • 800 m: 4:48 min/km
  • 600 m: 4:46 min/km
  • 400 m: 4:48 min/km
  • 200 m: 4:33 min/km
  • vahele taastumiseks 3 x 230 m kerget sörki;
  • 200 m: 4:25 min/km
  • 400 m: 4:46 min/km
  • 600 m: 4:46 min/km
  • 800 m: 4:59 min/km

Iga lõigu vahel oli 1,5 x 230 m sörki/kõndi. Kuna viimasel lõigul kippus sama enesetunde ja pulsi (u 175 bpm) juures tempo juba aeglasemaks jääma, siis sai trenn täitsa õigel ajal otsa ja oli täpselt paraja pikkusega. Kellele treener soovitas, tegid sama püramiidi, mis algas ja lõppes lisaks ühe 1000 m lõiguga. Mida tähele panin (nagu igal aastal): pärast esimesi “oksemaitse suus” võistlusi on lõike alati palju kergem joosta. Oskab juba kannatada ja lõigud tunduvad lühemad, kui oled pidanud enne 7 km sama tempoga jooksma.

Neljapäev: pikk jooks. 1,5 tundi vist ikka kvalifitseerub pikana, kui poolmaratoniks trenni teha. Tunne oli kerge, jalad olid päris head, ilm oli mõnus ja isegi kohati tugev tuul ei kippunud segama. Häid jookse on hea joosta. 🙂 6:49 min/km ja 149 bpm.

img_1021

Reede: BodyPump. Enne jooksin pool tunnikest alla, et vähegi võimalust oleks selles kuus üks maagiline täiesti enneolematu number täis saada. BodyPump oli lihtsalt super! 🙂 Kuidagi eriti hea tunne oli tol reedel sees. Nüüd tuleb võistlustega jälle pumpimisse paus sisse. :/

img_1030

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikk jooks. Mariselt sain reedel loa pühapäeval üks kerge 20 km joosta. Viimane ettevalmistus Tartu Jooksumaratoniks, mis ootab ees juba järgmisel pühapäeval. Jagasin jooksu kaheks, sest otsustasin ühendada meeldiva kasulikuga ja lõpuks Henryle väikse fotokoolituse ära teha. Ehk siis suuuuure ringiga jooksin tema juurde, tegin koolituse ära, jooksin koju tagasi. 😀 Kokku 21,3 km. Üle poolmaratoni. o_O

img_1095Kokkuvõttes:

24.–30.04.17

Selle nädalaga täitus miski, mida ma veel 2 kuud tagasi võimalikuks ei pidanud. Ei, mitte peaaegu 65 km nädalas, kuigi see on ka päris ulme minu jaoks. Ma jooksin ühes kuus 202 km! o_O Ja nautisin sellest iga kilomeetrit. Isegi eelmisel kuul, kui ma Portugalis laagris käisin, mul see ei õnnestunud. Kuhu see tee mind küll niimoodi välja viib? 🙂


Tahaksin veidi rääkida ajakirja Jooksja konkursist “Mina, Jooksja!”, kuhu teid neljapäevases postituses hääletama kutsusin. See konkurss lõpeb täna öösel kell 23:59:59, aega on ainult 6 tundi! Kuigi vahepeal tekkis juba lootusetuse tunne, kui konkurent oma kavalate sammudega kiirelt ja lihtsa vaevaga üle 250 hääle kogus (ja kogub veel edasi nende võtetega…), aga veel on lootust. Peab vastu pidama, praegu on ainult 23 häält vahet! See on olnud tõsine ultramaraton, kus finiš hakkab kiirelt ligi jõudma ja konkurents on nii tihe. Midagi pole veel otsustatud. Lugesin veelkord oma mõlema maratoni postitusi (2015, 2016) ja otsustasin, et kurat võtaks, ma olen seda võitu väärt!

Seega palun: kui Sina arvad, et ebasportlikud võtted (konkursil häälte kogumiseks oma blogi sponsorettevõtete kanalites kahe auhinnaloosi korraldamine) ei käi spordiga kuidagi kokku, siis me saame veel viimased tunnid seda olukorda muuta. Selleks mine ja:

  1. vajuta püstine pöial (LIKE) alloleval fotol (foto avaneb, kui sellele klikkida)
  2. ja LIKE ajakirja Jooksja FB lehel.

Ja isegi kui me täna õhtul ei võida: aitäh kõigile, kes minu poolt hääle andsid! Teid on palju, te olete toredad ja mul on teie kõigiga nii meeletult vedanud! 🙂 Lets do this!