Treeningpäevik 8.–14.04.2019

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna Parkmetsa jooksust oli nii vähe aega möödas, tegime ainult kerge taastava treeningu. Ilm polnud just kiita, aga Briti ja Aveliisiga möödus aeg õues ruttu (7,28 km, 6:52 min/km, 141 bpm). Pärast rullisime ja venitasime.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: kerge jooks. Või noh, mis kerge ta ikka oli. 😐 Ilm oli õudselt niiske, külm ja tuuline ning jalad justkui tinast: rasked ja väsinud. Tegin oma tunnikese ära (9,65 km, 6:18 min/km, 151 bpm) ja aitas kah.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: kerge õhtujooks. Algas Prorunneri kevadlaager. Tööpäev möödus Tallinnas koosolekul, härra Jooksja tuli üle lahe õhtuks kohale ja Pärnusse jõudsime kella 19ks. Kohe tuli kiirustada õhtusöögile, tunnike sotsialiseerumist ja siis õhtusele jooksule. Kell 21 ei olnud veel päris pime, päikeseloojang oli imeilus ja jalad lausa lendasid all. Megahea jooks oli (8 km, 5:54 min/km, 155 bpm).😍 Super algus laagrile.

Laupäev: kerge hommikujooks; lõigutrenn; taastav õhtujooks.

Hommikune jooks enam sugugi nii kerge ei olnud kui õhtune, aga üldiselt kerge ja mõnus ikka (4 km, 6:10 min/km, 148 bpm).🙂 Hommikusöök maitseb pärast liigutamist ka eriti hästi. Pärast sai tunnikese veel tukkuda ja siis tuli juba lõunasesse treeningusse suunduda.

Lõunane treening algas 2 km soojendusjooksuga. Õues oli üpris pilviseks ja tuuliseks kiskunud. Jooksuharjutusi tehes hakkas isegi natuke jahe, aga õnneks ainult korraks. Seejärel algas lõikude osa. Minul soovitas Viljar teha:

  • 500 m: 4:46 min/km
  • 500 m: 4:43 min/km
  • 1000 m: 4:53 min/km
  • 1000 m: 4:53 min/km
  • 500 m: 5:04 min/km
  • 500 m: 4:51 min/km

Jooksime lihtsalt kergliiklusteel, kuna Rannastaadion on hetkel garantiiremondis. Kohati oli päris tuuline, aga tempoga võib ikka väga rahul olla tegelikult.🙂 Esimene lõik oli tegelikult pikem (ca 150 m), kuna mul läks start nupu vajutamine kellal natuke nihu.😅 Pärast lõike tegime välijõusaalis veel natuke ÜKEt – üles surumised, triitsepsi kätekõverdused, puusatõsted, ülakeha tõsted seljale ja kõhule – ja jooksime siis 2 km Rannahostelisse tagasi.

2. treeningpäeva lõpetas taastav õhtujooks. Mina tegin korralikult 8 km mere ja jõe ääres. Kuskil 5 km läks selleks, et jalad soojaks saada ja siis oli juba päris hea olla (6:21 min/km, 144 bpm). Pärnus joosta on üldiselt tore, sest kõik rajad on täiesti tõusuvabad.🙂

Pühapäev: kerge hommikujooks; pikk jooks.

Kerge hommikujooks eriti kerge enam ei olnud. Nagu alati laagris olles kannan religioosselt CEPi kompressioonisääriseid, mis taastuda aitavad, aga mingil hetkel on ikka lihasvalu sellise koormusega kohal. Pulss oli väga hea, aga jalad olid rasked (6:22 min/km, 141 bpm).

Kell 10.30 oli start pikale jooksule ehk laagri viimasele treeningule. Minu plaan oli joosta 2 tundi. Hakkasin vaikselt Rannastaadioni juurest Ikla suunda liikuma. Täiesti imestasin, et jalad olid nii kerged ja mõnusad.😍 Mõtlesin endamisi, et küllap varsti läheb raskeks, sest sügislaagrist oli veel meeles, kui rasked ja valusad mu jalad 14 km pika jooksu lõpuks olid. Jooksin 6,7 km ühes suunas, siis sai kergliiklustee otsa. Jooksin natuke tagasi ja läksin Kalevi puiesteelt hoopis Golfi teele.

No nii mõnus tee, lihtsalt super.🙂 Kõva ja kuiv pinnasetee metsa vahel, vahepeal vaated merele ja golfikeskusele. Seal kulgesin edasi ja tagasi kokku üle 7 km. Ikka olid jalad nii kerged, pulsi ja tempo suhe sürreaalselt hea. Edasi oli vaid 5,5 km vaja hostelisse joosta.

Viimased 3 km olid jalad lõpuks rasked ka. Vedelikukadu oli ka korralik, sest vett mul kaasas polnud ja päike hakkas kütma. Üldiselt oli temperatuur paras, tuulised olid vaid paar lõiku ja enesetunne püsis mõnus. 2 tunniga ja 150 pulsiga sai joostud 20 km. 6:01 min/km tempo. Mida see hing oskab veel tahta?😍

Laagris sai kokku:

Aitäh prorunneritele, kes mind nagu klubiliiget alati kaasa võtavad. 😊

Kokkuvõttes:

Selgelt kevadhooaja mahukaim nädal sai lukku. Järgmise nädala plaan on veel natuke lahti. Eks vaatab enesetunde järgi ja pean Treeneriga ka nõu. Põhiline on tööl ellu jääda. Ja et härra Jooksja selle raske remondinädala üle elaks.

Advertisements

Tartu Parkmetsa Jooks 2019

Enne Parkmetsa jooksu hakkas kõik justkui minema. Samm muutus aina kiiremaks, vorm paremaks, ilm ilusamaks ja tuju mõnusamaks. Reedene võistluseelne soojendus oli superhea ja kerge.🙂 Kuulutasin vist kurja, kui Instagramis kirjutasin, et loodan, et see tavapärane reegel ei kehti: mida kehvem soojendus, seda parem võistlus.

Kõik fotod tegi meie hea trennikaaslane Janek. Aitäh!

Reede õhtul tabas mind mingisugune… kõhujamps.😕 Istusin tund aega vetsupotil hulludes kõhuvaludes, lõpuks sain rohtu ja roomasin voodisse. Jõin veel enne tuttuminekut vett ja siis järgnes peaaegu 11 tundi korralikku ööund.

Ärgates oli tunne täitsa okei. Sõime ilusti putru, jõin korralikult vett, tegin elektrolüütidega spordijooki, et oma eelmise õhtu tohutu veekadu tasa teha. Niisama oli ju täitsa hea olla. Jalutasime härra Jooksjaga bussi peale ja sõitsime Parkmetsa.

Ilm oli ikka väga ilus ja soe – kuskil 13 kraadi? – ning tuult oli vaid väheke. Päikese käes hakkas lausa palav, varjus oli aga jahe. Võtsime oma stardimaterjalid välja ja jäin oma trennikaaslasi ootama, et tund enne starti korralikule soojendusele minna.

Juba soojenduse ajal sain aru, et mingit särtsu küll nendes jalgades ei ole, aga sellistega on ju ennegi joostud. Tegime kenasti 2 km soojendusjooksu, korralikult võimlemine, jooksuharjutused ja lahtijooksud. Kogusime pundi veel enne starti kokku, mõned pildid, väike energiaring Treeneriga ja oligi aeg stardijoone taha suunduda.

Kell 13.00 kõlas stardipauk.

Kohe algusest peale nägin enda ees klubikaaslasi Kristinat, Aveliisi ja Lindat. Kuna nad on minust vähemasti lühikesel maal palju kiiremad jooksjad, ei hakanud ma kellegi sappa võtma. Esimene kilomeeter tiksus kinni ajaga 4:33. Üpris sama eelmise aastaga. Olin tegelikult lootnud sihtida keskmist tempot 4:40 (eelmise aasta ametlik tempo oli 4:48), aga juba esimene kilomeeter tekitas omad kahtlused. Hingasin häälekalt ja üritasin jalad kenasti kerimas hoida.

2. kilomeeter: 4:39. See mahtus veel kenasti eesmärki. Võrreldes eelmiste aastatega olid raja pehmed osad kuivad ja tunduvalt vähem vetruvad kui varem. Rada oli Parkmetsa jooksu kohta iseenesest kiire.

3. km: 4:53. Kolmas kilomeeter on mul alati olnud Parkmetsa jooksul üks kõige aeglasemaid ja raskemaid. Mitte kunagi pole ma jooksnud seda kiiremini 5 minuti tempost. Seekord õnnestus – tekitas isegi optimismi. Kuigi kerge mul küll ei olnud. Palju aitas kaasa ka Treeneri ja Janeki kaasaelamine kogu distantsi vältel. Aitäh!

4. kilomeeter: 5:01. See kilomeetri aeg tuli mulle natuke ootamatult. 4. km kulgeb ju valdavalt ainult asfalti mööda ja tuul ei olnud ka just meeletu. Pigem hea, et seda natuke oli, kuna kohati hakkas T-särgi ja lühikeste pükstega isegi päris palav. 4. kilomeetri lõpus edestasin eelmise aasta aega 9 sekundit. Seda on ikka palju vähem, kui ma lootsin, aga rekord on rekord, eksole.

5. kilomeeter kestis justkui terve igaviku. See pehme laasturada kestis justkui terve igaviku. Ma olin täiesti tühi ja jalg ei suutnud enam töötada.😕 Ootasin ja ootasin, millal see kilomeetri aeg küll tuleb. Ja see oli ikka tõsine löök kõige valusamasse kohta. 5:32.🙄 Ma ise usun, et kell kaotas kuskil seal pargis GPSi ära, sest minu 5 km post tuli ikka palju hiljem kui ametlik, kuigi enne käisid kilomeetrid kenasti raja ühte jälge. 5:32 tempos ma küll ei saanud joosta. Isegi sellel pehmel rajal. 5. km lõpuks kaotasin eelmise aasta ajale 9 sekundit.

Selle jubeda kilomeetriaja peale võtsin ma kõik jõuvarud kokku ja jooksin nii, et ei saanud enam aru, kus ja kes ma olen. Lõpuks sai sealt pehmelt rajalt minema ja asfaldi peale. Kõigepealt natuke mäest alla, siis sama tõusuke üles. Üllatuseks olid kõik 3 trennikaaslast minust vähem kui minuti kaugusel. Lõpuks sai täis 6. km. 5:18. Ikka löök jalaga tagumikku. Nägin kellal numbreid 29:37 ja sain aru, et isegi, kui rada tuleb minu kella järgi lühem, siis on rekordi jooksmine peaaegu võimatu.

Kordasin peas: “Kõik on võimalik!”, hingasin nagu masin ja lihtsalt jooksin mööda Riia maantee kergliiklusteed kogu jõust. Enne pööret Raja tänavale vaatasin kella. Numbrid olid armutud. Tiim oli juba kaasa elamas. Kiirendasin nagu segane.

Finišis näitas kell aega 33:45. Netoaeg 33:39,5. Eelmise aasta ajast jäi mind lahutama 8,6 sekundit.

Mõru tunne, mis muud.🤷🏻‍♀️ Istusin mitu minutit pingil, jõin oma vee sisse ja mõtlesin natuke elu üle järele. Riietumistelgis kuulsin oma nime ja siis sain aru, et olen võitnud loosiauhinna.🙂 Ainus positiivne asi selle võistluse juures. 75. võistlus ja lõpuks vedas ka loosiga. Sain vilkuva helkuri laadse asja ning helkurtraksid. Pimedateks kuudeks superhea varustus. Vedas.

Eks näis, kas hooaeg tuleb helgemates värvides. Töö jätkub.

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 33:39,5
  • Distants: 7 km (minu kell: 6,8 km)
  • Keskmine tempo: 4:50 min/km (minu kell: 4:58 min/km)
  • Keskmine pulss: 177 bpm
  • Maksimumpulss: 185 bpm
  • Koht: 163/410
  • Koht naiste seas: 27/197 
  • Koht N vanusegrupis: 14/60
  • Jooksu dünaamika:
    • Keskmine sammu tihedus: 181 spm
    • Keskmine sammu pikkus: 1,1 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,4 cm
    • Keskmine puuteaeg maaga: 233 ms
    • Vasakul jalal olin 50,0% ajast ja paremal 50,0%