Margit Partei

23.–29.07.2018

Maratoniks treenimise viies nädal ehk puhkenädal. Kõik läks plaanipäraselt: üks jooks vähem ja lühemad pikad jooksud, samas siiski intensiivne lõigutrenn. Ja loomulikult palav ilm, neljas nädal järjest.🙄

Esmaspäev: trennivaba. Rügasin tööd nagu hull.

Teisipäev: kerge jooks. Keskpika jooksu asemel puhkenädalal selline rahulik 60 minutit. Olin maganud väga vähe ja kui kella kuue paiku jooksma sain, siis jalad üldse ei liikunud. Palav oli. Raske. Pulss oleks rohkem lubanud, aga jalad ei lasknud. 7:03 min/km, 137 bpm.

Kolmapäev: trennivaba.

Meie ilmaennustus vs mida ma igatsen: jahe, kohati vihmane. Põhimõtteliselt Norra.😅

Neljapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev ja jälle tapvalt palav. Päike ja peaaegu 30 kraadi. Ebanormaalne.🙁 Juba jooksuharjutuste ajal hüppas pulss üles ja alla tuli vaevalisemalt, kui peaks. Lõigud pressisin kuidagi ära. Suur motivatsioon oli eelmisest nädalast veidigi paremini joosta. Seekord tegime lõikude vahel ka 3 min istumispausi, et taastuda, sest selle päikesega peabki eraldi abinõud kasutusele võtma.

Lõigud:

1 km: 4:46
2 km: 4:53, 5:10 (keskmine: 5:02)
1 km: 4:56
2 km: 5:00, 5:15 (keskmine: 5:07)

Pulss oli lõigu lõpuks 175 kandis, alguses 170 juures. Tempo nii hullult ei kukkunud kui nädal varem, aga siiski väga ebaühtlane jooks. Arvestades kõike, ei ole tegelikult ju kehvad tempod? Polnud ka taaskord kellegagi koos joosta. Üksi on lõigutrennis raske. 😕 #Mariatuletagasi!🙁

Reede: jooks+ BodyPump. Enne BodyPumpi tuli ikka ka jooks ära teha ja kui kell 17 on päeva palavaim hetk, siis tuleb lihtsalt ära kannatada. Hallis sees ka joosta ei saa, kuna see on veel nädal aega remondis. Päike küttis sajaga ja üle 30 minuti väga õues olla ei oleks tahtnudki. 146 bpm, 6:37 min/km. Saalis oli ka kuidagi väga palav, aga Pump mõnus. Selle kord nädalas pumpimisega väga raskusi enam ei tõsta. Ilmselt oli see paariks-kolmeks kuuks ka minu viimane BodyPump. Nüüd tuleb joosta ja pärast maratoni tuleb juba mandliopp…

Laupäev: trennivaba. Suhteliselt rahulik päev. Tegin koduseid toimetusi ja juba see, et ei pidanud arvutiekraani ja Excelit vaatama või elu eest remonti tegema, oli nii hea puhkuse eest.

Pühapäev: pikk jooks. Kui ärkad kell 4.30 ja juba on 100% õhuniiskus, päike tõusmas ja 24 kraadi, siis vabandage väga, aga see ei ole eriti jooksuilm. 😂 Tiksusin ikka Ihaste vahel oma 1,5 tundi Reketi saatel täis (loomulikult vaatasin Ihastes 5 korda telefonist kaarti ja ikka jooksin natuke valesti – what else is new?) ja tulin hea meelega koju külma vett kaanima ja jaheda duši alla. Muidu oli kõik mõnus ja hommikutes on midagi erilist, aga see kuumus rikub kõik ära. 149 bpm ja 6:29 min/km – arvestades kõike ei ole see ju tegelikult halb?

Kokkuvõttes:

23.–29.07.18

Palun pekske mind keegi, et ma end kokku võtaks ja end rullima hakkaks. 😂 Jalad oleksid sellele nii tänulikud. Vasaku jala valu andis kohe järele, kui uute tossude tellimuse sisse andsin, aga kohati on mõlemad Achilleused ikka täiesti pinges ja “lühikesed”. Rull aitaks. Aga laiskus on suurem. Varsti kahetsen?

Järgmisest nädalast tuleb jooksuplaanidesse väike muutus sisse. August saab suhteliselt kaootiline olema, kuna nädalavahetuste töökohutused ajavad kohati trenniplaanid segi, aga küll ma kõik vajaliku kuidagi sinna ära mahutan. Tuleb lihtsalt loov olla ja asju ringi nihutada. Tuleb põnev kuu!

6 nädalat Tallinna Maratonini. Mida ma sel aastal suudan?

PS. Kui mingi hetkel uusi postitusi blogisse juurde ei tule, siis see tähendab, et mu arvuti on lõplikult otsad andnud. Arvestades tööülesannete rohkust, lähenevaid pulmapildistamisi ja kirjutada vajavaid artikeid, siis lausa “täiuslik” ajastus või mis…

Postitus ilmus esmakordselt PM Kodustiil portaalis 16. juulil 2018.

11-07-18-1016

Nädal aega tagasi valmis lõplikult meie uus ahi, mis kütab peamiselt magamistuba ja kontorit. Ahjust olen pikemalt juba kirjutanud, nüüd saan näidata ka pilte, kuidas ahi valmis ja milline jäi lõpptulemus. Tehtud töö on kvaliteetne, seda oli näha ka sellest, millise hoolega meie ahju nädalate kaupa ehitati. Visuaalselt olen ahjuga isegi üle ootuste rahul: krohvimistöö on professionaali käe all ikka hoopis teine tera ja valitud luukide-ustega vist rohkem rahul ei saakski olla. 🙂 Kui tuli ahjus põleb, võiks ma seda vist tundide kaupa läbi selle klaasukse jälgida. Ahju ehitas Kodu Soojaks OÜ.

4 (1)

Kui kontori poolel polnud me viimistlusega nii kaugele jõudnud, et oleks pidanud midagi kardinaalselt ringi tegema, siis magamistoa jaoks tähendas uus ahi põhjalikku värskenduskuuri. Kuna uus ahi on eelmisest veidi madalam ja kitsam, tekkis pärast ahju valmimist auk ühte seina ja põrandasse ning samuti vajas teine sein parandusi.

Keeruline oli lugu põrandaga: mida teha ca 20 cm laiuse avaga uues laudpõrandas? Lihtne: lõika auk veel suuremaks 😆, ehita uus alus ja plaadi see ära. Kuna ahju ees peab tuleohutuse jaoks nagunii olema süttimiskindlast materjalist ohutusala, siis otsustasime oma klaasist loobuda ja teha sinna ca 70×100 cm looduskivist ala. Minu arvates jäi see väga kena, kuigi värvi osas oli meil elukaaslasega natuke erimeelsusi. Tema seekord võitis. 🙄 Musta värvi looduskivi leidsime väga hea hinnaga (30€/m2) Tartu Noto Outlet poest.

3 (1)

Auk seinas sai parandatud uue karkassi ja kipsplaadiga, mis tuli uuesti pahteldada ja värvida. Teises seinas saime katkise osa asemele jätkata oma laudisseina, mis nüüd jookseb ilusti nurka välja. Kokkuvõttes said seinad isegi paremini tehtud kui eelnevalt ning plaaditud põrand ahjusuu ees on kindlasti mugavam ja kulumiskindlam kui klaas. 😊

Kui ümbertegemiseks juba läks, võtsin kätte täiusliku halli tooni leidmise. Meie eelmine seinte värvigamma ei olnud kindlasti kole, aga meie ja eriti minu jaoks jäi see siiski liialt sinine. Soovisime siis jahedat halli tooni, aga värvinäidiseid me koju ei ostnud ja erilist eeltööd ei teinud. Lõpuks saime pigem sinise kui halli toa. 😕

11-07-18-1024

Seekord ostsin koju vist ligi 10 eri värvinäidist, millest lõpuks valisin välja Tikkurila toonid Laasti (X487) ja Kalsiitti (K487). Tegin enne otsuse langetamist meeletult eeltööd, otsisin mitmeid blogisid ja Instagrami kontosid, et leida pilte ruumidest, kus neid toone on kasutatud. Poes värvinäidiseid vaadates ei uskunud, et need toonid meie kodus ilusad võiksid olla, aga kodune valgus on poe omast lihtsalt niivõrd erinev, et poe valgues endale koju värvi valida pole just parim mõte. Tänu uurimistööle jõudsin just Tikkurila 487 värvitoonide juurde, kus kõik toonid on minu jaoks täpselt need õiged hubased hallid, mida ma oma kodus näha tahan. 🙂 Värviks valisin seekord Vivacolori Green Line Wall 20, mille üle millegipoolest nuriseda ei saa.

Savikrohvitud seina värvisin taaskord kaseiinvärviga Anna, mille tooni Tikkurila Laastiga kokkusobitamine oli omaette ülesanne. Lõpuks valisin tooniks Kasselpruuni, kuid 5 liitri värvi kohta ei kasutanud ära 150 g pigmenti, nagu õpetus ütles, vaid kasutasin 100 g. Päris identne värv teiste seintega ei tulnud, aga tulemus on siiski ilus ja üpriski sarnane. Viimaks tegime iluparandusi: kohati tuli paigaldada uued liistud, värvida üle uks jms. Laias laastus nädalaga saime magamistoa valmis.

2 (1)

11-07-18-1022

Mõned veel uuemad pildid:

Puudu on veel üksikud asjad. Näiteks pildiriiul, mille meisterdame ise (EDIT: juba valmis!), ja uued öökapid. Senine ühe suure kastiga lahendus ei olnud öökapina siiski praktiline, kuna asjad kippusid seal lihtsalt segi minema ja ausalt öeldes ei viitsinud ma iga kord sinna kasti ka kaevuda, seega tihti lõppes olukord sellega, et öökapp oli lihtsalt erinevaid asju, raamatuid ja laadijaid täis. 😶 Uued öökapid võiks selles osas olla veidi praktilisemad. Silma on jäänud näiteks IKEA minikummutid Moppe, aga pean jõudma veel ka Tartu kaubandusvõrgus ringi vaadata. Samuti peaks viimaks hakkama tegelema kapinišile liuguste otsimisega, mida olen vägisi pidevalt edasi lükanud…