Kodublogi: aknakatted

Artikkel ilmus 26. märtsil 2019 Postimees Kodustiil portaalis.

NB. Kodublogil on nüüd oma Instagram @kuueskorter.

Vähem kui aasta on jäänud selle ajahetkeni, kui peame oma korteri nii valmis saama, et oleks võimalik esitada linnavalitsusse kasutusteatis ja läbida ametniku ning Päästeameti spetsialisti kontroll. Seaduse järgi nimelt lubatakse ehitusteatise esitamise järel ehitada kuni kaks aastat, mille järel tuleb esitada kasutusteatis, et eluruum kasutusele võtta. Aeg läheb justkui linnutiivul ja ehituse vallas on siin veel nii palju ära teha. 😕 Isegi lammutustööd pole ju veel täies ulatuses lõppenud, viimane jupp põrandat ootab üles võtmist. Kohati tuleb lausa hirm peale, kas me ikka jõuame oma objekti õigeks ajaks valmis…

Täna aga räägin natuke kergematel ja lõbusamatel teemadel, täpsemalt aknakatetest.  🙂Jooksvalt oleme pidanud kahte tuppa aknakatted juba hankima, sest suure aknaga vannitoas just ilma kardinateta naljalt ju ei käi ning magamistuba oli tarvis samuti võõraste silmade ja hommikuse päikesetõusu eest ära varjata.

Vannituppa soovisime midagi valgust läbilaskvat, ent mitte liialt läbipaistvat. Esialgu sai sinna paigaldatud Ikea Skogsklöver valge ruloo, kuid katsetused täisvõimsusel valgustusega näitasid siiski, et pimedas paistab see vannitoa jaoks natuke liiga palju läbi. Kuna vannitoa aken asub meil tänavapoolsel küljel, ei saanud seda nii jätta. Külgkardinad vannituppa ei tundunud just parim idee, pimendav ruloo ei lase päeval teragi valgust sisse, ribikardinate vahede järjepidevaks tolmust puhastamiseks olen ma liiga laisk… Lõpuks kleepisime aknaklaasid iseliimuva mustrilise kilega üle ja see täiendus koos olemasoleva rulooga lahendas probleemi ideaalselt.

Vannituppa kleepisime aknaklaasile kile ja paigaldasime lengi sisse ruloo.

Magamistuppa planeerisin ma algusest peale pimendava ruloo koos kergete tüllist kardinatega. Päevasel ajal piisab ainult kardinatest ja tuppa tuleb palju loomulikku valgust, pimedal ajal on ruloo ees, et vastas asuva kortermaja inimesed meile otse tuppa ei vaataks. See lahendus toimis mõnda aega kenasti, kuid viimasel ajal on meie Ikea Tupplur ruloo rohkem tõrkunud kui normaalselt töötanud. 😐 Küll ei saa teda all asendis ära fikseerida, küll jookseb ta suvalisel hetkel üles rullikusse tagasi. Käepide laguneb pidevalt. See ruloo on vist ainus ese Ikeast, millega ma üldse rahul ei ole. Meie õnneks ei maksnud meie senine kardinapuu, kardinad ja ruloo kokku rohkem kui 40 eurot, seega olen tõsiselt hakanud kaaluma magamistuppa uute aknakatete soetamist.

Magamistoa aknakatted.

Aga millised nad olema peaks? 🤔 Valik võtab silme eest kirjuks. Kindel on see, et päeval peaks tuppa tulema palju päevavalgust, samas ei tohiks olla kellelgi võimalik otse meile tuppa vaadata. Ööseks peaks olema võimalik aken aga täielikult ära varjestada. Valikuid on küll palju, aga kui kõiki faktoreid kaaluda, on kombinatsioone neli:

  1. kerge poolläbipaistev ruloo koos pimendavate külgkardinatega,
  2. pimendav ruloo koos kergete päevakardinatega,
  3. kerged päevakardinad koos pimendavate külgkardinatega,
  4. kerge poolläbipaistev ruloo koos kergete päevakardinate ja pimendavate külgkardinatega.

Paksud külgkardinad koos kerge rulooga tundub selline “poolalasti” variant, pigem tuleks sinna lisada juurde kerged päevakardinad ja see ruloo siis juba üldse ära jätta. Variant on jätkata ka praeguse lahendusega ehk pimendava ruloo ja kergete päevakardinatega ning lihtsalt muretseda korraliku konstruktsiooniga pimendav ruloo, mis peaks vastu kauem kui aasta. Näiteks vannitoa ruloo pärineb samuti Ikeast, kuid oli tunduvalt kallim (laius on sama), sest tal on metallist konstruktsioon ja isepidurduv rullikusse tagasikerimine. Kahjuks Ikea midagi analoogset pimendavana ja valges toonis ei paku. Seega peaksin seda rulood kuskilt mujalt otsima või veel hullem: tellima hakkama. 😶 Hoopis mõistlikum tundub magamistoas kasutada pimedavaid külgkardinaid lisaks olemasolevatele tüllkardinatele. Eks näis, millise variandi siis lõpuks valime.

Järgmine keerukas koht on kontor. Kontoris peab olema võimalik tuba täielikult ära pimendada, sest fototöötlusega tegelemiseks on see hädavajalik. Tegelikult oli mul kontori jaoks samuti üks Tupplur ruloo ära ostetud, aga ilmselgelt tuleb sinna uus ruloo osta, misigapäevasele kasutamisele paremini vastu peab. Kontorit kujutan ette pigem ruloo ja kergete kardinatega.

Elutoas on meil kaks akent kõrvuti ja täidavad ära suure osa kogu seinast. Olen näinud päris kenasid pilte sellisest lahendusest, kust terve seina ulatuses ripuvad laest alla ilusad kardinad, mida vastavalt soovile lahku ja kokku tõmmata, aga millegipärast kujutan seda varianti ette pigem uusarenduses, kus terve sein on maast laeni akent või klaasist fassaadi täis. Meil on tegu siiski vana puitmajaga.

Allikas

Esialgu oli plaan mõlemale aknale panna ette poolläbipaistev ruloo – samasugune nagu vannitoas – ja kerged päevakardinad, kuid olen nüüd siiski kahtlema hakanud, et ehk on see liiga läbipaistev ja inimesed hakkavad meile lihtsalt tänava poolt ja naabermajadest otse akendest sisse vaatama. Äkki oleks elutuppa sobilikud hoopis mingid kardinad, aga millised? 🤔 Või oleks mõistlik kasutada klassikalisi külgkardinaid?

Kuulaks siinkohal hea meelega teiste kodukujundajate mõtteid ja kogemusi aknakatete valimisel eri ruumidesse. 🤗

Workut Week 25.–31.03.2019

Esmaspäev: trennivaba. Kuna koormustesti tõttu oli nädala plaan teistsugune, siis oli esmaspäeva õhtu mul vaba. Istusin hoopis pikemalt kontoris ja kirjutasin. Terve nädal olid nädalapäevad sassis, sest esmaspäevane trenn oli teisipäeval ja nii edasi.

Teisipäev: fartlek. Päeval oli nii ilus ilm ja kuna TYSKis olid võistlused, pidin jooksu õues tegema. Ilmateade oli õhtuks juba päris kuri ligi 30 km/h tuulega, aga linnas ei saanud midagi eriti sellest aru. Läksin kenasti jooksma ja juba 2. kilomeetril tuli Olari kanali ääres vast ja küsis šokeeritud toonil, et miks ma sellise ilmaga õues jooksen? Sain juba siis aru, et Ihaste poole minek saab tuuline olema.

… aga ma totaalselt alahindasin seda tuult. Eedeni juures lisandusid tumedad sinised pilved ja ilusast päikeseloojangust polnud juttugi. Ihaste poole minek oli valdavalt allatuult, aga tagasitulek oli lihtsalt vastu seina pressimine. Lisaks oli tuntav temperatuur miinuses, lund (!) hakkas sadama ja mul jäätusid jalad ühe paari retuusidega konkreetselt ära. Liiguta siis neid jäätükke tempokalt ja särtsakalt. 🙄

Minu ülesanne oli joosta 10×2 min fartlek, iga lõigu vahele 2 min kerget jooksu, fartleki alla ja peale 2 km rahulikult. Tempod ei kannatanud mingit kriitikat: 4:30, 4:30, 4:32, 4:39, 5:02, 4:53, 4:49, 4:59, 4:53, 4:53 min/km. Aga andsin selle tuulega endast parima ja trenn sai tehtud.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna eelmine päev oli fartlek, siis kolmapäeval teistega lõike ei jooksnud. Tegime kerge soojenduse (6:10 min/km, 133 bpm), korraliku bloki jooksuharjutusi ja 5 lahtijooksu (kell näitas 60 m peal kiireimaks tempoks 1:54 min/km), et reedeks natuke kiiremat sammu meelde tuletada. Siis jooksime Britiga veel peale (6:34 min/km, 139 bpm) – pärast saime Treenerilt pahandada, et salaja liiga palju jooksime 😂 –, natuke rullisime ja oligi kojuminek. Selline kerge trenn.

Neljapäev: trennivaba. Õhtul tegin natuke remonti ja pärast seda lihtsalt puhkasin.

Reede: koormustest + kerge jooks. Hommikul seadsin sammud koormustestile, millest saate pikemalt lugeda SIIT. Õhtul käisin veel natuke märtsikuiseid kilomeetreid kogumas ja tegin ühe tunniajase otsa. Oli hea omi mõtteid mõelda, ilusat päikeseloojangut nautida ja lihtsalt joosta. 🙂 Samm oli mõnus ja aeg läks ruttu. 10,15 km, 6:11 min/km, 147 bpm.

Laupäev: trennivaba. Puhkasin, natuke tegin remonti ning pesin paar akent ära, mis kevadise päikese käes ikka väga õudsed välja nägid. Remonditsoon või mitte, aga aken võiks ikka natuke läbi ka paista… 😅

Pühapäev: koormustest. Pühapäeval kutsuti mind kordustestile, kuna eelmine läks natuke nihu. Esialgu oli plaan veel õhtul jooksma minna, et märtsikuuga oma kuine kilometraaži rekord purustada, aga otsustasime üheskoos Treeneriga selle ära jätta. Mu parema sääreluu luuümbris oli enne koormustesti natuke kahtlane ja parem karta kui kahetseda.


Kokkuvõttes:

See nädal jäi kahjuks üks jooks tegemata, aga kahe koormustesti tingimustes polnud midagi parata. Märtsikuu kilometraažiks jäi lõpuks 223 km. See on minu elu kolmas tulemus, parimad olid 2018. aasta august 230 ja juuli 225 kilomeetriga. Aga märtsi kohta on see kilometraaž ikka VÄGA korralik. 🙂

Järgmine nädal tuleb trenni osas üks suurem tilulilutamine, kuna laupäeval ootab ees hooaja avapauk ehk Tartu Parkmetsa jooks. 7 km on üks rõve distants, ta on täpselt 2 km liiga pikk, et 5 km tempos joosta, ja 3 km liiga lühike, et 10 km tempos joosta. Aga ära tuleb ta joosta.

Kuna teine koormustest lõi plaani sassi, siis homne Cooperi test jääb minu jaoks kahjuks ära (pole hullu, Treener lubas, et maikuus jookseme veel) ja teen hoopis mingi kerge jooksukese ja rullin, kolmapäeval lähen ikka JJV-sse ja reedel teen kerge võistluseelse soojenduse, teisipäeval ja neljapäeval puhkan. Kilomeetreid koguneb ilmselt väga vähe, aga pole hullu, sest aprilli teine nädal lõpeb laagriga Pärnus. Juba nii ootan. 😍

Kes veel Parkmetsa tulevad? Keegi mulle jäneseks tahab tulla? 😅