See nädal on olnud nii pikk, et nüüd tuleb hoolega meenutama hakata, mida nädala alguses üldse tehtud-mõeldud-tuntud sai.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Viimane lõigutrenn enne võistlust. Minu jaoks üle tüki aja esimene lõigutrenn. Kuna nii oli kokku lepitud, siis tegime trenni sisehallis. Tegime väikese soojenduse ja jooksuharjutused, nendeta lõigutrenni päeval ju ei saa. Seejärel ootas ees 30 minuti jooksul nii pakju 600-meetriseid 4. tsooni (mitte punaseid!) lõike, kui jõuab; iga lõigu vahele 200m sörki ja 2 minutit täielikku puhkust, et ennast pühapäevaks mitte läbi küpsetada. Minu puhul tähendas see viit lõiku.

Esimese lõiguga tundsin teatavat ärevust, esimese laksuga lendas pulss kohe punasesse, seega otsisin tempot ja enesetunnet, vaatasin hoolega pulssi ja sain pildi ette, mis järgmistel lõikudel tegema peab. Pulss sai järgmistega kenasti hoitud seal, kus vaja, julgelt 5 lööki isegi punase piirist allpool. Tempod: 5:22, 5:33, 5:27, 5:20, 5:22 min/km. Enesetunne läks õige lõiguga paremaks ja sain isegi teatava optimismi pühapäeva jaoks endaga kaasa. Ehk pole see asi ikka enam nii hull, kui oli paar nädalat tagasi.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Midagi suurt enam eesootava võistluse tõttu teha ei saanud, aga viimani miniettevalmistus siiski. Huvitav fenomen: kui Treener ütleb esmaspäeval, et kolmapäeval teeme kerge trenni, siis tuleb paarikümne inimese asemel kohale 3 inimest; kui on Cooperi test, on kogu punt kohal. Igal juhul läksime rahuliku jooksuga (4,19 km, 7:17 min/km, 145 min/km) Tähtvere parki, söötsime sääski ja kihulasi, tegime väikese seti jooksuharjutusi ja seejärel sain mina ülesandeks joosta pargi asfaldiringil kaks ringi (2x850m), mille jooksul tegin 3x300m veidike tempokamaid liigutusi/lahtijookse (tempod 4:30–5:09 min/km). Pulss reageeris soojale ilmale eriti dramaatiliselt ja Garmin viskas ühe trenniga kohe kaks ühikut VOmax indeksit allapoole.

Neljapäev: ratas. Päeval tegin lõunase sammuringi. Suvi oli täiega kohal: oma naiivsuses panin pähe nokatsi, aga päikeseprille mitte. Tulemus: sellest tunnist ilma prillideta õues olemisest valutasid mu silmad kuni õhtuni. Õhtul käisin 3. moomoo x hanna rattaringil. Start oli Viljandi maanteelt, seega andis nuputada, kuidas rattaga sinna kesklinnast kõige parem minna oleks, kuid sain ikkagi kenasti kohale. Esimest korda lühikeste riietega rattal sel aastal, ilus sume õhtu ja jälle üks mõnus sõit kirjas. (37,6 km, 23 km/h, 121 l/min)

Reede: Heateo Jooks. Kui teistel jooksudel võib käia, siis Heateo Jooksul peab käima. Seekord koguti ühe pisikese poisi ravi toetuseks üle 10 000 euro. Läksime koos härra Jooksjaga jooksuga Tähtvere spordiparki, ajasime inimestega juttu, jooksime ca 4 km (6,9 km, 6:49 min/km, 149 l/min) ja kõndisime koju tagasi. Oli megailus soe õhtu ja inimesi oli kindlasti rohkem kui eelmisel aastal.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: Tartu Maastikumaraton. Pikemalt kirjutan homme, aga lühikokkuvõte võiks olla selline: mõistlik, ühtlases tempos, okei enesetundega pingutus.

Kokkuvõttes:

Nüüd olen ma jõudnud seisu, kus 3. ja 4. tsoonis jõuab keha päris normaalses tempos ja okei enesetundega pingutada, aga 2. tsoonis rahuliku jooksu tegemisel on raske piirides püsida ja vastupidi üleval 5. tsoonis ehk punases on kohe eriliselt rõve olla. Teatava ülekoormuse märgid, mis muud siin olla saab, aga seda tean ma juba nädalaid. Mingi stabiliseerumine on siiski toimunud ja tundub, et vaikselt hakkab seis paremuse poole minema.

Tuleb mööda joont hiilides see kevadhooaeg üle elada, et juuni teise poolega ära taastuda ja juulis alustada ettevalmistust sügishooajaks. Kevadhooajad pole kunagi olnud minu parimad, lohutan end sellega. Kõik võib veel muutuda.