Esmaspäev: rahulik jooks. Konverents INTED2023 sai alguse. Tegime kolleegidega kaks ühist ettekannet ja kuulasime mitmeid ettekandeid ning osalesime töötubades. Taaskord väga huvitavad teemad ja hea korraldusega konverents. Õhtul läks bossiga väikesele jooksuringile. Jalad olid jumala tühjad ja väsimus suur, aga vähemalt sai end pika päeva järel värskes õhus liigutada. (5,4 km, 7:39 min/km, 131 l/min)

Teisipäev: trennivaba. Täispikk konverentsipäev. Hommikul pakuti meile väikest jooga töötuba, kus oli väga mõnus kangeid ja ära istutud lihaseid veidike venitada.

Kolmapäev: trennivaba. Ikka veel konverentsil. Õhtul veebikoosolek, mille järel oleks tahtnud otse puhkusele ära sõita. I was so done.

Neljapäev: fartlek. Neljapäeva hommikut Valencias alustasin kiire fartlekiga. 4 korda: 4 minutit 3. tsoonis ja 4 minutit 4. tsoonis, rahulik jooks alla ja peale. Ma olin mitu ööd järjest vähe ja halvasti maganud, eelmisel päeval päris mitukümmend sammu ringi tallunud, vähe söönud ja täiesti energiast tühi. Kuskil poole jooksu pealt tundsin, kuidas kett käis maha ja energia sai otsa. Jooksin oma jooksu ära, aga erilist kvaliteeti sealt otsida pole mõtet. Vähemalt sai pea tühjemaks ja mõtted selgemaks. (7,42 km, 6:35 min/km, 155 l/min)

Päeva esimeses pooles külastasime Valencia Polütehnilist Ülikooli ja sealsed toredad kolleegid viisid väga lahkelt meid pärastlõunal, kui tööjutud said räägitud, kohalikku tulefestivali vaatama. Nautisime veel kohalikku toitu ja arhitektuuri ning oligi aeg kott kokku pakkida, et järgmisel hommikul edasi liikuda.

Reede: trennivaba. Minu puhkuse algus ja transiidipäev. Valenciast lennukiga Lissaboni ja sealt bussiga viis tundi Portugali kagutippu, Monte Gordosse. Napilt jõudsime bussile, sest kõik lennud hilinesid ja pagasit ootasime ka päris kaua. Kes mäletab 2017. aasta Portugali laagrit, teab seda kohta hästi. Mina olin lõpuks kohale jõudes väsinud, aga härra Jooksja oli selleks hetkeks juba peaaegu 24 tundi reisinud. Tegime minijalutuskäigu, et minu 10 000 sammu täis saada, ja nägime imelist kuutõusu. Hea oli kohal olla. Puhkus alaku!

Imeilus heleroheline Portugal!

Laupäev: rahulik jooks | õhtujooks. Alustasime päeva pika tudu ja hilise hommikuga, et veidike enne trenne välja puhata. Jooksma saime seega alles lõuna ajal. Juba nägime esimesi eestlasi, kes jooksulaagris kilomeetreid koguvad. Õues oli juba 23 kraadi ja päike tugev, UV faktor 6. Päris harjumatu, kuid ikkagi nii mõnus koht jooksmiseks. Ei mäletanud kohalikke radu täpselt, seega sain veidi lahtise liivaga teid pidi mütata, kuid pole vigu. Monte Gordo, see loodus, see ookean, need kaunid vaheldusrikkad jooksurajad… See on imeline koht! (7,9 km, 7:36 min/km, 145 l/min)

Pärast jooksu tegime kiirelt mõned plangud, nagu härra Jooksja treeningplaanis kirjas. Seejärel tõmbasime ujumisriided selga ja läksime ookeani uudistama. Internet arvab, et vesi peaks siin praegu olema 15–16 kraadi, ilmselt umbes nii ongi. Isegi mina käisin ujumas ära ja õhtul vedasin omal initsiatiivil härra Jooksja endaga vette kaasa. Minu jaoks paras taliujumine, aga väga mõnus.

Õhtul käisin lühikesel 40-minutilisel jooksutiirul, nautisin ilusat päikeseloojangut ja mõnusalt jahedamat õhku (5,29 km, 7:39 min/km, 140 l/min). Tegime otsuse, et pikka jooksu keskpäevases päikeses tegema ei hakka ja võimalusel lükkame kõik trennid hommiku või õhtu peale. Õhtul sõime hotelli buffees kahe suupoolega kalmaari ja kala ning nautisime kohalikke hõrgutisi. Kuus aastat hiljem on selle hotelli menüü ikka sama hiilgav. Majutuse hinda arvestades on siinne olemine lausa luksuslik.

Pühapäev: pikk jooks | õhtujooks. Hommikul oleks hea meelega pikalt magada tahtnud, kuid ilmaennustus ei andnud armu ja pikale jooksule tuli minna vara. Väike snäkk, pudelitäis spordijooki, päikesekreem peale ja minek. Minul oli plaanis joosta 1:45, ca 14 km. Joonistasin eelmisel õhtul endale ringi valmis ja tõmbasin raja kella, et poleks karta jälle kuskil metsa vahel valepöörde tõttu äraeksimist. Töötas kuldselt. Imekombel tuli jooks tõusvas tempos ja enesetunne läks ka iga kilomeetriga paremaks. Oli mõnusalt jahe, Vila Reali jõudes oli Guidiana jõe kohal nii paks külm udu, et lausa külm hakkas. Siis tõusis päike aga piisavalt kõrgele ja oli hea jälle päikese eest metsa varju jõuda. Väga hea jooks. (14,36 km, 7:20 min/km, 139 l/min)

Kella 10st sõime hommikusöögi ära ja suundusime basseini äärde pikutama. Lebotasime niisama, käisime mitu korda ujumas ja siis suundusime ka ookeanisuplusele. Ujusin kohe pikalt ja mitu korda. Väga kauaks päikese kätte jääda ei tahtnud, sest vaatamata päikesekreemile ja surfisärgile kippus üks meist ikka natuke ära põlema. Juba oligi aeg lõunaks ja väikeseks uinakuks.

Õhtujooksule läksime kella 17.30 paiku. Härra Jooksjal õhtujooksu kavas polnud, aga ta tuli lihtsalt minuga kaasa. Ma kasutasin kohe võimalust ja sain paar toredat jooksupilti ja -videot. Läksime spontaanselt asfaldilt hoopis sinna liivarajale, kus ma eile kogemata käisin. Õhtul oli seal veel ilusam. Maapealne paradiis! (4,33 km, 7:53 min/km, 134 min/km)

Kokkuvõttes:

Terve järgmise nädal olen ma ikka siin Monte Gordos, puhkan ja jooksen. Elu on ilus! 💙