Lõpuks hakkab asjast asja saama. 😍

Esmaspäev: trennivaba. Läksin lähetusse Ida-Virumaale ja nautisin trennivaba päeva pärast pikemat pühapäevast jooksu Otepääl.





Teisipäev: jooks. Terve päeva veetsin erinevatel kohtumistel ja enne õhtusööki tekkis pisike auk päevakavas, kus veidikene ennast liigutama pärast pikka istumise päeva. Seega vaatasin välja pisikese ringi Saka mõisa ümbruses ja jooksime kolleegiga ühe kiire viieka. Tagasitulles jube vastutuul, aga see-eest oli minnes taganttuules mõnus lennukas tunne sees. 5 km on ikka parem kui null. 5,24 km, 7:14 min/km, 152 l/min








Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Meil oli eritund: käisime ploggingut ehk prügijooksu tegemas. Kindad käes, prügikott näpus hakkasime koos Piretiga TYSKi juurest Salvesti suunas liikuma ja oh my god. Nii palju prügi. 😐 Enamik ajast joosta ei saanudki, igal sammul oli midagi maast üles korjata, suuremas jaoks suitsukonid. Oli ka maske, igasuguseid pakendeid, klaasikilde, terve kiles kommikarp, suitsupakid ja ehitusobjektidelt laiali lennanud kilet ja penoplasti. Poolteist tundi ja 40-liitrine kilokott prügi täis ja niimoodi kõigil, olenemata liikumisraja valikust. Ehk sai vähemalt natuke puhtamaks. 8,97 km, 10:51 min/km, 129 l/min

Neljapäev: jooks. Eelmise päeva prügi järele kummardamisest oli selg päris tundlik, aga jooksmisest see ei seganud. Käisin uut sadamaraudtee kergliiklusteed proovimas ja see on täitsa tore uus alternatiiv kõigile olemasolevatele radadele. Kesklinnast ronisin Võru tn Maximani mäest üles ja siis oli ainult allamäge kulgemine mööda uut teed. Väga mõnus. 🙂 Sääred on natuke valusad ja pinges, aga loodetavasti mudimine ja massaažipüstol leevendavad asja. 7,16 km, 7:10 min/km, 151 l/min
Reede: BodyPump. Kuna ilmad juba lubavad, siis läksin trenni ja tulin trennist jooksujalu. Seljakott koos veepudeli, tossude ja vahetussärgiga selga ja saabki ilusti nädalasse neli jooksukilomeetrit juurde. 🙂 Pumpis oli natuke jõuetu tunne, eriti kätes ja ülakehas, seega raskusi kuskil lisama ei hakanud ja 5-kilosed kettad vedelesid ikka terve tunni põrandal, aga kokkuvõttes sain siiski kenasti hakkama. 75 min, 124 l/min
Laupäev: trennivaba.
Pühapäev: pikk jooks. Kas te näete, mis siin kirjas on? 😍 Pikk jooks, mitte enam jooks-kõnd. Lõpuks! Ilm oli küll väga vihmane ja tuuline, aga nautisin oma 2-tunnist ringi 100%. Lõpuks tegi pulss koostööd ja sain lihtsalt nautida jooksmist ega pidanud iga minut kella vahtima. Milline suurepärane tunne. Isegi tõusudel ja sildadel oli olukord igati okei. Need on need kõige tänuväärsemad ja erilisemad jooksud, mida ma üle kõige armastan. 💙 16,8 km, 7:09 min/km, 151 l/min

Kokkuvõttes:

Mul on nii hea meel ja ma olen nii tänulik, et rauatablettidest ja mõistlikust treeningust lõpuks mingit tulemust näha saab. See on alati hea tunne, kui kuskil raskuste tunneli lõpus valgus piiluma hakkab. Olin oma kevadhooaja juba maha matnud, aga ehk miskit sellest siiski veel asja saab. Järgmisel pühapäeval ootab ees Viljandi järvejooks. Eesmärk on normaalse enesetundega rada läbida. Eks näis, kuidas läheb.