Nädal algas kohe eriti “suurepäraselt”: teavitus, et olen COVID-19 lähikontaktne, uimane pea ja kergelt kriipiv kurk. 😕 Kiirtest oli negatiivne, aga PCR-testile sain aja alles teisipäeva lõunaks. See tähendas, et minu tore 3-päevane töölähetus Pärnusse lendas kiirelt cancelisse ja ohtu sattus minu peatselt saabuv Tansaania-reis. Tansaaniasse küll saab eelmise aasta lõpust läbipõdemise tõendiga, kuid värskelt koroonat põdenuna minu taustaga Kilimanjarole: tundub väga paha variant.

Õnneks sain kolmapäeval testivastuseks negatiivse. 🙂 Tundub, et kolm doosi vaktsiini seekord siiski päästis mind omikrontüvest, vaatamata nakatunuga kahel korral pikemalt kokkupuutumisele. See lähikontaktsus pani aga korralikult mõtlema, et praeguste koroonanumbrite juures peaks veelgi rohkem kontakte vähendama, sest nädal enne reisi koroonasse jäädes ei tule enam mingit reisi ja sellest, kuidas koroona tervisele mõjub, ei taha isegi mõelda. Vähem kontakte tähendab aga vähem spordiklubis käimist ☹️, sest ega ma kuskil mujal ju nagunii ei käigi. Või kui lähen, siis tuleb trenn teha maskis.

Esmaspäev: kõndimine. Kuniks alles ootasin koroonatestile minekut, siis käisin esmaspäeva õhtul väiksel kõnniringil. Ei julgenud igaks juhuks rohkem pingutada, juhuks kui tõesti peaksin koroonat oma kehas kandma. Viirushaigusejärgset müokardiiti uuesti küll läbi teha ei tahaks. Tore kõnniringike oli ja sain jälle erineva temperatuuri juures erinevaid riidekihte katsetada, et poleks ei liiga külm ega liiga soe liikuda. Ma olen krooniline üleriietuja, kuid esmaspäeval sain -11 kraadiga end nii riidesse pandud, et ei hakanud esimese paari kilomeetriga palav. Success! 6,6 km, 11:08 min/km, 110 l/min

Teisipäev: trennivaba. Tahtsin küll väga mingitki trenni teha, aga vihtusin sellise hooga terve päev tööd teha, et õhtul hilja suutsin vaid korraks diivanile vajuda ja seal peaaegu tuttu jääda. Hea märk oli see, et mingeid külmetushaiguse tunnuseid mul enam polnud.

Kolmapäev: fartlek. Negatiivne testitulemus oli küll käes, aga kuna ma polnud mitu päeva trenni teinud, nädala alguses oli korraks kahtlane olemine ja JJVs tegid teised sel päeval Cooperit, siis otsustasin ma raske südamega ühistrenni siiski mitte minna. Kui kontakte vähendada, siis pigem jooksutrennide arvelt, sest neid saan teha ka iseseisvalt, jättes vähemasti Pumpi ikka oma nädalaplaani, sest seda ma kodus teha ei saa. Seal annab ka maskiga käia.

Tegin JJV asemel iseseisvalt ühe jooksutrennikese, midagi fartlekilaadset. Seadistasin kella 7+3 süsteemi peale ja hakkasin lihtsalt minema. Teed olid kohati päris jäised ja tuul väga tugev. Jalad olid tõeliselt rasked ja puusapainutajad päevi töölaua taga istumisest pinges, seega andis ikka alguses kangutada neid jalgu liikuma. Jooksu lõpuks oli seis jalgadega juba parem, fartleki kiired osad jäid tempo poolest ca 6:00–6:30 vahele. Koju jõudes avastasin enda üllatuseks, et peaaegu 11 km oli täiesti lennates läinud. 🙂 10,88 km, 7:17 min/km, 156 l/min

Neljapäev: trennivaba. Kes istus terve päev arvutis ja vahtis oma Exceli tabeleid? 🙋🏻‍♀️ Kuidas ma vihkan neid päevi, kui ei suuda end töökohustuste juurest kas või tunnikeseski liikuma saada…

Reede: BodyPump. Esimene katsetus teha BodyPumpi terve trenni vältel maskiga. Vähem intensiivsetes trennides olen seda varem proovinud, kuid Pump on siiski teine tera. Esialgu oli harjumatu, kuid lõpuks ei pannud seda maski isegi enam tähele. Energiat jagus, kava meeldib jätkuvalt ja isegi asendustreener oli seekord väga tore ja asjalik. 61 min, 135 l/min

Laupäev: pikk jooks. Kahetunnine osa Crime Weekly podcasti kõrva kõlama ja aeg läheb lennates. Ilm oli megailus, päike säras taevas ja isegi juba soojendas. Täitsa kevade tunne tekkis. Jumal tänatud, et ma päikeseprillid ette panin, sest pool teed oli päike otse silma. Kohati oli küll päris tuuline, seega 1-kraadine ilm oli pigem tuntavalt mõni kraad miinust, aga mul oli piisavalt soe olla. Nautisin täiega. Üks mõnusamaid jookse viimasel ajal. 16,2 km, 7:28 min/km, 153 l/min

Pühapäev: trennivaba. Tahtsime härra Jooksjaga Taevaskotta matkama minna, aga korteriühistu probleemidega tegelemine ja olmemured võtsid seekord oma aja. Jälle ei saanud metsa müttama. Kahju. 😥

Kokkuvõttes:

Järgmine nädal tuleb hullumeelne. Väga palju tööd tuleb ära teha jõuda, lisaks üks väike pildistamine ja kuskile mõned trennid ära mahutada. Viimane täispikk nädal enne puhkust ja ainult kaheksa tööpäeva jäänud. Peab hakkama saama ja terve püsima. 🤞