Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Uus aasta, uued mõtted – hakkame hooajaks valmistuma. Kaks aastat koos JJV pundiga ühist kevadhooajaks ettevalmistust jäi mul südamehaiguse tõttu vahele, kuid sel esmaspäeval jooksin ma üle kahe aasta esimest korda staadionil (st sisehallis) fartlekki. 😍 Ja mitte lihtsalt niisama staadionil fartlekki, vaid fartlekki koos Mariaga. Täpselt nagu vanasti. Imeline tunne! Sel korral oli plaanis viis 10-minutilist plokki, 7 minutit rahulikult, 3 minutit tempokamalt.

Alguses tundus kõik jube kerge ja eufooriline, aga viimases plokis andis juba tunda, et alates oktoobrist pole ühtegi kiiremat liigutust teinud ja maratoniks valmistumise ajal jooksin oma fartlekke ja lõike ikka palju tagasihoidlikumates tempodes. Kiirete osade tempod olid 5:32, 5:41, 6:06, 6:05, 5:59 min/km, pulss jäi seal 157 ja 167 l/min vahele. Sellegipoolest surma ei saanud, sest see polnud ka eesmärk, ning mina jäin esimeste kiiremate liigutustega rahule. Siit saab edasi minna kenasti. 🙂 8 km, 6:52 min/km, 156 l/min

Fartlekile lisaks tegime kõhule-seljale ÜKEt, sest seda hädavajalikku tegevust tuleb kavas hoida nii kaua, kui vähegi veel jõuab, enne kui kevadine ettevalmistus veelgi rohkem jooksu suunas kaldu läheb. 33 min, 126 l/min

Teisipäev: BodyAttack. Jalad olid esmaspäevasest fartlekist veel omajagu väsinud – nagu keegi laskesuusataja ütles: jalad olid veel eelmises päevas –, seega olid kõiksugused hüpped ja intensiivsemad liigutused mul üpris puised. Ilmselt polnud kõige ilusam vaatepilt, aga kokku sai siiski väga mõnus trenn. 58 min, 159 l/min, max 183 l/min Pärast trenni sain aru, et sääred on üpris pinges ja valusad, suhteliselt piiripealses seisus, kuid õnneks nädala jooksul andsid nad kiirelt jälle järele.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Jälle samad jutud: teistega koos lõigutrenni polnud teinud üle kahe aasta. Õnneks oli alustuseks lõigutrenni osa siiski lühike ja enim rõhku läks jooksuharjutuste plokile, mida nii väga tagaigatsenud olen. Soojendusel oli pulss mõnusalt madal ja enesetunne kerge (4,87 km, 7:11 min/km, 144 l/min). Jooksuharjutusi tegime lausa pool tundi. Mu pöiad ja jooksusammu (eba)ökonoomsus vajavad seda praegu eriti.

Lõigutrennis ootas ees kolm plokki, igas plokis 3×200 meetrit lõike, vahele üks ring, ca 230 m rahulikku sörki. Jooksusamm oli kõike muud kui ilus, tundsin selgelt, kuidas oleks nagu liimiga maa küljes kinni. Kõrgel pöial korraga üle mõne sammu ei suutnud olla, täistallal jooks parimal juhul. Selline pläta-pläta tunne, ilmselt üpris normaalne jaanuari kohta. 🙂 Küll varsti paremaks minema hakkab. 5:00 tempo tundus hirmus kiire, aga selle ca 1 minut 200 m peale tempo suutsime ära hoida koos Kaire ja Mailiga. Trenni lõpuks igal juhul olin läbi kui Läti raha. Lõikude tempod: 4:35, 4:42, 5:05, 4:57, 4:41, 4:26, 4:45, 4:46, 4:43, pulss 165–171 l/min. Muidu raudpoldina paigal seisnud sammu tihedus 170 s/min sai lõikudel juba 175–180 ringi tõstetud.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Pumpis sain esimest korda detsembris saabunud uut kava täies mahus teha. Päris äge kava! Mulle meeldib isegi väljaastete lugu, mis minu jaoks on äärmiselt uus kogemus. 😅 Eks järgmistel kordadel saab paremini aru, mis need kõige lemmikumad lood on, aga sel reedel oli tunne igal juhul hea. Väga rahul. 75 min, 127 l/min

Laupäev: pikk jooks. Plaan oli väikse pundiga ühine pikem jooks teha, aga haigused niidavad ümberringi. Seega olime laupäeva hommikul jooksurajal kahekesi koos Kristinaga. See dikteeris veidi kõrgema tempo, kui mul vaja oleks olnud, aga jutt muudkui jooksis, aeg läks kiirelt ja enesetunne oli super. Tuleb proovida järgmisel nädalal natuke rahulikumalt see pikk jooks võtta, et sellest rohkem kasu oleks. Ilm oli külm küll, kuid tuulevaikne ja mul ilmselt oli siiski liiga palju riideid seljas, sest isegi natuke palav hakkas. Suurepärane punkt trenninädalale. 14 km, 6:50 min/km, 158 l/min Sai ülejäänud nädalavahetuse laskesuusatamist vaadata ja rahulikult võtta.

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal ootab mind ees kolmepäevane töölähetus, seega jääb mitu toredat ühist trenni tegemata ja tuleb üksinda lähetuse varahommikutel jooksma jõuda. Kolmapäeval jooksevad teised trennis Cooperi testi, aga mina pean selle millalgi ette või järele ära tegema, et selle aasta nö nullseis ära fikseerida. Päris kiire ja pingeline nädal, aga tuleb hakkama saada.

Erilist süsteemsust viimastest reisieelsetest nädalatest otsida pole mõtet: teen lihtsalt seda, mis meeldib ja kuidas ajakava lubab. Iseenesest oleks vaja pühapäevadesse siiski matkamine tagasi tuua, pidades silmas, et matkasaapaid pole mõned nädalad jalga saanud ja Kilimanjaro on praktiliselt juba ukse ees. Viimane aeg veelkord kogu varustus läbi katsetada erinevate ilmadega. Puhkuse alguseni on vähem kui 3 nädalat.