Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Jooks oli rahulik ja möödus kuidagi väga kiiresti. Sisehallis on see märk sellest, et järelikult oli hea ja lihtne jooks. (4,75 km, 7:45 min/km, 143 l/min) Jõuosas saime korralikult selja-, kõhu- ja küljelihased läbi töötatud. Kolmikutes ja paarides toimivad traditsioonilised harjutused. Ja loomulikult ei saa unustada plankusid. (48 min, 112 l/min)

Teisipäev: BodyAttack. Võtsin enne hambaoppi veel viimast ja andsin endast Attackis maksimumi. Miksitud kava, seega päris põnev oli. Küll on ikka hea trenn! (60 min, 158 l/min, max 184 l/min)

Kolmapäev: trennivaba. Tarkusehamba väljatõmbamise päev. Arst otsustas, et esimesena peaks ära tõmbama ikkagi kõige lihtsama tarkusehamba, et aru saada, kuidas ma paranen. Pole mõtet riskida kohe kõige keerukama tõmbamisega. Mina usaldasin teda 100%.

Isegi sellel kõige kergemal hambal olid juured kõverad. Seda arvestades on lausa uskumatu, et ma tõmbamise ajal midagi ei tundnud (ainult ragin lõualuus on jube, aga vähemalt mitte valus), et arst hamba paari minutiga kätte sai, et haav nii minimaalne jäi (ei pidanud midagi õmblema, jee!) ja et isegi suunurk terveks jäi. Ise ma seda haava õnneks ei näe, sedavõrd viltu põse sees ja kaugel hambakaarel see hammas asus. Samal päeval võtsin kaks valuvaigistit ja hoidsin põsel jääkotti, kuid üldplaanis paranesin ruttu. Isegi paistetust ei tulnud. Alumistega saab olema keerulisem. Järgmine visiit ootab ees märtsis.

Neljapäeval, reedel ja laupäeval tundsin end päris hästi, kordagi valuvaigistit võtma ei pidanud ja haav paranes jõudsalt. Trenni igaks juhuks ei kippunud, aga kõndimas käisin. Väga okei oli.

Pühapäev: jooks. Kuna arst tegelikult lubas minna trenni juba opijärgsel päeval, kui komplikatsioone ei ole, siis ma arvasin, et kolm puhkepäeva vahel oli juba üpris turvaline aeg, et jooksma minna. Haavast enam mingit eritist ei tulnud ja elu oli igati normaalne. Jooksu ajal ei olnud lõualuus midagi tunda, see oli hea. Rohkem oli tegemist soolasopas sumpamise ja libedamatel lõikudel püstijäämisega. Aga joosta on ikka ja alati tore. 😊 (6,5 km, 7:37 min/km, 156 l/min)

Kokkuvõttes:

Jant lugu on see, et ma panin nädalaks oma spordiklubi pääsme pausile, sest ei uskunud, et pärast hambaoppi kiiremini kui nädalaga trennide juurde naasen. Võta näpust. Oleks saanud kenasti JJVsse ja Attacki naaseda, aga eks nüüd saan siis veidike rohkem õues sporti teha. Nädala lõpus olen koos härra Jooksjaga nagunii peaaegu kolm päeva Tallinnas, sest üks hull jookseb talvel Eestis maratoni.