Keegi pidi selle nädala rahulikumalt võtma. Ei tea, kes see küll oli? Tundub, et mina mitte. 😅

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Mitte midagi ei meenu sellest jooksust. Täpselt enne trenni käisin tõhustusdoosi saamas, aga sellest ei tulnudki mitte mingeid muid kõrvaltoimeid peale paar päeva valusa õlavarre. Jooksu numbrid olid ilusad (6,24 km, 7:08 min/km, 147 l/min) ja kui midagi hullu ei meenu, siis vist ei saanud midagi halvasti olla. ÜKEs tegime korralikult intensiivse trenni kerelihastele (54 min, 111 l/min). Igasuguseid toredaid tõsteid ja siis topispallid ning kõige lõpuks viis minutit planku eri asendites. Kui kunagi oli esmaspäevane JJV lihtsam kui kolmapäevane, siis nüüd ütleks küll, et mõlemad on täiesti võrdväärsed.

Teisipäev: BodyAttack. Eelmise nädala lõpus arvasin, et pärast vaktsineerimist ei tule ilmselt ühtegi intensiivset trenni, aga kuna enesetunne oli väga hea, siis polnud mingit põhjust Attackist loobuda. Teisel korral sain juba paremini aru, mis toimub ja mis tulemas on. Ütleme nii, et sellel trennil on väga suur potentsiaal saada üheks mu uueks lemmikuks ja treeningrutiini püsivaks osaks. 🙂 58 min, 161 l/min

Kolmapäev: Pilates Fit; Jooks Jõud Venitus. Siin hakkas kogu nädal hulluks ära minema, sest ma sain aru, et mul on lootust juba sel nädalal oma TYSKi kleepsumöngu kaart täis saada. Panin hullu ja tegin kaks trenni päevas. 😜 Lõunal käisin Pilates Fitis. Sain kiirelt aru, miks see trenn pole roheliste seas nagu tavaline Pilates, vaid kuulub kollaste trennide sekka. Higi sai kenasti voolama. Osad harjutused ja asendid olid päris keerukad minusugusele vähe painduvale inimesele, kuid modifitseerisin need oma kehale vastavaks. Kui ikka pole seal mati peal tasakaalu ja põranda peal on teda rohkem, siis läksin põrandale asendit hoidma ja ei teinud seejuures teist nägu ka. 55 min, 113 l/min

Õhtul ei raatsinud loomulikult JJVst ilma jääda. Jooksusamm enam väga erk ei olnud, samas ei midagi katastroofilist. Sörkisin koos Mailiga ja aeg läks üpris ruttu (5,8 km, 7:06 min/km, 145 l/min). ÜKEs andsime alakehale täiega tuld. Seina ääres istumine, trepijooksud, terve posu väljaasteid, astumised pingile, kummilindid, võimlemispallid, puusatõsted. Kui seal jalgu vormi ei saa, siis ei saa kusagil. 😉 51 min, 133 l/min

Neljapäev: Pilatese võimlemine. Neljapäev pidi olema puhkepäev, aga kuna teisipäeval sai rohelise trenni asemel punane tehtud, siis tuli neljapäeva hommikul kella 8ks end TYSKi vedada. Ma lootsin, et tuleb üks tore ja rahulik trenn, kus saab lihased kenasti lahti venitada, aga tuli hoopis üpris intensiivne lindikava. Ma mõtlesin, et mul kukuvad kohe käed otsast ära, aga pidasin ikka vastu. 54 min, 100 l/min Õnneks oli ülejäänud päev võimalik laua taga istudes veeta ja õhtul lebotada, seega see aitas kuhjunud trennidest natuke taastuda. Aga eks neljapäeval oli juba tunda, et puhkepäev kuluks varsti ära.

Reede: Step; BodyPump. Kuna Treener rääkis, et reedel on lihtsam Step ja mul oli kleepsukaardilt ainult üks kollane kleeps puudu, võtsin julguse kokku ja läksin. Kes mäletab aastatetagust aega, siis tegelikult oma trennielu alguses käisin ma päris tükk aeg Stepis. Aga sellest oli konkreetselt aastaid möödas, seega ei mäletanud ühtegi sammu ega levinud kombinatsiooni. Ainult baassammu tegema ei pidanud, aga keerulisemad pöörded jätsin targu tegemata. Kokkuvõttes vist kõige hullemini ei läinudki, kuigi tunni lõpus ajasin küll kõik sammud sassi, sest aju oli juba päris läbi iga sammu ettemõtlemisest. 😂 58 min, 163 l/min

Kohe pärast Stepi algas Pump. Mõtlesin kuskil seljaloo ajal, et kuidas täna nii jõuetu tunne on, et üldse nagu ei jõua tavapärase raskusega pingutada. Mõtlesin, et okei, viies päev trenni järjest, keha on nüüdseks ilmselt päris väsinud… Ja sel hetkel tabasin, et oota: sel nädalal viies trennipäev, aga millal eelmisel nädalal puhkepäev oli? Neljapäeval. 😬 See tähendab, et mul oli järjest kaheksas trennipäev ja 10. trenn. Pumpi lõpus ärkasin ellu ja tundsin end isegi tugevalt. Mõnus tugev lõpp-punkt hullule trennimaratonile. 77 min, 127 l/min

Laupäev: trennivaba. Ammu väljateenitud trennivaba päev. Stepist olid säärelihased kivikõvad ja nii valusad, et hommikul voodist püstisaamine oli väga keeruline. Ükski maraton pole isegi neid sääri nii valusaks teinud.

Pühapäev: jooksumatk. Säärelihased olid jätkuvalt valusad ja lühikesed. Alguses oli päris kange see kõndimine ja jooksmine, aga ajapikku läksid lihased soojaks ja lihasvalu hakkas hoopis järele andma. Poolteist tundi 5+5 süsteemis jooksumatka oli täpselt see, mida mul vaja oli. Kas on midagi toredamat jooksmisest pühapäevases Tartus? I don’t think so. 🙂 10,4 km, 8:39 min/km, 132 l/min

Kokkuvõttes:

Ma tean isegi väga hästi, et selle nädala trennikoormus oli hullumeelne ja mul pole mingit kavatsust sedaviisi jätkata. Sai end proovile panna, sai katsetada ja ma pidasin vastu. Endale jälle midagi tõestatud. 🙂 Vähemalt on mul nüüd kõigi nende katsetuste järel päris hea aimdus, kuidas oma sügis-talvine trenninädala rutiin kokku panna, et oleks piisavalt vaheldust, piisavalt koormust ja piisavalt puhkust. Lähen tagasi vana ea 3+1, 2+1 süsteemi peale, kus esmaspäevast kolmapäevani on trenn, neljapäev trennivaba, reede ja laupäev trenn, pühapäev trennivaba. Saab joosta, saab matkata, saab lihastele tuld anda. Vaatame, kuidas kulgema hakkab.