Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fanfaarid ja rõõmuhõisked, olen tagasi JJVs! 🎉 Umbes selline tunne oli mul esmaspäeval oma jooksupunti naastes. Suur osa punti on küll hetkel kuskile kaduma saanud, kuid ehk jõuavad nad talve saabudes ikka kenasti ühistrennidesse tagasi. Juhtuski nii, et jooksmas käisin üksinda ja õues. Osad olid sees, kuid mul oli ikka kindel plaan veel õues joosta, kuniks pole lund ja jubedat ilma. Esimesed jooksusammud pärast maratoni olid ootamatult kerged ja lennukad, isegi pulss tegi hästi koostööd. Pole mitte midagi halba selle jooksu kohta öelda. 5,57 km, 7:17 min/km, 150l/min

ÜKEs keskendusime seljale ja kõhule. Tundub, et keskendumine oli tugev, sest mul olid järgmisel päeval lihased nii valusad, et voodist tõusmisega oli raskusi. 😅 Tuleb need kerelihased jälle kenasti tugevaks treenida. Kes ÜKEt ei tee, see järgmist hooaega vihastustevabalt ei läbi, teadis jooksurahvas juba ammustel aegadel rääkida. 😉49 min, 114 l/min

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Taaskord sain oma jooksu üksinda õues teha. Samm polnud nii lennukas kui esmaspäeval, kuid väga mõnus oli sellegipoolest. Varsti tuleb kehvema ilmaga nagunii sisehalli üle kolida, seega kasutan hea meelega võimalust veel õues jooksmas käia. 🙂 4,13 km, 7:22 min/km, 153 l/min ÜKE osas tegime Tauriga kahekesi ringtreeningut kogu kehale. Päris tõhusad harjutused, eriti kui sul kõht ja küljed veel niigi eelmisest korrast valusad on. Aeg läks lennates. 53 min, 126 l/min

Neljapäev: ujumine. Selle nädala neljapäev ei erinenud palju eelmise nädala kolmapäevast: Auras oli jälle väga palju inimesi. Kiirema terviseujumise radadel oli nii palju inimesi, et nuputasin küll tükk aega, kuhu end sättida, aga kohta ei leidnudki. Rahulikuma ujumise alal oli aga vähem inimesi ja kaks rada täiesti vabad, seega sättisin end sinna. Sain vist 600 meetrit ära kroolida, kui järsku nägin end ees basseini otsas palju jalgu. Kaks tüüpi olid end kenasti sinna sisse seadnud, et juttu ajada. Kõrvalrada polnud samuti enam tühi. Olin optimistlik, sain end kuidagi ringi pööratud ja kroolisin edasi lootuses, et ehk nad ujuvad paar otsa ja liiguvad siis edasi veeparki.

Lootus on lollide lohutus? Nad ujusidki ainult paar otsa, kuid kahjuks nende käitumine basseini otsas pikalt puhates muutis minu normaalse rütmiga ujumise ja pööramise üpris võimatuks. Nad ei jätnud mulle eriti ruumi pööramisteks ja neist mööda ujumine oli ka komplitseeritud. Hambad ristis ujumis seal rajal oma esimese kilomeetri ära ja siis läksin ja pressisin end kiiremate rajale. Andis ikka ujuda seal kahe endast kiirema mehega koos, nii et neile jalgu ei jää, kuid pidi hakkama saama. Viimased ca 500 meetrit sain aga kulgeda uhkes üksinduses, sest järsku olid justkui kõik korraga basseinist ära läinud. 2500 m, 2:30 min/100 m

Reede kuni pühapäev: sunnitult trennivaba. Reede varahommikul ärkasin tuikava kõrvaga, mis nädalavahetuse algusega veelgi valusamaks oli muutunud. Kuulmine vasaku kõrvaga on kergelt öeldes häiritud ja valuvaigisteid on usinalt sisse söödud. Alustasin kodust ravi lootuses, et ehk ikka annab see kõrvapõletik järele, kuid tundub, et homme tuleb end siiski perearsti ukse taha vedada.

Kokkuvõttes:

Kui hakata meenutama nädala algust, siis võib juba leida märke ligihiilivast haigusest. Mäletan, et kahel päeval võtsin aspiriini, sest pea kergelt tuikas, kuid ajasin selle suure töökoormuse (sh arvutitöö) ja selle kaela, millele olen mina andnud koondnime hormonal bullsh*t. Mingil päeval oli mul kõrvalest punane ja ärritatud, kuid minu tundliku nahaga ei ole see midagi tavatut ja erilist.

Kõige kahtlasem on aga siiski see, et ma taaskord suutsin haigeks jääda pärast seda, kui ma ujumistrennid oma kavasse võtsin. Enne maratoni ei julgenud ma isegi mitte Aura keskuse lähedale minna, sest viimased kaks tatitõvede (sh esimesel korral ka põskkoobaste ja häälepaelte põletikku) läbipõdemist said alguse samamoodi pärast ujumistrenne. Midagi kummalist siin siiski on.

Niinimetatud basseininohu on minu jaoks tavaline asi: pärast basseinis ujumist kasutan alati nohuspreid, et nina jälle lahti saada. Nina ja kõrvad teatavasti on omavahel otseselt seotud, seega kui mingid kanalid basseinivee ärritusest paiste lähevad, polegi vist imestada, et kõrvapõletik on lihtne tekkima. Eks saab näha, mida perearst asjast arvab.

Seniks tuleb end terveks saamiseni trennist eemale hoida, mis mind muidugi lõputult kurvastab. Just sain jooksupundi juurde naasta, kui tuleb jälle eemale jääda. Ja jumal teab, mis seis pärast valimisi koroonapiirangute osas olema saab. Võib-olla on varsti jälle spordiklubid kinni või piiratud mahus avatud. *sülitab kolm korda üle õla*