Esmaspäev: kõndimine. Käisime härra Jooksjaga ERMi juures väiksel jalutusringil ja katsetasime mu uut kaamerat. 6,6 km, 11:10 min/km, 103 l/min

Teisipäev: BodyPump. Pump oli mõnus ja seekord allus ka pulss natuke paremini kui eelmistel kordadel. Kas soosisid seda lood või on süda rohkem harjunud, ei oska täpselt öelda. Selle viimase peale väga palju ei loodaks. 1:01, 124 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Taaskord üks kõnnitrenn ja seekord sai natuke pikemalt ÜKEt ka peale teha, 3 blokki seljale ja 3 blokki kõhule. Üle saja aasta tegin planku. Esimese minuti hoidsin hambad ristis ära, aga teist korda enam ei jaksanud, tuli põlved maha panna. Ei olnud üllatav, sest ka päkkadel kätekaid ma ju praegu teha ei jõua. Ehk peakski rahuliku pulsiga lihastreeningule keskenduma hakkama, kui jooksmisest midagi välja ei tule? 8,3 km, 10:00 min/km, 127 l/min

Neljapäev: trennivaba. Laagri ootuses kulus üks puhkepäev väga ära.

Reede: jooks-kõnd. Õhtul algas JJV Kääriku laager. Esimese trennina sain kirja 5 km kõnd-jooksu 8+2 minutit süsteemis. Sörkida julgesin ainult mäest alla, õnneks need kaheminutilised intervallid täpselt klappisid allamäge lõikudega. Pigem tegin lühemad jooksuintervallid, sest nii palju laagritegevusi oli veel ees. Kuidagi piinlik on neid kõnd-jookse Garminis jooksudena kirja panna, aga kuna seal natuke jooksu on ja see on hetkel minu ainus “jooksu”trenn, siis äkki on mõistlik neid eraldi värviga eristada, et endal silma peal hoida? Ma ka ei tea. 5 km, 8:54 min/km, 133 l/min

Õhtul sai sotsialiseeruda ja teiste õllemiili jooksmisele kaasa elada. Oli meeleolukas.

Laupäev: kõndimine ja jõud. Hommikut alustasin väike suplusega. Jube kibe tunne oli, kui teised jälle rõõmsalt imelistele jooksuradadele suunduda said, aga tegelesin aktiivselt leppimisega ja proovisin mitte leinata. Väga hästi välja ei tulnud, leinasin ikka. 😅 Ujumisega sain aga isegi väga hästi hakkama: kui muidu ma ikka seisan tavaliselt veepiiril ja kahtlen külma vette mineku üle, siis seekord olin vups! ja vees. 4 minutit pidasin vastu. Päris kobe tulemus minu kohta. Kuhu see kunagine harrastustriatleet kadunud on, kes 16-kraadises Emajões 1,5 km ujus?

Päeva esimene trenn viis meid staadionile. Ilm oli tõsiselt kuum ja päike kõrvetas. Teised tegid lõigutrenni, mina tegin soojenduseks kerge kõnni ja jätkasin siis kõnd-jooksuga – seegi omamoodi lõigutrenn, eksole. Võtsin rahulikult ja kokku tuli isegi rohkem kui tunnike liikumist. 7,66 km, 10:04 min/km, 131 l/min Pärast tegin tulikuumal staadionil veel natuke ringtrenni vormis ÜKEt peale. Korralik trenn.

Päeva teise trenni tegin teadlikult väga kerge ja käisin neidudega koos Kääriku järve ringil kõndimas. Mõnus õhtune jalutamine. 3,72 km, 13:04 min/km, 115 l/min Päeva lõpetas ca 40 minutit tabatat ehk intervalljõutrenni kogu kehale. Huh. Minu jaoks väga hea avastus, sest sain tempot ja harjutuse raskust ise valida ja pulssi seega ilusti mulle lubatud vahemikus hoida. 40 min, 122 l/min

Õhtul veetsime supermõnusalt aega Kääriku saunas. See seltskond, see saun ja see järv – parim kombo.

Pühapäev: ratas ja Uhtjärve kõnd. Kuna kõigil oli kavas pikk jooks ja ilm oli taaskord üpris kuumaks kiskumas, võtsin mina endale rolliks mobiilse joogipunkti. Ratas oli mul targu Käärikule kaasa võetud, kuna ma juba teadsin, et 3 päeva jooksul vajan ma vaheldust, et ellu jääda. Joogipudelid seljakotti ja Pühajärve ümber tiirlemine võis alata. Tõusud võtsid mu ikka päris läbi, aga kõik soovijad sai kenasti joodetud ja töö tehtud. Kokku sõitsin veidi üle kahe tunni. 33 km, 16 km/h, 133 l/min

Pärast laagrit polnud aga päev veel lõppenud. Härra Jooksjal ja Siiril oli plaan joosta õhtul Võrumaa Pikamaajooksude sarja 3. etapp ehk Uhtjärve jooks. Kuna mina olen eelmisel etapid kõndides läbinud, siis tegin ka Uhtjärve kõndides kaasa. Kuna rada oli muudetud, siis olid esimesed 4 km kuni 1. joogipunktini Võrumaa kohta isegi väga kerge rajaga: suhteliselt ilma tõusudeta ja kruusa- või asfaldikattega teedel.

Siiri oli aga juba hoiatanud, et esimene suur tõus tuleb pärast joogipunkti. Oli tõesti järsk ja päris õudne tõus. 😅 Saime päikese alt metsa alla varju, aga siis hakkas tulema väga konarlikke teid, karjamaad, muda, laudteid ja loomulikult parvede kaupa parmusid. Liigutasin end nii kiiresti, kui vähegi oskasin, sest tahtsin sealt putukahammustuste paradiisist juba minema. Paar kilomeetrit enne lõppu kohtusin naistega, kellega ka Vasknal viimased kilomeetrid koos kõndisime. Ronisime koos viimased tõusud ära ja finišeerisime üheskoos. 8,77 km, 9:20 min/km, 139 l/min

• 

• 

• 

Kokkuvõttes:

Käesolev nädal algas mul kohe 2 puhkepäevaga, et laagrikoormusest taastuda. Olen valmis valudeks ja olen ausalt öeldes korralikus hämmingus, et siiani (kirjutan neid ridu esmaspäeva õhtul) pole ma südames mitte kui mingeid sümptomeid tundnud. Olin täiesti kindel, et pärast sellist nädalavahetust peab süda tundma andma, et olen talle liiga teinud. Pigem kartsin valusid juba isegi enne laagri lõppu. Veel sümptomeid esile kerkinud pole. Müstiline. 🤯 Kui neid pärast sellist koormust ei tulegi, siis… siis on asi ikka päris kummaline.