Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Alustuseks ikka 40 min sörki. Pulss oli ikka madal, aga jalad olid natuke väsinud. Eks see eelmise päeva 20 km jooks andis märku. Otsustasin, et annan kehale järgmisel päeval puhkust. Edasi said kerelihased mõnusalt vatti, minul olid need juba esimese 3 minutiga valusad. 😀 Järgmisel päeval loomulikult ka.
Teisipäev: lihashooldus. Üle pika pika aja rullimas, viimati käisin lihashoolduses 3. jaanuaril. Ei olud nii valus, kui kartsin, aga sääred olid päris hullud. Olen oma lihased täiesti hooleta jätnud ja eks see maksab nüüd kätte. Ahjaa, valentinipäev oli ka. Ainult naeratused. 🙂
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigupäev. Seekord oli kavas 2 x (3 x (200 + 400 m)). Ehk siis 2 blokki, üks blokk koosnes kolmest lõigupaarist: 200m ja 400 m, mõlema vahele üks ring sörki (ja kõndi) ja blokkide vahel 3 ringi sörki/kõndi. Eesmärk oli hoida kogu aeg sama tempot ja joosta punases tsoonis. Huh. See oli ikka päris raske trenn. Lisaks hakkas mul vasaku jala pirnlihas natuke tundma andma, mis kindlasti ei ole hea. Aga mida sa seal pidevalt ühtpidi kõval pinnasel tiirutades ikka tahad.
Neljapäev: Yin jooga. Venitasime nii selga, õlgu, käsi kui ka reisi ja tuharat. Kulus marjaks ära. Enne joogat jäin oma taldu mudima ja leidsin vasaku kanna alt muna, mis katsudes on valus ja mida ma kodus masseerides vist veel valusamaks tegin. Plantaarfastsiit? Just paar päeva tagasi mõtlesin, et pole vigastatud olnud. Seda mõtet ei tohi isegi mõelda, rääkimata välja ütlemisest. Peale kõige on mul seljas palju lihaspingeid, mis maandamist vajavad. Lagunen igast otsast. 😀 Vähemalt pole liikudes-istudes-olles jalg mitte kuidagi valus. Eks teen talle kodust ravi (määrin Diklakiga, jahutan jääga, masserin kergelt) ja näis, mis edasi saab.
Reede: BodyPump. Puhkenädal andis kohe tunda, sest power oli tagasi. 🙂 Kükiloos tundus kang isegi kergeks jääma ja päkkadel kätekõverdusi tuli ka 40 ligi. Pole paha. Pole üldse paha.
Laupäev: jooks. Ootasin peaaegu päikeseloojanguni, et õue jooksma minna. Kuna mul on sellel nädalal madalama koormusega nädal, siis oli plaanis max tund aega joosta. Puhastasin päeval oma fotovarustust ja muuseas õppisin lõpuks ära, kuidas oma isa vana FED5 old-school filmiaparaati kasutada. Peaks nüüd filmi ostma ja praktiseerima hakkama. 🙂 Igal juhul, kui jooksuriietes õue jõudsin, näitas päike oma viimaseid sooje kiiri. Pulss oli hea, jalas ei olnud mingit valu, päikeseloojang oli imeilus. Lihtsalt uudistasin mööda suvalisi tühje Karlova tänavaid ja mõtlesin omi mõtteid. Lihtsalt perfektne.
Pühapäev: puhkus.
Kokkuvõttes:
Enesetunne ütleb, et puhkenädal õnnestus. Tahaks juba homsesse trenni ja täna pean end väevõimuga keelema mitte jooksma minema. See muna vasaku kanna all muidugi oli üks ebameeldiv üllatus, aga mis sa ikka teed. Eks vigastused käivad ikka mööda sportlikke inimesi. 🙂 Ega ma selle pärast veel masendusse langema ei hakka. Tuleb enda keha suhtes lihtsalt rohkem tähelepanelik olla ja vajadusel plaani redigeerida. Everything will be OK in the end. If it’s not OK, it’s not the end.
Järgmise nädalaga algab uus treeningtsükkel, mis sisaldab endas jooksulaagrit ja kestab kuni 19. märtsi ehk Lissaboni poolmaratonini. Järgmine nädal saab olema vägagi mahukas, sest sinna kuulub nii vabariigi aastapäeva 2-tunnine BodyPump kui ka minu sünnipäeva 25 km jooks. Mu sünnipäev on küll ülejärgmisel nädalal, aga kuna ma esmaspäeval pikka jooksu teha ei saa, siis tuleb see kavasse pühapäeval. Saab tore nädal olema. 🙂