Postitus ilmus tagantjärele.

---

Maratonikava* 3. nädal: 21 km jooksu

* – kava, mida ma enam jälgida ei tohi

Esmaspäev: puhkus. Õigemini töö, sain oma esimese erialase palgalise töö põhimõtteliselt valmis. Siiani ise ei usu, et keegi mulle ilma kandideerimata tööd pakkus. 🙂 Juhhuu! Plaanisin jalutama minna, aga terve päev kallas vihma, mitte ei kiskunud õue. Võtsin siis hoopis põhjaliku korteri koristamise ette. Seegi asjalik ajaviide.

Teisipäev: ujumine. 2 triatleeti käisid Arcticus ujumisliigutusi meelde tuletamas. Ehk siis Maris kutsus mu kaasa ja ujusime tunnikese. Bassein oli väike küll ja mina pidin rada kogu aeg kellegagi jagama, aga hakkama saime ja kokkuvõttes oli mõnus. 500 meetrit rahulikult rinnuli, 1 km mõõduka pingutusega krooli ja siis veel 500 m rinnuli ning 250 m niisama tšill (selili, rinnuli ja isegi koera 😀 ). Imelik on see, et jõudsin 2250 m selle ajaga ujuda, tavaliselt jõuan tunniga umbes 2 km. Kas on võimalik, et Arcticu bassein on lühem kui 25 m? Koduleht väidab, et 25 meetrit, aga mind võttis kahtlema. Võib-olla olen lihtsalt mina jube heaks ujujaks saanud vahepeal? See oli nüüd nali muidugi. 😀

Kolmapäev: JJV. Natuke pelgasin jooksuosa, kartsin, et pulss ronib jälle kohe 160 peale. Aga puhkepäevadel on oma mõju ja pulss kõikus 150 ümber, mis on minu ja praeguse seisukorra kohta hästi. Pulss: 151 bpm. Tempo: 7:54 min/km. Tempo oli aeglane, aga keda huvitab? Eks natuke ‘paha’ oli näha, kui teistel samas minuga tempos lonkijatel olid pulsid 140, 130 ja 120, aga ma ei tohi lasta end sellel häirida. Kerelihastes kõik vanaviisi: topispallid, plangud, kere- ja puusatõsted. Hall oli ka sama kuum nagu alati. Kokkuvõttes: oli hea päev. 

Neljapäev: puhkus. Jalutamas käies tegin ühe valepöörde (mina ja orienteerumine… ohjah) ja seega sai natuke pikem ring kokku. Kerelihased ja käed andsid kergelt tunda kolmapäevast, järelikult mõjus. 🙂

Reede: pikem rattasõit. Jälle see tuul… Kas mõni päev selle kevade-suve jooksul tuulevaikne ei tahaks olla? Sama lugu nagu eelmisel pühapäeval: esimesed 30 km küljetuul ja siis viimased 10 km puhtalt vastutuules punnitamist, kui isegi mäest alla sõites peab pingsalt pedaalima, et mitte seisma jääda. Keskmine pulss: 142 bpm.

Laupäev: puhkus. Sain ilusti oma kõnnisammud täis, aga Garminisse polnud midagi kirja panna, sest otseselt lihtsalt kõndimise pärast jalutamas ei käinud.

Pühapäev: pikk jooks/kõnd. Plaanis oli pikem aeroobne ‘jalgadel’ (mitte rattal) teha, aga väga rahulik. Algusest peale teadsin, et kindlasti pean kõndi ja jooksu vaheldumisi tegema, küsimus oli ainult selles, et kui palju kõndi. Vastus: ikka päris palju. Kolmapäeval oli joostes pulss parem, seekord kippus kohe 155–160 peale ronima, ka kiiruse 8:30 juures (ma kõnnin peaaegu sama kiiresti). Ilmselt ikka on veel see üleväsimus süüdi, aga kindlasti oli oma roll ka soojal ilmal (24 kraadi) ja sellel, et esimese asjana sain kohe laugeid tõuse võtma hakata. Igal juhul niimoodi kõndi ja jooksu vaheldades ma siis vaikselt kulgesin. Viimased 6 km tegin puhtalt kõndi, sest tundus mõistlikum kiiresti kõndides baasvastupidavuse tsooni alumises kui üliaeglaselt sörkides ülemises otsas olla. Tempo: 9 min/km. Pulss: 146 bpm.

---

Kokkuvõttes: 8 h 10 min (neto: 6 h 50 min)

4 trennipäeva, aga peaaegu 7 tundi ‘päris’ trenni, pluss veel natuke kõndimist. Nagu pulssidest näha, siis tšillisin rahulikult 1. ja 2. tsoonis ehk kenasti alla aeroobset läve. Natukeseks olen ka 3. tsooni sattunud (üle 160 bpm), natukeseks rattal vastutuult ja ülemäge sõites ning tänasel jooksul tõusudel. Aga üldiselt: põhja ladumine. Joostes pole pulss veel kaugeltki korras, seega rahumeeli sõidan veel rattaga ja ujun, sest seal pole pulsi all hoidmisega probleeme. Ja otseloomulikult puhkan palju. See nädal oli mahtu ikkagi liiga palju, tänane trenn oleks pidanud olema poole lühem ja ilmselt reede ka veidi lühem. Liiga palju trenni ikkagi. Järgmine nädal ja nädal pärast seda hoian end veel rohkem tagasi.

Ainult 7 nädalat veel ja ongi maratoniaeg. Saaks selleks ajaks kas või oma kevadise kehva vormi tagasi, oleks ikka parem kui praegune seisukord. Tuleb ainult positiivset meelt hoida.