Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.
Sellest nädalast saab Workout Week uue kuju: algab countdown SEB Tallinna maratonini. 🙂
Esmaspäeval tegime hästi kerge rahulikus tempos jooksu ja siis rullisime lihaseid, et Rallist taastuda. Keha oli veel väsinud. Reie esiosa ja selja ülaosa olid rullides ikka väga valusad.
Teisipäeval puhkasin ja vaatasin, kuidas teised Tartu Võimlemispeol sporti tegid.
Kolmapäev oli Eesti Jooksupäev. Käisin Jooks Jõud Venituses. Soojenduseks 30 minutit kerget jooksu, väike võimlemine, jooksuharjutused ja lahtijooksud ning kiiruslikus osas lühike intervallpüramiid: 100+200+300+400+300+200+100 meetrit kiiret jooksu, iga kiire vahele sama palju aeglast taastavat jooksu. Aeg möödus väga kiiresti, tempo hoidsime mõõduka ning eriti ei pushinud ennast. Polnud veel selleks aeg.
Neljapäev: üks kergem BP, raskused tagasihoidlikumad. Treener oli seekord Elari. Temaga saab ikka alati nalja. 😀 “Pange kindlasti vähem raskusi. Kui tahate, pange rohkem.” “3 osa: kükid, väljaasted, kükid, väljaasted, kükid, väljaasted, väljaasted.” (Alguses ei saanud üldse aru, kuidas see 3 osa on, aga pärast lugu sai juba pihta) Ja see, kuidas kutt kaasa laulab lugudele: see lihtsalt peab naerma ajama. 😀
Neljapäev oli ühtlasi ka minu 1. magistriaasta viimane koolipäev. Done, done and done! 🙂
Reedel oli trennivaba päev, sõitsin maale ja sain seega päris palju matkaseljakott seljas ringi liikuda.
Laupäeval käisin jooksmas. Plaanis oli 7 km, aga jalad viisid mind kodukohas oma vanadele radadele, kus 2 aastat tagasi jooksmisega alustasin, ning seitsmest sai hoopis kümme. Enesetunne oli suurepärane, ilm täiuslik ja tundsin end tõesti hästi. Mõni jooks on ikka eriliselt hea…
Pühapäeval puhkasin.
Kokkuvõttes: 6 tundi (neto: 4 tundi)
Oli vaiksem nädal, täpselt nii nagu plaanitud sai. Enesetunne on jälle päris heaks läinud ning ootan homseid viimaseid kiireid liigutusi enne Narva Energiajooksu poolmaratoni. Järgmine nädal koosneb ilmselt ainult kahest trennipäevast, ühest võistlusest ning neljast puhkepäevast. Kuidagi liiga ruttu jõuab see poolmaratoni päev kohale. Närv hakkab sisse tulema, aga samas on natuke kurb ka. 2 tundi ma vist sinna püüdma minna ei saa? Või saan? ❓ Lähen, jooksen kopsu kokku ja mis edasi? Samas kuskil on mingi lootus olemas, et äkki ma ikkagi suudaks… Aga kui ma aeglaselt alustan, siis hiljem ma seda vahet enam järele võtta ei jõua. Alustan liiga kiiresti – jooksen end kokku.
Decisions, decisions…
