Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.
Sellest nädalast saab Workout Week uue kuju: algab countdown SEB Tallinna maratonini. 🙂
Esmaspäeval tegime hästi kerge rahulikus tempos jooksu ja siis rullisime lihaseid, et Rallist taastuda. Keha oli veel väsinud. Reie esiosa ja selja ülaosa olid rullides ikka väga valusad.
Teisipäeval puhkasin ja vaatasin, kuidas teised Tartu Võimlemispeol sporti tegid.
Kolmapäev oli Eesti Jooksupäev. Käisin Jooks Jõud Venituses. Soojenduseks 30 minutit kerget jooksu, väike võimlemine, jooksuharjutused ja lahtijooksud ning kiiruslikus osas lühike intervallpüramiid: 100+200+300+400+300+200+100 meetrit kiiret jooksu, iga kiire vahele sama palju aeglast taastavat jooksu. Aeg möödus väga kiiresti, tempo hoidsime mõõduka ning eriti ei pushinud ennast. Polnud veel selleks aeg.
Neljapäev: üks kergem BP, raskused tagasihoidlikumad. Treener oli seekord Elari. Temaga saab ikka alati nalja. 😀 “Pange kindlasti vähem raskusi. Kui tahate, pange rohkem.” “3 osa: kükid, väljaasted, kükid, väljaasted, kükid, väljaasted, väljaasted.” (Alguses ei saanud üldse aru, kuidas see 3 osa on, aga pärast lugu sai juba pihta) Ja see, kuidas kutt kaasa laulab lugudele: see lihtsalt peab naerma ajama. 😀
Neljapäev oli ühtlasi ka minu 1. magistriaasta viimane koolipäev. Done, done and done! 🙂
Reedel oli trennivaba päev, sõitsin maale ja sain seega päris palju matkaseljakott seljas ringi liikuda.
Laupäeval käisin jooksmas. Plaanis oli 7 km, aga jalad viisid mind kodukohas oma vanadele radadele, kus 2 aastat tagasi jooksmisega alustasin, ning seitsmest sai hoopis kümme. Enesetunne oli suurepärane, ilm täiuslik ja tundsin end tõesti hästi. Mõni jooks on ikka eriliselt hea…
Pühapäeval puhkasin.
Kokkuvõttes: 6 tundi (neto: 4 tundi)
Oli vaiksem nädal, täpselt nii nagu plaanitud sai. Enesetunne on jälle päris heaks läinud ning ootan homseid viimaseid kiireid liigutusi enne Narva Energiajooksu poolmaratoni. Järgmine nädal koosneb ilmselt ainult kahest trennipäevast, ühest võistlusest ning neljast puhkepäevast. Kuidagi liiga ruttu jõuab see poolmaratoni päev kohale. Närv hakkab sisse tulema, aga samas on natuke kurb ka. 2 tundi ma vist sinna püüdma minna ei saa? Või saan? ❓ Lähen, jooksen kopsu kokku ja mis edasi? Samas kuskil on mingi lootus olemas, et äkki ma ikkagi suudaks… Aga kui ma aeglaselt alustan, siis hiljem ma seda vahet enam järele võtta ei jõua. Alustan liiga kiiresti – jooksen end kokku.
Decisions, decisions…
Mul tuli närv sisse, kui ma ilmateadet vaatasin – üle 20 kraadi võib sooja tulla. Ma loodan, et pühapäevaks lubatav madalrõhkkond jõuab päev varem kohale 🙂 – pigem jooksen vihmasajus kui kuumal asfaltil lõõskava päikese käes. Mingit kaitsvat nokatsit mul pole ja silma voolav päiksekreemine higi on veel hullem kui paljas higi. Loodetavasti mu hirmsaimad kujutlused ei saa-ei saa-ei saa tõeks!
MeeldibMeeldib
Vaatasin ka hirmuga ilmateadet. Ülejäänud Eesti rõõmustab ilusa nädalavahetuse üle, aga mina… mina eelistaks pilvist ilma. SEB Tartu Jooksumaraton oli täielik surm selle 20-kraadise soojaga.
MeeldibMeeldib
täielik surm selle 20-kraadise soojaga.
btw-Tartus oli 20 kraadist asi kaugel, jooksu ajal +16-18(tajutav +11-13), alles vastu õhtut tuli +19 ära, päris +23 on selle kõrval surm . Tagapool tulejatele teeb muidugi olud raskeks metsavaheline tuuletu koridor kus päikse käest pääsu ei ole.
Siit ka põhjus miks ma vabatahtlikult suvel jooksuvõistlustel ei osale ja kindlasti kohe mitte neil “mugavusüritustel” mille stardiaeg on keskpäeval ..
Selline natuke üle 20 kraadi tähendab et võrdluses normaalsetes tingimustes tehtava jooksuga oled paratamatult 2-3 minutit aeglasem,kui veel halvemini ei lähe.
MeeldibMeeldib