Puhkenädal number 3 ja 4 päeva Soomes.
Esmaspäev: puhkus. Kuna eelnev päev ja öö sai Pühajärvel ikka väga palju ringi liikuda, siis tallad lõid esmaspäeval ikka veel tuld ja tegin puhkepäeva (loe: kõnnitud sai ikka mitmeid kilomeetreid). Sõitsin maale ära ja Tartusse satun järgmine korda alles mõne nädala pärast.
Teisipäev: pikem rattasõit. Käisime isaga mööda pankrannikut rallimas. Tegemist on minu absoluutse lemmikrajaga, mis kulgeb mööda pangaäärset asfalti vaadetega otse merele. Kes seal kunagi sõitnud on, tahab ikka ja alati tagasi. Seal radadel ma kunagi rattasõitu armusingi… Ilm oli täiuslik ja seltskond ka. 🙂 Väga mõnus oli. Kiirus: 22,5 km/h. Pulss: 143 bpm.
Kolmapäev: puhkus. Käisin ainult rattaga korraks linnas.
Neljapäevast pühapäevani olin kogu perega minipuhkusel tädi juures Ida-Soomes. 🙂
Neljapäev: jooks. Sõitsin neljapäeval Soome ära (kell 3.30 äratus – nii ‘tore’) ning pärast 12-tunnist istumist ja ootamist jõudsime lõpuks Ida-Soome kohale. Metsarajad, järved, rahu, vaikus… Mida oskab see hing ikka muud ühelt jooksurajalt tahta? Muidugi pidin kohe samal päeval jooksma saama. Mõtled küll, et Ida-Soome – peaks olema nagu Põhja-Eesti moodi – aga ei. Pigem meenutab maastik Lõuna-Eestit: muudkui tõus tõusu järel. Sörkisin hästi rahulikus tempos, mõned tõusud kõndisin. Pulss oli kuidagi ebatavaliselt hea: tõusudel tõusis üle 165 küll, aga langustel oli seal 135–140 kandis ega hüpanud kohe lakke. Tegi rõõmsaks küll. 🙂 9:01 min/km ja 148 bpm.
Reede: lühike sörk. Väga kaua metsas sääski sööta ei viitsinud, aga see kerge 20-minutiline sörk oli mõnus. Metsarajal joosta on ikka poole parem kui asfaldil. 8:56 min/km ja 136 (!!!) bpm.
Laupäev: jooks/kõnd. Kõndisin ja sörkisin vaheldumisi, ei hakanud seda südant ja pulssi kiusama nende tõusudega. Igal juhul ilus ilm oli ja nautisin ilusaid metsasid veel viimast päeva. Kuna meid söödeti seal nagu kuninga kasse (loe: mina küll paar nädalat kaalule ei astu…), siis lausa pidi igapäevase trennikesega olukorda leevendama. 😀 Ja kui selliste metsade sees olla, siis oleks patt mitte loodust nautida. Viimane päev Soomes. 8:38 min/km ja 151 bpm.
Pühapäev: puhkus. 12 tundi reisimist jälle seljataga ja olen kodus tagasi. Pärast kerget jalutuskäiku sain lõpuks jalad horisontaali visata. Praise the Lord!
Kokkuvõttes: 6 h 17 min (neto: 4 h 27 min)
Oh, ma olen nii väsinud, et täna ei viitsi küll pikemalt midagi seletama hakata. Varsti rändan unemaale ja kavatsen südamerahus homme lõunani magada.
5 nädalat maratonini. Ainult 5.
Ja 6 päeva Ööjooksuni. Oh well…
Nourish, Train & Flourish 