Esmaspäev: jooks. Tegelikult tahtsin rattaga sõita, aga kahtlane tuul pani mu ringi mõtlema. Läksin jooksma. Esimesel kilomeetril näitas Garmin liiga madalaid numbreid, aga siis hakkas normaalselt tööle. Väga kerge jooks ei olnud, sest jalad olid Ööjooksust veel pääääris valusad (pöialihased andsid kõige rohkem tunda… say what?), aga pulss oli enam-vähem ja kokkuvõttes sai jooksuga rahule jääda. Garmini andmetel 8:10 min/km ja 150 bpm, aga ma ise arvan, et keskmine pulss võis tegelikult jääda 153–155 löögi vahele.
Teisipäev: lühike jooks. Eriti jooksu ennast nautida ei saanud, sest terve aeg keskendusin oma Garmini jälgimisele. Tundub, et pulsivöö on oma aja ära elanud, sest mingeid reaalseid numbreid see kell ei näidanud. Proovisin tempodega mängida (kõnd-aeeeeglane sörk-sörk), aga kell ei reageerinud üldsegi normaalselt mitte millelegi. Nojah siis. Tulin koju, ohkasin ja tellisin uue vöö. Pühapäevane jooks näitas, et uus vöö töötab ideaalselt.
Kolmapäev: puhkus.
Neljapäev: Tartu Suvejooks 10 km. Jälle oli tore jooks. 🙂 Pikemalt järgmisel nädalal. Kahjuks suutsin maastikul ühes kohas natuke paremat hüppeliigest väänata ja lõpuspurdiga tegin natuke vasakule tagareiele liiga. Ei midagi katastroofilist, aga põhjus olla järgmistel päevadel ettevaatlik.
Reede: puhkus. Käisin hoopis rannas ja leotasin väsinud lihaseid järvevees.
Laupäev: puhkus.
Pühapäev: pikk jooks. Teate, kui hea meel on mul siia kokkuvõttesse lõpuks jälle kirja panna PIKK JOOKS? 🙂 Räägin siis pikemalt.
- Aeg: 9:30
- Ilmastik: stardi ajal 20 kraadi, lauspäike ja tuulevaikus
- Teekate: asfalt
- Rajaprofiil: põhiliselt lauge
- Lisaenergia: 1 High5 vaarika ja kofeiiniga EnergyGel, Vichy greibimaitseline spordijook (500 ml)
Kuna lubas kuuma (26 kraadi) ja täiesti päikesepaistelist ilma, siis teadsin, et pean hommikul ära jooksma. Äratuskell helises kell 8.30, mis suve kohta on mulle vara, ning pärast sööki ja toimetamist startisin kella poole kümne paiku 2-tunnisele otsale. Plaanis oli joosta Tallinna maratoniga sarnast rada (enamasti lauge ja asfaltkattega) ja sarnasel kellaajal. Laias plaanis kõik õnnestus.
Ilma vaadates oli selge, et jook tuleb kaasa võtta, et end natuke inimlikumalt tunda. 2 km kandsin pudelit käes ja siis sain selle põõsasse peita, et see tagasiteel kaasa haarata. Süsteem toimis ideaalselt. Enesetunne oli alguses üpris loid, jalad olid kuidagi rasked ja pöialihased lõid tuld. 4 km täitumisel mõtlesin juba, et kui need tallad paremaks ei lähe, siis 2 tundi ma täna vastu ei pea. Kuskil 6. km keskel võtsin hetke, et seisma jääda ja taldu võimelda. Õnneks see aitas ja pöialihaste valu üle rohkem kurtma ei pidanud. Tempo oli ka muidugi väga tagasihoidlik ja tallad eriti hullult tuld ei saanud. Kuum asfalt muidugi ideaalne polnud, aga peab harjuma kõigi oludega, sest keegi ei saa garanteerida, et 3 nädala pärast maratonil ideaalilm tuleb.
Kuskil 9 km täitumisel jõudsin tagasi oma joogipunkti. Janu oli selleks hetkeks juba saabunud, sest olin 1 h 10 min juba teel olnud ja ilm läks aina kuumemaks. Sõin geeli, jõin spordijooki. 6 km oli veel finišini minna. Mõtlesin, kas jätta pooltühi jook maha, aga võtsin selle ikkagi kaasa. Hea otsus. Järgmistel kilomeetritel tuli uus hingamine sisse. Ilmselt see geel mõjus. Jalad tahtsid kogu aeg kiiremini liikuda, aga Garmin käe peal muudkui värises, sest olin peale pannud alarmi, et teaksin, millal üle aeroobse läve lähen. Pulss üldiselt mingit kriitikat ei kannatanud. 😛 Üritasin lihtsalt pulssi võimalikult palju aeroobses hoida ja mitte lasta tujul selle numbri pärast langeda. Mitte liiga hullult mootorit piinata ja ikka numbrit jälgida, aga samas ka mitte ainult vihastada, et see number alla 150 pole. 3 nädalaga nagunii enam palju ei muutu.
Lõpp hakkas venima, kuna jõudsin enne 2 tunni täitumist koju. Tegin siis külale veel 2 ringi peale ja oligi aeg lõpetada. Olin väga rõõmus, et ei tagareis ega hüppeliiges mingit valu ei teinud. Põlved olid samuti korras. Tunne oli vaatamata kuumale ilmale hea ja enesetunne mõnus. Pulss ronis üles, aga mida ma 2 päeva pärast võistlust ikka oodata sain. 🙂 Hiljem käisin end veel meres jahutamas ning varsti saan sauna minna. Jalad on väsinud ja kanged, aga küll see puhkepäevadega jälle möödub.
- Distants: 15 km
- Tempo: 8:06 min/km
- Pulss: 161 bpm
Numbrid on koledad, jah, ma tean. Aga tunne oli normaalne ja I’ll take that for now. 🙂
Kokkuvõttes: 7 h 48 min (neto: 4 h 35 min)
Sellel nädalal tegelesin ainult jooksmisega. Sai tehtud nii aeglaseid kui veidi kiiremaid liigutusi, kokku 35 kilomeetri jagu. Aeg on kuidagi imeliku kiirusega liikuma hakanud, sest vähemalt mulle tundub praegu, nagu oleks Suvejooks olnud paar nädalat, mitte paar päeva tagasi. Imelik noh.
Järgmisel nädalal on plaanis veel mõned jooksud ja kindlasti üks pikk, tõenäoliselt minu selle suve kõige pikem jooks. Järgmine nädal on ühtlasi minu viimane puhkusenädal ja siis hakkab jälle kool. Kui ma mõtlema hakkan, mis mind kõik sügisel ees ootab, siis mul päriselt hakkab füüsiliselt halb. Ma siis veel ei mõtle, enne kui 1. september kätte jõuab. 😀 Vähemasti on see minu viimane 1. september õpilasena.
Ja maratonini jääb alla 3 nädala. 3 NÄDALAT. How crazy is that?
PS! Julgemad võivad hakata mulle maratoni lõpuaega ennustama. 😉 Kirjuta oma arvamus kommentaari!
PPS! Kes veel Tallinna maratonile tulevad? Mis distantsile?
Nourish, Train & Flourish 