3 nädalat maratonini (17.–23.08.2015)

17.-23.08.2015

Esmaspäev: jooks. Tegelikult tahtsin rattaga sõita, aga kahtlane tuul pani mu ringi mõtlema. Läksin jooksma. Esimesel kilomeetril näitas Garmin liiga madalaid numbreid, aga siis hakkas normaalselt tööle. Väga kerge jooks ei olnud, sest jalad olid Ööjooksust veel pääääris valusad (pöialihased andsid kõige rohkem tunda… say what?), aga pulss oli enam-vähem ja kokkuvõttes sai jooksuga rahule jääda. Garmini andmetel 8:10 min/km ja 150 bpm, aga ma ise arvan, et keskmine pulss võis tegelikult jääda 153–155 löögi vahele.

Teisipäev: lühike jooks. Eriti jooksu ennast nautida ei saanud, sest terve aeg keskendusin oma Garmini jälgimisele. Tundub, et pulsivöö on oma aja ära elanud, sest mingeid reaalseid numbreid see kell ei näidanud. Proovisin tempodega mängida (kõnd-aeeeeglane sörk-sörk), aga kell ei reageerinud üldsegi normaalselt mitte millelegi. Nojah siis. Tulin koju, ohkasin ja tellisin uue vöö. Pühapäevane jooks näitas, et uus vöö töötab ideaalselt.

Kolmapäev: puhkus.

Neljapäev: Tartu Suvejooks 10 km. Jälle oli tore jooks. 🙂 Pikemalt järgmisel nädalal. Kahjuks suutsin maastikul ühes kohas natuke paremat hüppeliigest väänata ja lõpuspurdiga tegin natuke vasakule tagareiele liiga. Ei midagi katastroofilist, aga põhjus olla järgmistel päevadel ettevaatlik.

Reede: puhkus. Käisin hoopis rannas ja leotasin väsinud lihaseid järvevees.

IMG_4622

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikk jooks. Teate, kui hea meel on mul siia kokkuvõttesse lõpuks jälle kirja panna PIKK JOOKS? 🙂 Räägin siis pikemalt.

  • Aeg: 9:30
  • Ilmastik: stardi ajal 20 kraadi, lauspäike ja tuulevaikus
  • Teekate: asfalt
  • Rajaprofiil: põhiliselt lauge
  • Lisaenergia: 1 High5 vaarika ja kofeiiniga EnergyGel, Vichy greibimaitseline spordijook (500 ml)

Kuna lubas kuuma (26 kraadi) ja täiesti päikesepaistelist ilma, siis teadsin, et pean hommikul ära jooksma. Äratuskell helises kell 8.30, mis suve kohta on mulle vara, ning pärast sööki ja toimetamist startisin kella poole kümne paiku 2-tunnisele otsale. Plaanis oli joosta Tallinna maratoniga sarnast rada (enamasti lauge ja asfaltkattega) ja sarnasel kellaajal. Laias plaanis kõik õnnestus.

Ilma vaadates oli selge, et jook tuleb kaasa võtta, et end natuke inimlikumalt tunda. 2 km kandsin pudelit käes ja siis sain selle põõsasse peita, et see tagasiteel kaasa haarata. Süsteem toimis ideaalselt. Enesetunne oli alguses üpris loid, jalad olid kuidagi rasked ja pöialihased lõid tuld. 4 km täitumisel mõtlesin juba, et kui need tallad paremaks ei lähe, siis 2 tundi ma täna vastu ei pea. Kuskil 6. km keskel võtsin hetke, et seisma jääda ja taldu võimelda. Õnneks see aitas ja pöialihaste valu üle rohkem kurtma ei pidanud. Tempo oli ka muidugi väga tagasihoidlik ja tallad eriti hullult tuld ei saanud. Kuum asfalt muidugi ideaalne polnud, aga peab harjuma kõigi oludega, sest keegi ei saa garanteerida, et 3 nädala pärast maratonil ideaalilm tuleb.

Kuskil 9 km täitumisel jõudsin tagasi oma joogipunkti. Janu oli selleks hetkeks juba saabunud, sest olin 1 h 10 min juba teel olnud ja ilm läks aina kuumemaks. Sõin geeli, jõin spordijooki. 6 km oli veel finišini minna. Mõtlesin, kas jätta pooltühi jook maha, aga võtsin selle ikkagi kaasa. Hea otsus. Järgmistel kilomeetritel tuli uus hingamine sisse. Ilmselt see geel mõjus. Jalad tahtsid kogu aeg kiiremini liikuda, aga Garmin käe peal muudkui värises, sest olin peale pannud alarmi, et teaksin, millal üle aeroobse läve lähen. Pulss üldiselt mingit kriitikat ei kannatanud. 😛 Üritasin lihtsalt pulssi võimalikult palju aeroobses hoida ja mitte lasta tujul selle numbri pärast langeda. Mitte liiga hullult mootorit piinata ja ikka numbrit jälgida, aga samas ka mitte ainult vihastada, et see number alla 150 pole. 3 nädalaga nagunii enam palju ei muutu.

Lõpp hakkas venima, kuna jõudsin enne 2 tunni täitumist koju. Tegin siis külale veel 2 ringi peale ja oligi aeg lõpetada. Olin väga rõõmus, et ei tagareis ega hüppeliiges mingit valu ei teinud. Põlved olid samuti korras. Tunne oli vaatamata kuumale ilmale hea ja enesetunne mõnus. Pulss ronis üles, aga mida ma 2 päeva pärast võistlust ikka oodata sain. 🙂 Hiljem käisin end veel meres jahutamas ning varsti saan sauna minna. Jalad on väsinud ja kanged, aga küll see puhkepäevadega jälle möödub.

IMG_4632

  • Distants: 15 km
  • Tempo: 8:06 min/km
  • Pulss: 161 bpm

Numbrid on koledad, jah, ma tean. Aga tunne oli normaalne ja I’ll take that for now. 🙂


Kokkuvõttes: 7 h 48 min (neto: 4 h 35 min)

17.–23.08.15

Sellel nädalal tegelesin ainult jooksmisega. Sai tehtud nii aeglaseid kui veidi kiiremaid liigutusi, kokku 35 kilomeetri jagu. Aeg on kuidagi imeliku kiirusega liikuma hakanud, sest vähemalt mulle tundub praegu, nagu oleks Suvejooks olnud paar nädalat, mitte paar päeva tagasi. Imelik noh.

Järgmisel nädalal on plaanis veel mõned jooksud ja kindlasti üks pikk, tõenäoliselt minu selle suve kõige pikem jooks. Järgmine nädal on ühtlasi minu viimane puhkusenädal ja siis hakkab jälle kool. Kui ma mõtlema hakkan, mis mind kõik sügisel ees ootab, siis mul päriselt hakkab füüsiliselt halb. Ma siis veel ei mõtle, enne kui 1. september kätte jõuab. 😀 Vähemasti on see minu viimane 1. september õpilasena.

Ja maratonini jääb alla 3 nädala. 3 NÄDALAT. How crazy is that?


PS! Julgemad võivad hakata mulle maratoni lõpuaega ennustama. 😉 Kirjuta oma arvamus kommentaari!

PPS! Kes veel Tallinna maratonile tulevad? Mis distantsile?

Advertisements

16 thoughts on “3 nädalat maratonini (17.–23.08.2015)

  1. Mina ka tulemas aga ei julge veel poolmaratoni joosta ehk ka seekord jooksen 10km (järgmine aasta proovin esimese poolmaratoni ära)

  2. Rõõm kuulda, et rohkem jooksu on mahtunud su nädalasse ja pikk jooks ka tehtud. 🙂

    Väga ei soovitata enam pikemaid distantse ette võtta, kui on jäänud 3 nädalat maratonini.

    Ennustamine on väga tänamatu ettevõtmine. Siiski, arvan, et aeg võiks olla sellises vahemikus nagu 4:35 – 5:10.

    Soovin sulle edu järgmisteks nädalateks 😉

    1. Tean seda üldist soovitust, et 2 nädalat enne pole enam soovitatav pikemat jooksu ette võtta, aga minu olukord nõuab seekord nii, kuna mul on kõik risti vastupidi üldistele tavadele läinud. 😀 Tahtsin kõige pikema see nädal teha, aga soovitati pigem anda jalgadele veel nädal aega harjuda ja pikim jooks nädala pärast. Elame, näeme, kas ja kui palju head see teeb. 🙂

      Aitäh! Soovin sulle ka edu, Miina. 🙂

  3. Kui valikus on maratoni distants siis selle ma valin 🙂
    Ennustan, et läbid maratoni hea enesetundega, jääd endaga väga rahule ja lõpuaeg on selline, mille üle võid igaljuhul uhke olla sest see on Sinu esimene… (Y)

  4. Just, tore on näha, et naudid jälle jooksmist. Ja selles osas on Sul ka täiesti õigus, et pulsinumbris ei maksa liialt kinni olla (praegu), kolme nädalaga enam mingit suurt muutust enam sealt tulla ei saa, kahjuks. Peaasi, et jooksu ajal enesetunne hea on ning jalad korras 🙂

    Ennustaksin ka lõpuaega, aga olen selles osas üsna kehv tegija, ei oska enda aegagi paika panna, rääkimata siis teiste tempo ennustamisest 🙂 Loodan, et see tulemus on täpselt selline, et Sa ise rahul oleksid 😉

    Mina sain oma Garmini vöö hetkeks jälle korda, võtsin pataka välja ning puhastasin kõik praod/vahed ära, praegu näitab õigeid numbreid. Loodan, et peab veel vastu, ei tahaks hakata uut ostma, kui pole veel aastatki seda vööd kasutanud.

    Edu järgnevateks nädalateks 😉 🙂

    1. “Loodan, et see tulemus on täpselt selline, et Sa ise rahul oleksid 😉 “ Õiged sõnad, minu puhul tulemus = emotsioon. 🙂

      Edu sulle ka! (Kuigi sul nagunii läheb kõik väga hästi hetkel 😀 )

  5. Esimesel maratonil ei tasu liigseid lootusi lõpuajale panna. See on nii pikk distants, et kõiksugu ootamatusi võib ette tulla ja harrastajana tasuks jooksu eelkõike nautida. Maraton on lahe! Ise jooksen SEB-l 10km ja loodan muidugi uuele rekordile 🙂

    1. Ma lootusi ei hellitagi. Lihtsalt nii huvi pärast küsisin, et siis hiljem vaadata, kes kõige täpsemalt pakkus. 🙂

      Hoian su rekordiüritusele pöidlad peos!

  6. Mulle meeldib, kuidas sa hoolimata kõikidest takistustest ikka edasi rühid ja positiivset meelt ei kaota. 🙂 Kui nüüd maratoni lõpuaega ennustada, siis nõustun Gätlyga. Mulle nii meeldivad ta sõnad! Numbritest rääkides…kui sa suudad 7min/km lõpuni hoida, on viie tunni piir ju täiesti tehtav. Viimast ma ka täitsa usun! Kui jooks kulgeb viperusteta jääb aeg ilusti 5h tunni sisse. Julgen ennustada, et aeg jääb 4:45-5:15h vahemikku. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.