Food Friday 3.10.2014: teiper & süsivesikute laadimine

Food Friday postitustes jagan ma oma reedest menüüd. Tervislik või mitte: kirja saab pandud kõik.

Tänane menüü tuleb tavapärasest üpris erinev, kuna tänasega lõppes minu teiper. Mis asi on teiper, miks ja millal seda tehakse, saab lugeda sellest postitusest. Põhimõtteliselt laadisin 4 päeva keha süsivesikutest tühjaks ja nüüd 2 päevaga (täna oli viimane päev) laadisin kõik glükogeenivarud jälle uuesti täis, et Tartu Linnamaratonil olla täielikult energiaga varustatud. Eile sai süsivesikuid õige kogus, aga kahjuks oli süsivesikute osakaal kogukaloraažis natuke liiga madal ja seega kaloraaž paisus liiga suureks. 😦 Dieeditajad, kukkuge nüüd pikali, pistsin pintslisse üle 3000 (!) kalori, mida oli natuke liiga palju. Emotsionaalsesse söömishoogu ei sattunud ja midagi sisse ei binginud ka, aga natuke sõin iga toidukorraga üle. Peale sellist söömist oli mul täna isu ka veidi väiksem, aga üritasin valdavalt ikka süsivesikuid süüa. 

Uurisin erinevaid allikaid ja soovitusi on carbloadingu jaoks ikka väga erinevaid. Üks ütleb, et päevasest kaloraažist peaks 85–95% tulema süsivesikutest, teine, et üle 70% jnejnejne. Süsivesikuid peaks sööma umbes 4 grammi ühe naela kehakaalu kohta ehk siis meie mõõdusüsteemis umbes 8,8 g süsivesikuid ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Siinkohal on aga oht, et kui minu puhul 600 grammi süsivesikuid on 2400 kcal energiat süsivesikutest, siis päevane energiavajadus kokku võiks varieeruda 3200 kalorist (kui süüa nt 75% süsivesikuid, 25% valk+rasv) 2500 kalorini (95% süsivesikuid). Erinevus on väga suur. Lisaks veel see, et ma ei lähe ju maratoni jooksma, vaid poolikut. Seega võib-olla minu laadimine põhjustas hoopis kaalutõusu (teiperieelse kaalu suhtes), eks see selgub kaalul. 😛 Paljud jooksjad söövad lihtsalt rohkem süsivesikuid tunde järgi ja jätavad osa rasva ja valku menüüst välja. 

Hommikusöök: kell 9.30

  • väike banaan
  • kaerahelbepuder
  • 2 viilu rukkileiba
  • ananassimahla ja mineraalvee “kokteil”  (kokku jõin päeva jooksul 0,5 l mahla ja 3 l mineraalvett)

Vahepala

(pildistada ei saanud)

  • 2 väikest banaani
  • 2 viilu rukkileiba

Vahepeal käisin täna veel oma stardimaterjale ära toomas ja High5 tüüpidega juttu ajamas, need vaesekesed pidid seal külmas istuma 7 tundi ning kliente oli väga vähe. Kes mingit geeli või spordijooki vms tahab, minge neile homme külla! Ja öelge, et Margit saatis. 😀 Nad asuvad expol Kaarsilla-poolses otsas.

See number on kõige ilusam number üleüldse. 🙂 Nii ilus!

Lõunasöök: kell 15.30

  • 150 g pastat (kuivas kaalus)
  • natuke rohelist pestot
  • u 100 g krevette 

Õhtusöök: kell 19

Lõunasööki lõpetades mõtlesin küll, et rohkem toitu minusse täna ei mahu, sest see pastamägi oli lihtsalt HIIGLASLIK. Jäin aga vahepeal paariks tunniks tukkuma, sest olin kuidagi väga väsinud (halb märk homseks?), ja üles ärganuna olin järsku näljane.

  • u 300 g jogurtit
  • u 100 g müslit

Toitumisalane info

Täna sõin ära ligikaudu 2750 kcal: 75% süsivesikuid (natuke üle 500 g), 13% valku, 12% rasva. 

Kui mahalaadimisega õnnestusin, siis ootamatult põhjustas raskusi mulle pealelaadimine. Energiat oleks pidanud saama natuke vähem ja süsivesikute osakaal oleks pidanud olema suurem. Oleks pidanud suutma veel valku ja rasva menüüst maha kraapida, näiteks ära jätma 2,5% piima, pudrus kasutama rasvatut piima või vett, müsli (liiga palju rasva, parem lihtsalt mingid ise röstitud teraviljahelbed koos kuivatatud puuviljadega), krevetid, isegi kaerahelbed ja kliid, kuna sealt tuleb juba ligi 15 g valku. Et jõuda tõesti sellise 85–95 protsendini, peab vist sööma ainult pastat (tomatikastmega, ei mingit kala või liha vms), riisi, banaani, mahla, leiba-saia, kuivatatud puuvilju. Lisaks oleks pidanud esimesel päeval sööma lihtsalt vähem. Paljud jooksjad ei lae üldse midagi ja saavad väga hästi hakkama, osad üldse ütlevad, et olen täisloll, et enne poolmaratoni laadisin. 😛 Vähemalt on mul tuleviku maratoni(e) silmas pidades olemas hea kogemus sellega, mida teisiti teha, et saada parem teiper. Noh, ma arvan, et homseks efekti andis ka see, kui suurendasin süsivesikute osakaalu paarkümmend protsenti. Eks seda näebki homme.

Väike meenutus maratoonaritele ja miks mitte ka pooliku jooksjatele:

Mina olen igal juhul nii põnevil. Viimane oluline võistlus ja ongi käes hooaja lõpp. Edu kõigile võistlejatele. Kerget jalga! 🙂

Teiper enne poolmaratoni: 6 päevast 4 tehtud

Nagu ma juba pühapäeval nädala kokkuvõttes mainisin, alustasin ma 6 päeva enne Tartu Linnamaratoni poolmaratoni teiperiga. Siinkohal mõtlen ma toitumisse puutuvat teiperit. Kui googeldada “teiper või “taper” (inglise keeles), siis annab otsing artikleid nii toitumisteiperi, trenniteiperi kui ka kombineeritud variandi kohta. Toitumisteiper keskendub glükogeeni maha- ja pealelaadimisele, treeningteiper mahu vähendamisele enne võistlust ja kombineeritud variant mõlemale. Kuna minul on jalg alles õrnas seisukorras ja trennid pean tegema nagunii vigastust silmas pidades, siis teen läbi toitumise teiperi.

Muidugi on omaette küsimus, kas enne poolmaratoni on üldse mõtet teiperit teha. Väidavad nii mõnedki allikad ja jooksjad, et teiper on maratoni teema, kuna maratoni ajal saavad keha glükogeenivarud tõesti täiesti otsa ning seega peab nad eelnevalt võimalikult täis laadima, et “haamri” või “seina” ehk glügeenivarude lõppemise koht distantsil võimalikult kaugele lükata või selleni enne 42,2 km lõppu üldse mitte jõuda. Mõned jooksjad harrastavad teiperit ka enne poolmaratoni. Mu treener Maris mainis seda ka mõni nädal tagasi ja siis otsustasin, et proovin enne Tartu poolmaratoni teiperi enda peal järele.

Teiperit on kaht liiki: lühike ja pikk. Lühikeses jäetakse kogu see low carb ehk väheste süsivesikutega osa ära ning paar päeva enne võistlust suurendatakse lihtsalt süsivesikute osakaalu toidus ning tarbitakse selle võrra vähem valku ja rasva. Kaloreid lõhki süüa pole mõtet, sest kes tahab 2–3 kg raskemat keha mitukümmend kilomeetrit täistempol endaga kaasas vedada? Mida kergem oled, seda parem. Seetõttu ei tohiks hakata sisse õgima tuhandeid kaloreid, vaid püsida ikka mõistuse ja päevase energiavajaduse piirides.

Pikk teiper võib kesta nii 3+3 kui ka 4+2 päeva. Hiljutises Mart Einasto loengus mainis ta, et tema harrastab 3+3 teiperit: 3 päeva välditakse süsivesikuid ja süüakse palju valku, 3 päeva süüakse valdavalt ainult süsivesikuid ja seitsmes päev on juba võistluspäev, kus hommikul süüakse normaalse süsivesikurikas hommikusöök. Maris on soovitanud aga 4+2 teiperit: 4 päeva glükogeenist tühjaks laadimist, 2 päeva uuesti pealelaadimist ning seitsmes päev on võistlus. Mina võtsin kasutusele 4+2 meetodi, sest 3 päevaga sööksin ma raudselt juba liiga palju süsivesikuid ja nagu ikka: mis ei kulu ära või ei lähe glükogeenivarudesse maksas ja lihastes, läheb ikka rasva. 

Loomulikult annab mõõdukas kehaline koormus teiperi low carb osale palju juurde, sest sellega kulutatakse ära viimased glükogeenivarud, et siis need uuesti hiljem täis laadida. Vahel soovitatakse teiperi esimestel päevadel teha veel viimased tugevad trennid, et saada varudest tühjaks. Minul kahjuks jäi see osa natuke väheseks: pühapäeval tegin korraliku mahutrenni rattasõidu ja BodyPumpi näol, kuid esmaspäev ja kolmapäev oli mahtu juba väga vähe ning teisipäev oli üldse puhkus. Ma usun, et piisavalt tühjaks sain oma varud küll.

Miks ma seda usun? Kaalulangus on hea indikaator. Glükogeeniga koos talletab keha teatavasti vett, eri andmetel käib ühe grammi glükogeeniga kaasas 2–4 grammi vett. Seega: kui saab otsa glükogeen, kaotab keha eelkõige vee arvelt päris palju kaalu. 4 päevaga kadus minu kehalt ligikaudu 2–2,5 kg kaalu (eks homme hommikul saan täpse numbri teada). Ilmselgelt oli suur osa sellest vesi, mis nüüd homsest uuesti süsivesikuid süües ja glükogeeni talletama hakates tagasi tuleb.

Kuid osa sellest oli kindlasti ka rasv, sest kaloraaž oli mul tavapärasest madalam. Et pidada arvestust süsivesikute üle, märkisin kõik söödud toidud LifeSum rakendusse üles, mis mulle kõik vajaliku info ise välja arvutab. Sõin keskmiselt 1800 kcal päevas, mis on minu tavapärasest kaloraažist mitusada kalorit vähem. Süsivesikuid tuli mõningatest köögiviljadest (brokkoli, lillkapsas, avokaado) ja piimatoodetest (kohupiim, juust, hapukoor), umbes 30–40 grammi päevas. Osade teiperi tegijate arvates on see kindlasti liiga palju, aga 30–40 grammi on minu arvetes täiesti OK, jäädes koguenergiast alla 10%. Süües natuke köögivilju ja piimatooteid (magustamata ilmselgelt!) toimib veel mõistlikus tempos ka ainevahetus ning pole karta kõhukinnisust.

Kust tulid ülejäänud kalorid? Minu puhul rasvast ja valgust, domineeris rasv. Siin on jälle üks suur vaidluskoht: kui süsivesikud välja jätta, siis mida nende arvelt rohkem süüa: kas valku või rasva? Väga paljud sportlased teevad esimesed päevad teiperist puhtalt valgupäevadeks, samas väidavad mõned allikad, et rasvade söömine teiperi ajal on isegi kasulik ja osad inimesed saavad teiperi ajal rasvast 60–70% koguenergiast. Vaateid on erinevaid. See viimane variant hakkab meenutama juba väga tuttavat LCHFi (low carb high fat toitumist), mida mina harrastasin 2013. aasta veebruarist kuni selle aasta aprillini, kokku 14 kuud (kes tahab rohkem lugeda, siis toitumise lehel on see võimalik). Oli see vast üks pikk teiper või mis? 😉 Eks siin tuleb mängu ka inimeste üldine rasvakartus: “Kui ma söön rasva, siis lähen ma paksuks.” ja sellepärast tihti süüaksegi teiperi alguses ainult valku. Kuna mina tean, et see väide vähemalt minu puhul ei ole olnud tõsi, siis mina rasvu ei karda. LCHFi ajal kaotasin ma 20 kg oma kehakaalust ning rasv ei ole mulle võõras.

Eks see rasvamüüt tuleb sellest, et rasv on üle 2 korra kaloririkkam kui valk või süsivesik: 1 g rasva = 9 kcal, 1 g valku või süsivesikuid = 4 kcal. Minul aga saab rasvarikast toitu süües kõht kiiremini täis, seega on võimalik teha ka “rasvasemat” teiperit mitte päevast kaloraaži ületades. Eks see on juba inimese enda valik, millises osakaalus rasva ja valku süüa. Mul on sellega piisavalt palju kogemusi, mina valin pigem rasvasema variandi, sest see on ühtlasi ka maitsvam. 🙂 Rasvas teatavasti on ju palju maitset. NB! Rasvadest rääkides mõtlen ikka tervislikke rasvu, mitte kõrgelt töödeldud või transrasvu.

Kuna ma polnud enam päris täpselt nii süsivesikuvaese toiduga harjunud, oli mul esialgu raske portsjone arvestada ja seega on toidupäevikus tihti põhitoidu juures veel mingi “näks”, a la oli köögiviljad ja kala ja siis veel näiteks tükk liha juures. 😀 Minu menüü nägi välja selline.

Pühapäev (1750 kcal, 8% SV, 38% valk, 55% rasv):

  • Hommik: u 100 g lillkapsast, 2 viilu juustu, 2 viilu suitsuliha, 3 muna, 1 tl võid (munade praadimiseks)
  • Vahepala: 200 g kohupiima (maitsestamata), steviat paar tilka, 2 tl tumedat kakaod, 2 spl 10% hapukoort, u 75 g lillkapsast, 2 viilu juustu, paar viilu suitsusinki
  • Õhtu: juustune brokkoli-lillkapsa püree (100 g lillkapsast, 100 g brokkolit, 50 g juustu, 50 g 10% koort), u 250 g mintaifileed, 1 tl õli (praadimiseks)

Esmaspäev (1800 kcal, 9% SV, 40% valk, 51% rasv):

  • Hommik: u 50 g lillkapsast, 2 viilu juustu, 2 viilu peekonit, 3 muna
  • Vahepala: 200 g kurgiga kodujuustu
  • Õhtu: juustune brokkoli-lillkapsa püree (100 g lillkapsast, 100 g brokkolit, 50 g juustu, 50 g 10% koort), u 250 g mintaifileed, 1 tl õli (praadimiseks)
  • Vahepala: 200 g kohupiima (maitsestamata), steviat paar tilka, 2 tl tumedat kakaod, 2 spl 10% hapukoort, u 75 g lillkapsast

Teisipäev (1800 kcal, 7% SV, 39% valk, 54% rasv):

  • Hommik: u 75 g lillkapsast, 2 viilu suitsusinki, 2 viilu peekonit, 3 muna
  • Vahepala: 200 g kurgiga kodujuustu
  • Õhtu: juustune brokkoli-lillkapsa püree (100 g lillkapsast, 100 g brokkolit, 50 g juustu, 50 g 10% koort), u 225 g kalkuniliha, 2 tl õli (praadimiseks), 2 viilu suitsusinki
  • Vahepala: 200 g kohupiima (maitsestamata), steviat paar tilka, 2 tl tumedat kakaod, 2 spl 10% hapukoort, u 25 g lillkapsast, 2 viilu juustu

Kolmapäev (1900 kcal, 8% SV, 31% valk, 62% rasv):

  • Hommik: 1 avokaado, 3 viilu peekonit, 3 muna, 2 viilu juustu
  • Vahepala: 200 g kurgiga kodujuustu
  • Õhtu: juustune brokkoli-lillkapsa püree (100 g lillkapsast, 100 g brokkolit, 50 g juustu, 50 g 10% koort), u 225 g kalkuniliha, 2 tl õli (praadimiseks), 100 g värsket lillkapsast
  • Vahepala: 200 g kohupiima (maitsestamata), steviat paar tilka, 2 tl tumedat kakaod, 2 spl 10% hapukoort

2 hommikusööki, 1 trennijärgne vahepala. Keskmine toit (avokaado, peekon, munapuder juustuga) oli eriliselt maitsev. Söön edaspidigi, kui leiba juurde saab. 😀

Need 4 päeva olid minu jaoks rännak minu minevikku ja tagasi low carb elustiili juurde. Hommikul peekonit, muna ja juustu süües valdas mind totaalne nostalgia. Minu teiperil polnud midagi väga viga, enamasti oli toit ikkagi maitsev. Negatiivsena tooksin välja selle, et 3. ja 4. päeval olin tavalisest enam väsinud, koolist koju jõudes lihtsalt vajusin voodisse ja pikutasin pooltunnikese. Oli see koolikoormusest või teiperist, võib-olla mõlemast. Nüüd ei suuda ma ära oodata aga homset hommikut, kui saan jälle lõpuks ometi oma kauaigatsetud kaerahelbeputru süüa. 😀 Veel kuulub järgneva kahe päeva menüüsse leib, pasta, müsli, jogurt, banaan jmt süsivesikurikas, ent mitte rasvane ja valgurikas toit. Šokolaadiga ja kreemitordiga laadida pole hea idee, kuna need võivad olla liiga rasked, eriti üks päev enne võistlust. Eriliselt hoolikas pean olema päev enne võistlust ning supertähelepanelik reedese õhtusöögi osas. Eks Food Friday postituses ülehomme õhtul saab näha korralikku carboloadi. 🙂

Kogu teiperi tulemustest või nende puudumisest aga pikemalt juba pärast võistlust.