Rubriik: Võistlused

Minu reaktsioon: hell yeah! 😍 Taaskord oli Rapla väärt seda pikka edasi-tagasi sõitu ja kogu päeva investeerimist. Kohe pikemalt.

Ilmateade andis mõned päevad enne võistlust veidi järele: 27 kraadi ja päikese asemele lubati 3 kraadi jahedamat ilma. Arvestades, et jooks toimub puhtalt asfaldil ja täiesti ilma varjuta, siis tegelikkus on muidugi jupp maad kuumem.🙄 Aga selline ilm on selle kevade võistlustel pigem reegel kui erand…

Startisime Tartust kell 8.30 ja Raplas olime kohal 10.40. Eelmise aasta “jõuan 40 minutit varem kohale ja jooksen ringi nagu peata kana” ei tahtnud enam korrata. Saime ilusti end ära parkida, suurema järjekorrata WC-s käidud ja kiirelt soojendusele minna. Soojendusel saime juba aru, kui kuum ilm on. Õnneks oli omajagu tuult, mis jahutas, aga tuuleta kohtades oli korralik saun. Lahtijooksude ajal sain aru, et jalad on ikka kuratlikult head.😳 Parema jala põlveõnnal on jätkuvalt natuke valus, aga üldiselt: megapriima!

Enne starti oli veel piisavalt aega koridoris hea koht sisse võtta, end veega üleni märjaks kasta ja 4 minutit enne starti sõin ka ühe geeli sisse. See tundub minu puhul positiivselt mõjuvat. Edusoovid TYSKi inimestele ja blogijatele ning tuligi teele asuda.

1. km: 4:35

Esimene kilomeeter läks kuidagi väga kiirelt. Ega eriti midagi ei mäleta. Palav oli. Hakkasin jälle oma sekundite mängu mängima: eelmise aasta rekorditempo (4:55) oli ees ja muudkui liitsin ja lahutasin sekundeid. Esimesega 20 sekundit varus. Positiivne.

2. km: 4:40

Teisel kilomeetril on juhe juba suhteliselt koos. Mingid ringteed, kuskil oli vist mingi tõusuke või kaks. Ahjaa: kilomeetripost oli kuskil 1,55 km peal.😅 Võimalik, et see oli 5 km raja oma, aga korraks ajas segadusse. Juba mõtlesin hirmuga, kas oleme kuskilt valesti jooksnud ja lõiganud, aga mälu järgi ma sellist kohta tuvastada ei suutnud.

3. km: 4:44

Kui 3. km post lõpuks tuli, oli vähemalt selge, et kuskil mingit lõikamist toimunud ei ole. Vaikselt hakkas raskeks minema, aga ma ei lubanud endal sellest mõelda. Lihtsalt jookse! Ajavaru oli natuke kogunenud, aga järele anda veel kindlasti ei tohtinud.

4. km: 4:49

3. ja 4. kilomeetril oli üpris vastik ja rõve olla, seda mäletan ma päris selgelt. Kurk oli konkreetselt ära kuivanud ja väga palav oli ka. Teadsin, et 4 km täitumisel saab viimaks juua ja ootasin seda punkti ikka täiega. Kahjuks olid veetopsid otsas 🤐 ja sain endale vaid spordijoogitopsi, kus oli põhjas naaaaatukene magusat jooki. Õnneks oli seal üks kastmisdušš üleval, kust selle sekundiga isegi natuke vett pähe lendas. Vastasel juhul: game over. Ootas ees 4 km pikka lauget sirget. Seal on lihtne murduda.

5. km: 4:55

Kui 5. km täis sai ja kell ainult 23:43 näitas – mis muideks on minu 5 km isiklik rekord! –, siis sain aru, et täna on isegi mingi rekordilootus olemas. Teadsin eelmistest aastatest, et raskeimad kilomeetrid on 6–8 km. Need tuleb hambad ristis ära kannatada. 6. km lõigi kohe ühe neetult valusa kilomeetriajaga.

6. km: 5:12

6. km oli täpselt nii raske, nagu oodanud olin. Rohkem polegi midagi öelda.

7. km: 4:59

Suutsin end korraks natuke kokku võtta, aga üldiselt oli ikka päris raske jooks. Püsisin õnneks ühe meeste pundi taga tugevaima vastutuule eest peidus, samas tõi tuul veidigi jahutust ja värsket õhku. Mina aga ootasin muudkui järgmist päästvat joogipunkti. Ja finišit. Seda kõige rohkem. 😂

8. km: 5:08

Lõpuks sai 7. km lõpus juua. Võtsin kohe kaks topsi, üks läks kõhtu ja teine pähe. Veel oli mingi imelik maitse, mis tõi mulle kohe üle-eelmise aasta Ööjooksu halva vee meelde, mis pooltel tuttavatel ja ka mul kõhu valutama ja/või iivelduse ja/või oksenduse esile kutsus. Õnneks Rapla veega nii halvasti ei läinud. Jäi vaid 2 km lõpuni. Aeg end kokku võtta. Jalg jala ette ja lõpuni!

9. km: 4:58

9. km posti ootasin pikisilmi. Kuna olime sinna soojenduse ajal jõudnud, teadsin täpselt, kui kaugel/lähedal on sealt juba finiš, mis vaikselt 9. km keskel juba silmaga paista on. Nii lähedal, aga nii kaugel, lisaks kohe kruusatee lõik tulemas. Kops oli jumala koos ja samm ilmselt inetuse tipp, aga vaatasin kella, sain aru, et rekord tuleb, lihtsalt minust oleneb, kui hea. Võtsin end kokku. It’s go time!😏

10. km: 4:45 min/km

Viimane kilomeeter algas päris pika kruusase osaga. Mingi vanem mees jäi mulle vahepeal ette ja pidin vaeva nägema, et temast mööda saada. Tagasi asfaldile saades läks samm kohe kiiremaks, aga see-eest ka pulss kohe kõrgemaks. Veel viimased pöörded, teadmata midagi oma lõpuajast. Jõudsin finišisirgele, otsisin finišikella, mida ma ei leidnud, kraapisin jõu kokku ja spurtisin lõpuni.

Pilk kellale näitas uskumatuid numbreid: 48:20. Netoaeg oli veelgi ilusam: 48:12. 😍

Enam rohkem rahul ei saagi olla.

Sellise kuumaga, pärast mitmeid kahtlusi, mis minu kevadhooajast üldsegi saab… 10 km reks on joostud! Nüüd saab täiskäigul järgmiste eesmärkide poole rühkima hakata. 🙂

Never stop believing. 

Kokkuvõttes:

• Aeg: 48:12
• Distants: 10 km (minu kell: 9,92 km)
• Keskmine tempo: 4:50 min/km (minu kell: 4:52 min/km)
• Keskmine pulss: 176 bpm
• Max. pulss: 181 bpm
• Koht: 317/743
• Koht naiste seas: 48/290
• Koht N vanuseklassis: 31/177
• Jooksu dünaamika:
  • Sammu tihedus: 179 spm
  • Sammu pikkus: 1,14 m
  • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,5 cm
  • Maaga kokkupuuteaeg: 230 ms
  • Paremal jalal 49,7% ja vasakul jalal 50,3%

Laupäeval jõudis lõpule üks ilus teekond: minu aeg Tallink Maijooksu särasilmse ja naerusuise reklaamnäona. Tuleb välja, et mul oli au olla ühe tõeliselt ägeda ja meeleoluka võistluse sõnumikandjatest. 🙂 Aga alustame kõigega algusest.

Hakkasime Liiliga Tartust liikuma kella 9 paiku. Terve tee jutustamist ja juba olimegi kiirelt 11.30 Tallinna Lauluväljakul. Otsisime veidi aega parkimiskohta, võtsime stardimaterjalid välja ja läksime sooja tegema. Sörkisime ca 10 minutit, kiire võimlemine ja mõned jooksuharjutused, lõpuks peale 2 lahtijooksu. Tunda oli, et keha on veel Tartu Maastikumaratonist väsinud ja jalad olid üpris pehmed. Poleks olnus vaja neljapäeval õhukeste baleriinadega mööda linna tatsata. Igal juhul tegi soojendus olemise särtsakamaks. 🙂

Panin kiirelt võistlusnumbriga särgi selga, andsin asjad pakihoidu ja hakkasin stardikoridori poole liikuma. Mass oli meeletu ja stardikoridor tundus lõputu. Sain oma valitud lemmiknumbriga – 27 – võtta koha sisse kõige esimeses stardigrupis.😳 Naljakas oli seal seista koos Kaisa Kuke, Liina Tšernovi, Liis-Grete Arro ja teiste tegijate jooksunaistega. Üritasin heaga tahapoole ritta hoida. 😆

Kui Kelly Sildaru udupasunaga stardi andis, panid kõik hullu ajamisega minema. Mina ise üritasin mitte väga hullu tempoga minema panna, samas ei tahtnud ka seda, et kogu tagantpoolt tulev mass mind enda sisse neelaks.

1. km tiksus kinni ajaga 4:29.

Liiga kiire. Elu, vorm ja väsimusaste tegi omad korrektuurid. Jooksin lihtsalt tunde järgi ja tempot väga ei vahtinud. Maijooks pole nagunii aja jooksmise koht, see on koht saada emotsioone ja nautida jooksusõpradega koos kulgemist.😊

Vaikselt kujunes välja mingi punt jooksjaid, kes enam-vähem minu temposid liikusid. Üldiselt võis aimata, et kuskil väga taga ma veel ei ole, sest jooksjaid oli suhteliselt hõredalt.

2. km: 4:53

Rada oli üldiselt lame nagu pannkook ja esialgu liikusime vana head üle-eelmise aasta maratonirada pidi. Tulid kõik need emotsioonid seal meelde, nii ilusad kui ka valusad. Mere ääres puhus mõnusalt jahutav tuul.

3. km: 4:58

Mingil hetkel tuli paar pisikest tõusukest, mis kiirelt otsa said. Vahepeal tuli ka joogipunkt. Punkt oli rajalt paar sammu vasemal, aga kuna meid oli nii hõredalt, andsid vabatahtlikud meile otse raja ääres juua.🙂 Võtsin kiirelt jooksu pealt ühe lonksu juua, sest olime jõudnud parki, kus jahutavat tuult enam väga ei olnud.

4. km: 5:07

Vahepeal oli üks kastmisvoolik üles pandud. Oeh kui hea ja jahutav oli sealt alt läbi minna. Korraks hakkas ikka raske ka, sest eelmise nädala väsimus oli paratamatult ikka kehas veel sees. Lasin kehal tempot vastavalt korrigeerida, pingutasin küll tugevalt, aga tempos kinni ei olnud. Tuleb mis tuleb. Õnneks sai varsti ka allamäge joosta ja tempo läks ise jälle kiiremaks ja pulss alla.

5. km: 5:00

5 km sai täis ajaga ca 24:30. Omajagu (35 sek) aeglasem kui eelmisel aastal Novembrijooksul, aga mis sest ikka. Maijooksul ei olnud aeg oluline.

6. km: 5:09

Teadsin juba siis, et ametlikult on rada 6,6 km, seega minna polnud palju. Kohe peale 6 km märk oli pööre vasakule ja juba paistiski laulukaar.😍 Väike petekas oli ka, sest finiš juba paistis, aga otse sinna minna ei saanud. Viimased sajad meetrid enne finišit kuulsin, et minu seljataga ergutati Kelly Sildarut. Viimased pöörded finišit ja lõpetasingi veidi pärast Kelly’t. Tehtud!

32:18.

 

Pilk kellale näitas, et olin üllatuslikult jooksnud täpselt enam-vähem samas tempos nagu Tartu Parkmetsa jooksul. 4:54 min/km. Natuke liiga kiire taastuva keha kohta. Korraks kartsin, et jooksin oma Rapla 10 km jooksu Maijooksul ära. Eks seda näitab ainult aeg.🙂

Tegin mõned pildid, ajasin tuttavatega juttu, vaatasin müügiexpol ringi – mõnusalt suur Nike esindus oli väljas, aga jõudsin liiga hilja kohale, sest S suuruses asju, mis mulle meeldisid, enam alles ei olnud – ja kuulasin ühe kõrvaga Taukari kontserti. Hästi mõnus õhustik ja tuju oli hea, mis ongi ju kõige olulisem. Oli ilus Maijooks. Aitäh korraldajatele!

Kokkuvõttes:

• Aeg: 32:18
• Distants: 6,6 km (minu kell: 6,59 km)
• Keskmine tempo: 4:54 min/km
• Max tempo: 3:04 min/km
• Keskmine pulss: 173 bpm
• Max pulss: 181 bpm
• Koht: 132/3336 (tervelt 96% osalenud naistest kiirem 😳)
• Jooksu dünaamika:
  • Keskmine sammu tihedus: 179 spm
  • Keskmine sammu pikkus: 1,13 m
  • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,6 cm
  • Keskmine maaga kokkupuuteaeg: 239 ms
  • Paremal jalal olin 52,7% ja vasakul 47,3% ajast