Rubriik: Võistlused

Taaskord selline võistlus, kus ma varem osalenud ei ole. Sel aastal juba neljas uus võistlus lisaks Rannametsa Luitejooksule, Suurjooksule Ümber Viljandi Järve ja Tallink Maijooksule. Avastame uusi radu Eestimaal. 🙂

Kui tasuta antakse (õigemini sai ka see võistlus reklaamnäo “töötasuna” välja teenitud), siis tuleb minna. Teise tasuta pääsme jagasin lõpuks Triinule, kellega me 2×2,5-tunnise autosõidu jooksul korraliku naisteka maha pidasime ja kõik maailma jutud ja mured ära rääkisime. 😄 Sel aastal pole mul mitte kuskil mujal korralikku 5 km rada joosta, et rekordit taga ajada. Seega tuli selle 5 km jooksmiseks Tallinna sõita, tahan või ei taha.

Kuna see oli mul järjest juba 5. võistlusnädal, siis olin eelneva nädala Rapla jooksu järel veel suhtelist tühi ja väsinud. Lisaks kostitas ilm keskpäeval jälle 25-kraadise soojaga koos vaid kerge tuule ja lagipähe paistva päikesega. 😕 Täpselt nagu ma naljaga pooleks sõpradele-tuttavatele talvel ennustasin: võite kõik nädalavahetused alates 1. maist kuni 9. juunini planeerida rannas käimiseks, pulmade pidamiseks või muudeks häid ilma vajavateks tegevusteks. Margit võistleb, seega päike kütab ja temperatuur on lõunamaine. You’re welcome. 😆

Jõudsime juba pea 2 tundi enne võistlust kohale. Võtsime stardimaterjalid välja, sõin oma banaani ja istusime varjus. Sai järjekorrata WC-s käia ja rahulikult stardieelseid mõtteid mõelda. Viimaks läksin 45 minutit enne starti sooja tegema. Eelmisel päeval olin kõik võistluse mõttes kehvasti teinud: väga pikk, pingeline ja väsitav tööpäev, liiga hiline võistluseelne soojendus ja vett hakkasin jooma alles kell 22.30 öösel, sest ups, see väike asi töölaua taga stressates küll meeles ei olnud. Toitumisvalikud olid samuti kergelt öeldes piinlikud. Maikuus suutsin pärast Viljandi katastroofi end kokku võtta ja kehalt suhteliselt kerge vaevaga 3 kilogrammi maha raputada. Eks seda teed tuleb vaikselt sügiseni jätkata, et maraton kerges kaalus ära joosta. Siis võib jälle rihma natuke lõdvaks lasta. 😅

Soojenduse ajal oli kõik nii paha, sest #palav. Hoidsin küll varju, aga ikka oli hing paelaga kaelas. 10 minutit jooksin, vibutasin paar korda jalga, tegin mõne sääre- ja põlvetõste ja lahtijooksu ja aitas kah. Kavalalt käisin laste mänguväljaku kõrval asuvas WC-s, sest seal ei olnud järjekorda. Siis suundusin pakihoidu, lükkasin pulsivöö külge, kastsin end ligumärjaks ja 8 minutit enne starti läksin koridori, et enam-vähem mõistlik postitsioon saada. Nendest 8 minutist Kadrioru staadionil piisas, et täielikult jõuaks müts ära kuivada ja keha oleks päikesest läbi kuumatatud. “Jess”.

Stardipauguga panid kõik hullu hooga minema. Staadionilt väljumine läks üpris kitsaks ja peaaegu oleks koonustesse maandunud, aga läks õnneks. Algusest peale oli jooks raske ja jalg täpselt sama raske. Rapla jooksu jalgadega ei annagi vähimalgi määral võrrelda. juba 1. km lõppu ootasin pikisilmi. 😂 Teadsin, et hoida tuleb alla 4:47 tempot, et isiklikku parandada. 1. km sai küll natuke varusse joostud, aga sain kohe aru, et täna tuleb sekundite mäng.

1. km: 4:37

Kogu jooks toimus praktiliselt Kadrioru pargis (ma ei ole tallinlane, seega don’t quote me on that), mis tähendas, et kohati tuli omajagu jooksjate poolt lahtitallatud kõnniteede tolmu sisse hingata. “Jei”. Ühtegi joogipunkti, et suud loputada või vett pähe kallata, tulemas ka ei olnud. Kannatuste rada. 2. km lõpus oli juba päris raske.

2. km: 4:46 

Siis tuli midagi, mida minu toreda blogilugeja Ingridi sõnul ei olevat seal rajal: tõus. Väike ja mitte järsk tõus, aga see oli tõus, sest mu jalad olid pärast neid sekundeid seal tõusul konkreetselt sodid. Lubati ju kiiret rada, lame nagu pannkook, aga sain mitte asfaldi, pöörded ja tõusu. Wohooo! 😀 Tegelikult ei olnud see asi nii hull, aga kui pargis õhk seisab, nii palav on ja niigi ei ole just parima enesetunde pealt võistlema tuldud, on iga takistus mäekõrgune. Mõtetes ja peas vähemalt.

3. km: 5:05

See kilomeetritempo oli tõsine löök allapoole vööd. 10 võidetud sekundist, mis kenasti varus olid, said 8 sekundit, mis tuli järgmise kahe kilomeetriga järele võtta. Ffffffuuuu… Kilomeetripostid olid ka täpselt minu kellaga käsikäes käinud, seega korraks võttis masenduma küll. Lohutasin end sellega, et kui kuskil oli tõus, peab kuskil tulema langus ja ehk on rada ikka täpselt 5 km pikk ja mingi võimalus on veel olemas. Ei anna alla, 2 km pead vastu küll ju!

Pead ju, eks? 😂

4. km: 4:58

Omast arust olin ma 4. km jooksnud palju kiiremas tempos kui 4:58. Minu õnneks tuli aga 4 km post tunduvalt varem kui minu kella 4 km märguanne. Ehk pani GPS kuskil kõrgete puude all omadega võssa? Või on presidendilossi pandud mingid GPSi segajad üles? 🤣 Tempo oleks graafiku järgi vahepeal justkui 6:00 kukkunud, mida ma ei usu. Lohutasin end kõigega, et end veenda, et rekord on veel võimalik, kui ma ennast unustavalt jooksen ja endast viimse välja pigistan.

Ootamatult tuligi see langus, mida oodanud olin, ja juba olime staadioni tribüüni taga. Sain aru, et kohe varsti tuleb finiš ja seega peab end kokku võtma. Ise olin juba täiesti tühjaks pigistatud sidrun. Finišisirgel jooksis kaks inimest minust veel mööda, sest mul ei olnud enam midagi juurde panna. Olin viimsegi jätnud endast rajale.

Netoaeg: 22:46

Kas te teate, mida see tähendab? 🙂 Minu eelmine rekord – 23:55 – sai enam kui minutiga üle joostud. Kellal näitas kilomeetreid küll vaid 4,73, seega tempo poolest oleks ma justkui isiklikule rekordile kaotanud, aga nagu ma juba mainisin, siis pole ma kindel, kas rada oli tõesti lühem või oli viga puudes ja GPS signaalis. Otsustasin siiski, et kuna ametlikult oli rada 5 km pikk, siis 5 km rekordina ma seda võistlust ka arvestan.

Oi kus seda saab olema raske tulevikus üle joosta. 😆

… aga seda motiveerivam on eesmärk!

Kokkuvõttes:

• Aeg: 22:46
• Distants: 5 km (minu kell: 4,73 km)
• Keskmine tempo: 4:35 min/km (minu kell: 4:49 min/km)
• Keskmine pulss: 177 bpm
• Max. pulss: 183 bpm
• Koht: 165/785
• Koht naiste seas: 32/465
• Koht N vanuseklassis: 17/210
• Jooksu dünaamika:
• • Sammu tihedus: 179 spm
  • Sammu pikkus: 1,13 m
  • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,7 cm
  • Maaga kokkupuuteaeg: 220 ms
  • Paremal jalal 49,7% ja vasakul jalal 50,3%

Minu reaktsioon: hell yeah! 😍 Taaskord oli Rapla väärt seda pikka edasi-tagasi sõitu ja kogu päeva investeerimist. Kohe pikemalt.

Ilmateade andis mõned päevad enne võistlust veidi järele: 27 kraadi ja päikese asemele lubati 3 kraadi jahedamat ilma. Arvestades, et jooks toimub puhtalt asfaldil ja täiesti ilma varjuta, siis tegelikkus on muidugi jupp maad kuumem.🙄 Aga selline ilm on selle kevade võistlustel pigem reegel kui erand…

Startisime Tartust kell 8.30 ja Raplas olime kohal 10.40. Eelmise aasta “jõuan 40 minutit varem kohale ja jooksen ringi nagu peata kana” ei tahtnud enam korrata. Saime ilusti end ära parkida, suurema järjekorrata WC-s käidud ja kiirelt soojendusele minna. Soojendusel saime juba aru, kui kuum ilm on. Õnneks oli omajagu tuult, mis jahutas, aga tuuleta kohtades oli korralik saun. Lahtijooksude ajal sain aru, et jalad on ikka kuratlikult head.😳 Parema jala põlveõnnal on jätkuvalt natuke valus, aga üldiselt: megapriima!

Enne starti oli veel piisavalt aega koridoris hea koht sisse võtta, end veega üleni märjaks kasta ja 4 minutit enne starti sõin ka ühe geeli sisse. See tundub minu puhul positiivselt mõjuvat. Edusoovid TYSKi inimestele ja blogijatele ning tuligi teele asuda.

1. km: 4:35

Esimene kilomeeter läks kuidagi väga kiirelt. Ega eriti midagi ei mäleta. Palav oli. Hakkasin jälle oma sekundite mängu mängima: eelmise aasta rekorditempo (4:55) oli ees ja muudkui liitsin ja lahutasin sekundeid. Esimesega 20 sekundit varus. Positiivne.

2. km: 4:40

Teisel kilomeetril on juhe juba suhteliselt koos. Mingid ringteed, kuskil oli vist mingi tõusuke või kaks. Ahjaa: kilomeetripost oli kuskil 1,55 km peal.😅 Võimalik, et see oli 5 km raja oma, aga korraks ajas segadusse. Juba mõtlesin hirmuga, kas oleme kuskilt valesti jooksnud ja lõiganud, aga mälu järgi ma sellist kohta tuvastada ei suutnud.

3. km: 4:44

Kui 3. km post lõpuks tuli, oli vähemalt selge, et kuskil mingit lõikamist toimunud ei ole. Vaikselt hakkas raskeks minema, aga ma ei lubanud endal sellest mõelda. Lihtsalt jookse! Ajavaru oli natuke kogunenud, aga järele anda veel kindlasti ei tohtinud.

4. km: 4:49

3. ja 4. kilomeetril oli üpris vastik ja rõve olla, seda mäletan ma päris selgelt. Kurk oli konkreetselt ära kuivanud ja väga palav oli ka. Teadsin, et 4 km täitumisel saab viimaks juua ja ootasin seda punkti ikka täiega. Kahjuks olid veetopsid otsas 🤐 ja sain endale vaid spordijoogitopsi, kus oli põhjas naaaaatukene magusat jooki. Õnneks oli seal üks kastmisdušš üleval, kust selle sekundiga isegi natuke vett pähe lendas. Vastasel juhul: game over. Ootas ees 4 km pikka lauget sirget. Seal on lihtne murduda.

5. km: 4:55

Kui 5. km täis sai ja kell ainult 23:43 näitas – mis muideks on minu 5 km isiklik rekord! –, siis sain aru, et täna on isegi mingi rekordilootus olemas. Teadsin eelmistest aastatest, et raskeimad kilomeetrid on 6–8 km. Need tuleb hambad ristis ära kannatada. 6. km lõigi kohe ühe neetult valusa kilomeetriajaga.

6. km: 5:12

6. km oli täpselt nii raske, nagu oodanud olin. Rohkem polegi midagi öelda.

7. km: 4:59

Suutsin end korraks natuke kokku võtta, aga üldiselt oli ikka päris raske jooks. Püsisin õnneks ühe meeste pundi taga tugevaima vastutuule eest peidus, samas tõi tuul veidigi jahutust ja värsket õhku. Mina aga ootasin muudkui järgmist päästvat joogipunkti. Ja finišit. Seda kõige rohkem. 😂

8. km: 5:08

Lõpuks sai 7. km lõpus juua. Võtsin kohe kaks topsi, üks läks kõhtu ja teine pähe. Veel oli mingi imelik maitse, mis tõi mulle kohe üle-eelmise aasta Ööjooksu halva vee meelde, mis pooltel tuttavatel ja ka mul kõhu valutama ja/või iivelduse ja/või oksenduse esile kutsus. Õnneks Rapla veega nii halvasti ei läinud. Jäi vaid 2 km lõpuni. Aeg end kokku võtta. Jalg jala ette ja lõpuni!

9. km: 4:58

9. km posti ootasin pikisilmi. Kuna olime sinna soojenduse ajal jõudnud, teadsin täpselt, kui kaugel/lähedal on sealt juba finiš, mis vaikselt 9. km keskel juba silmaga paista on. Nii lähedal, aga nii kaugel, lisaks kohe kruusatee lõik tulemas. Kops oli jumala koos ja samm ilmselt inetuse tipp, aga vaatasin kella, sain aru, et rekord tuleb, lihtsalt minust oleneb, kui hea. Võtsin end kokku. It’s go time!😏

10. km: 4:45 min/km

Viimane kilomeeter algas päris pika kruusase osaga. Mingi vanem mees jäi mulle vahepeal ette ja pidin vaeva nägema, et temast mööda saada. Tagasi asfaldile saades läks samm kohe kiiremaks, aga see-eest ka pulss kohe kõrgemaks. Veel viimased pöörded, teadmata midagi oma lõpuajast. Jõudsin finišisirgele, otsisin finišikella, mida ma ei leidnud, kraapisin jõu kokku ja spurtisin lõpuni.

Pilk kellale näitas uskumatuid numbreid: 48:20. Netoaeg oli veelgi ilusam: 48:12. 😍

Enam rohkem rahul ei saagi olla.

Sellise kuumaga, pärast mitmeid kahtlusi, mis minu kevadhooajast üldsegi saab… 10 km reks on joostud! Nüüd saab täiskäigul järgmiste eesmärkide poole rühkima hakata. 🙂

Never stop believing. 

Kokkuvõttes:

• Aeg: 48:12
• Distants: 10 km (minu kell: 9,92 km)
• Keskmine tempo: 4:50 min/km (minu kell: 4:52 min/km)
• Keskmine pulss: 176 bpm
• Max. pulss: 181 bpm
• Koht: 317/743
• Koht naiste seas: 48/290
• Koht N vanuseklassis: 31/177
• Jooksu dünaamika:
  • Sammu tihedus: 179 spm
  • Sammu pikkus: 1,14 m
  • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,5 cm
  • Maaga kokkupuuteaeg: 230 ms
  • Paremal jalal 49,7% ja vasakul jalal 50,3%