Ettevalmistused Valga triatloniks

… on täiesti tegemata!

Kes veel ei tea, siis osalen juba sellel laupäeval, 25. juunil Valga Triatloni harrastajate distantsil, kus tuleb ujuda 375 meetrit, sõita rattaga 10 km ja joosta 2,5 km.

Ujumine

Ujulasse olen ma 2 korda jõudnud, korra tegin seal päris korraliku 1500 m kroolis ujumise ka läbi. See oli muidugi kasulik. Korra sattusin paar nädalat tagasi ka avavette, see suuri lootusi hellitada ei lubanud. 😀 Proovin täna veel kuskile järve ujuma jõuda, kuigi ega laupäevaks enam palju parandada ei jõua, aga selle 375 meetrit ujun kuidagi ära ikka. Nagunii saab see olema hull võitlus kõigi teiste triatleetidega ning pigem on oluline mitte kellegi alla vajuda, obadust pähe saada või ära uppuda. 😀

Ratas

1,5 nädalat tagasi sain endale rattakingad, selle nädala alguses sai ka pedaalid klippide vastu vahetatud (oli see alles keeruline missioon, kui eelmised pedaalid olid väntadesse täielikult kinni kiilunud…) ning eile tegin klippide ja kingadega esimese trenni. Korrutasin endale peas pidevalt, et mu jalad on kinni klipitud ja ma ei tohi unustada neid lahti lukustada, enne kui kuskil seisma pean jääma. Õnneks ma seekord ei kukkunud. 🙂 Ausalt öeldes on nii vähe klippidega sõitnud olles veidi hirmutav nendega triatlonile minna, aga ega mul muud üle ka ei jää. Peab ainult lootma, et kuskil külili ei käi. See oleks küll võistluse ‘tipphetk’… :/

Jooks

Jooks on ilmselt kõige lihtsam, seal ei ole midagi uut. Pärast ratast ja ujumist on kogu organism nii punases ja jalad nii piimhapet täis, et saab sigaraske olema. Õnneks on joosta ainult 2,5 km. Peab suutma selle ära kannatada.

Vahetusalad

Vahetusaladega on VÄGA kehvasti, sest ma pole neid üldse harjutada jõudnud. Luban iseendale, et hiljemalt reedel saab kõik läbi harjutatud. Võtan Joe Frieli triatloniraamatust vahetusala peatüki lahti, joonistan tema kirjelduse järgi endale täpse plaani, kuidas miski vahetusalas paiknema peab, ja hakkan harjutama. Õnneks on mul nüüd olemas triatlonikombe, seega vähemalt ei pea hakkama riideid vahetama. Küll aga on seal vaja saada jalatsid jalga, kiiver pähe ja peast ära, number külge jne. Asju, millele mõtlema peab, on väga palju.

Ilm

Ja siit tuleb minu kirstunael. Jälle see kuum ilm. Kui homseks (reedeks) lubab veel talutavat 24-kraadist ilma, siis võistluspäeval ehk homme tervitab mind 31 kraadi sooja ja päikesepaiste. 😦 Start on alles kell 16, seega selleks ajaks on päike jõudnud kõik väga kuumaks kütta, loodetavasti on ka vesi soojem kui praegune 18 kraadi. Oeh. Mis ma oskan kosta… Raske treeningvõistlusel, kergem Tartu Millil?


Et enda elu kergem oleks, teen siia väikse triatloni nimekirja:

Enne starti:

  • triatlonikombe + spordirinnahoidja
  • pulsivöö
  • pulsikell
  • ujumisprillid
  • ujumismüts
  • rattakummid korralikult täis pumbata

1. vahetusala:

  • rätik jalgade alla
  • sokid (ilma hõõruvad jalanõud mu jalad ribadeks, seega mulle kohustuslikud, kuigi neid on ebamugav jalga ajada)
  • rattakingad
  • numbrivöö koos numbriga
  • päikeseprillid
  • kiiver
  • ratas koos veepudeliga

2. vahetusala:

  • jooksutossud
  • nokats

Pärast võistlust:

  • T-särk, lühikesed püksid, plätud, pesu
  • kaamera
  • midagi süüa ja juua

Ausalt öeldes hakkab natuke närv ka sisse tulema, pole ju nii kaua ühelgi triatlonil osalenud ja siis veel need uued rattakingad… Huh. Viimaseks ilmselt õnnestub samuti jääda, aga selle pärast ma väga palju ei põe. Veel. 😀 Kui keegi oskab anda veel viimaseid häid õpetussõnu ning taibukaid nippe ja nõuandeid, siis olen üks suur tähelepanelikult kuulav kõrv. 🙂


PS! Täiesti teemaväline küsimus, aga kui keegi oskab soodsaid, aga siiski toimivaid rulluisu kaitsmeid küünarnukkidele-põlvedele-randmetele soovitada, siis jagage oma teadmisi. Või kui keegi tahab omad ära müüa, siis pakkuge ka. 🙂

PPS! Head jaani!

Workout Week 13.–19.06.2016

13.–19.06.2016

Esmaspäev: puhkus. Rullisin jalgu ja see oli niiiii valus. Huh. Tõeline eneseületus. Lihasvalu tahtis pisara silma võtta.

Teisipäev: ujumine. Veetunnetus oli alguses ikka väga kehv, kuigi Auras olid pikad 50 m rajad ja iseenesest oleks pidanud kõik super olema. Kuidagi ei tahtnud need õiged liigutused välja tulla. Lõpus oli asi juba parem, aga siis olid käed väsinud. 😀 Kokkuvõttes ujusin 500 m rinnuli, 500 m krooli, 200 m rinnuli, 300 m krooli. Kavatsesin tund aega ujuda, aga väsisin ära ja ei hakanud üle pingutama. Sobis ka 45 minutit. Ujumine aitas ka lihasvalu leevendada.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna alles oli võistlus selja taga, siis lõike me selles trennis ei jooksnud. Jooksime 30 minutit: aeg muudkui venis seal sisehallis. Seejärel tegime ringtreeningu jalgadele ja kerelihastele, igas jaamas veetsime 5 minutit: trepijooksud, 100 m rütmijooksud, väljaasted, plangud, puusatõsted, seljaharjutused ja kõhuharjutused. Ma tundsin juba trenni lõpus, kuidas mu tuhar ja reied lihasvalusse jäävad. Mul oli õigus. 😀

Neljapäev: ujumine. Seadsin jälle sammud Aurasse. Seekord siis päris hullus lihasvalus. Plaan oli ujuda 1500 m krooli ja selle plaani ma täitsin. Tunne oli palju parem kui teisipäeval. Sain jälle üksinda oma 50 m rajal ujuda. Super mõnus. 1500 m peale läks aega 42 minutit. Ma tean, see on päris piinlik ühe isehakanud triatleedi kohta… Aga vähemalt sain hakkama. See jäigi mu viimaseks korraks Auras, sest järgnevad 2 kuud on see asutus kinni. :/

Reede: puhkus. Puhkasin oma valutavaid lihaseid.

Laupäev: puhkus. Tagantjärele on mul isegi hea meel, et veel ühe puhkepäeva tegin. Plaanisin küll natuke joosta, aga tuju ei olnud selle tormise ilmaga üldse. Jätsin trenni ära. Süümepiinadeta. Tegelikkuses tahab keha ikkagi veel poolmaratonist taastumist.

Pühapäev: rattasõit + jooks. Ehk esimene triatloni moodi trenn. Nii mõnus oli. 🙂 Ilm on lõpuks ilusaks läinud, tuult ka enam nii palju ei ole. Rattasõit oli hea, eriti ei pidanud tuulega võitlema ja tunne oli tšill. Pärast 20 km sõitu panin ratta ära ja läksin kohe jooksma. Vot see oli lihtsalt super. Nii bad ass tunne tekib alati. 😀 Tegin lühikese, aga natuke tempokama ringi Emajõe ääres, nautisin imelist ilma ja vapustavaid vaateid. Täiuslik nädala lõpp.


Kokkuvõttes:

13.–19.06.16

Trennid olid pigem tagasihoidlikud, aga just niimoodi pärast suurt pingutust (poolmaratoni) peabki. Nädala lõpuks hakkan end juba puhanult tundma. Suur roll on selles kindlasti ka unel. Pärast magistritöö kaitsmist oli pingelangus nii suur, et varasemalt üle kuu aja piinanud kehva kvaliteediga uni ja unehäired on täiesti kadunud. Nüüd magan igal ööl üle 9 tunni sügavat und. Inimese tunne hakkab tagasi tulema. 🙂

Aga juba 5 päeva pärast esimene triatlon. Ulme. Soovige mulle edu!