Workout Week 30.03–5.04.2015

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid. 

30.03-5.04.2015

See nädal oli “vahenädal”: lasin jooksukoormuse alla ning andsin jalgadele natuke rohkem puhkust. 

Esmaspäev on Jooks Jõud Venituse ja BodyPumpi päev ning see nädal polnud mingi erand. Eelmise päeva EMS-ist olid mul üpris valusad terve selg, kogu kõht ja triitseps. Jooksutrennis olid jõuosad mõjuvad ning BP toimis ka kuidagi eriti hästi. Mõnus energia oli sellel päeval TYSKis, vägisi kiskus suunurki ülespoole. 🙂

Teisipäeva hommik oli jälle, oiiiii kui raske. 😀 Kogu keha oli pikamaajooksu praktikumis justkui tinast, nii raske ja väsinud oli olla. Tegime läbi 2 ringtreeningu blokki nagu ikka. Üle nädala kuuluvad meie harjutuste juurde burpeed ehk kosmonaudid ning ka see nädal kahjuks ei olnud erand. Aga hakkama saime sellegipoolest kõigega. Õhtune tervisespordi praktikum jäi kehva ilma ning mitmete tudengite haigestumise tõttu ära ning see asendati loenguga. Päeva lõpuks käisin veel lihaseid rullimas.

Kolmapäeva esimene trenn oli intervallid, mille tegin iseseisvalt, kui teised samal ajal JJV lõike jooksid. Nimelt ei saanud ma neljapäeval Pikamaajooksu praktikumi minna ning tegin Lembergi koostatud selleks päevaks ettenähtud intervalltreeningu eelmisel päeval ette ära.

Plaanis oli 15 minutit soojendust, kerged jooksuharjutused ja kiirendused ning siis 6 korda: 400 m poolmaratoni tempo + 2 sekundit (mul: 5:40 min/km) + 1200 m PM tempo + 40 sekundit (6:18 min/km). Ehk siis kokku 6×1600=9,6 km ehk peaaegu 10 KM kiiret jooksu ilma ühegi vahepausita. Minu jaoks olid need tempod kiired ning ilmselt polnud ka taastumine eelmistest päevadest maksimaalne, jalalihased olid siit-sealt natuke valusad ning keskmine pulss tuli tõesti kõrge (172 bpm) ning kokku jooksin seda 9,6 km 57 minutit. Peaaegu tund kõrgel pulsil tugevat pingutust. Kui esimese 400 m jooksin ilusti tempos, siis hiljem õnnestus mul ringiaeg (200 m = 1:08) sassi ajada ning mulle jäi tunne, et pean ringi jooksma 4 sekundit kiiremini.  Ehk siis lühikesed intervallid jooksin hoopis tempos 5:20 min/km. Kõige raskem oli aga 400 m lõigult 1200 m peale edasi liikuda ja seejuures hoida tempot. Ma tean, et osad siin naeravad selle 6:18 min/km üle ja nende jaoks on see üliaeglane sörk, aga ma pidin ikka pingutama, et mitte liiga aeglaseks jääda ja puhkama hakata pärast kiireid lõike. Enam-vähem olin siiski tempos. Megaraske trenn oli, aga tehtud sai. 

BodyPumpi ei plaaninud ma küll minna, aga kuna Maris ütles, et tal on üllatused varuks (oli ju 1. aprill) ja soovitas siiski tulla, siis läksin. Kükid tegin tunduvalt kergema kangiga ja väljaasted üldse lisaraskuseta: jalad olid juba piisavalt tööd saanud. Üllatused seisnesid aga selles, et kükke tegime rinna alternatiivloo muusika saatel ning samamoodi olid vahetuses triitseps ja biitseps. Trenni lõpuks oli ülakeha nii kõvasti vatti saanud, et ma mõtlesin, et mu käed kukuvad kohe otsast ära. 😀

5.04.2015

Neljapäev oli ilmselgelt täielik puhkepäev, nädala esimene pool oli piisavalt intensiivne olnud, et jalad seinale visata.

Reedel käisin selle aasta esimesel maanteeratta sõidul. Kulgesin mööda oma vana head pankranniku rada. Ilm ei olnud kiita (tuul, vihm, lörts, lumi…), aga sain hakkama. Esimesed 15 km sain tugevat vastutuult ja pidin tõsiselt tööd tegema. Mida merele lähemale jõudsin, seda tugevamaks ja külmemaks tuul läks. Koju jõudes olid labajalad täiesti läbi jäätunud, sest jalatsivalikuga eksisin: milline loll läheb külma ja tuulise ilmaga võrgust jooksujalatsiga ratast sõitma? Mina. 😀 Igal juhul mööda pankrannikut kulgeda on täielik teraapia ja relax. Oleks juba soe suvi käes… Kokku sõitsin 42 km. Kõigest 100 km vähem kui Tartu Rattarallil ees ootamas on. 😀

Laupäeval tegin väga kerge ujumistrenni, ujusin vaheldumisi 100 m rinnuli, 100 m krooli ja nii kuni 45 minutit täis sai. Kellegagi väga raja pärast väga võitlema ei pidanud ning sai rahulikult oma asja ajada. Kokku 1500 m.

Pühapäeval ehk täna jälle puhkasin. Tegelikult olime omajagu õues ja jalutasime tükk aega, aga kuna ma seda millegagi ära ei mõõtnud, siis ei hakanud siia kirja panema. Saabki nädalavahetus maal läbi, sõidan Tartusse tagasi ning homme ootab ees eksam… Böö.


Kokkuvõttes: 11 h 15 min (neto: 9 h)

30.03–5.04.15

Jooksukilomeetreid tuli tervelt 20 võrra vähem kui eelmisel nädalal ning jalgade värske tunne annab ilmselgelt märku, et selline nädal oli vajalik ja kasulik. 🙂 Tegelikult on jube imelik mõelda, et juba järgmisel laupäeval, vähem kui nädala pärast, tuleb ära joosta selle hooaja esimene võistlus: Tartu Parkmetsa jooks. 7 km kohta mul erilisi ootusi ja eesmärke pole, aga parem aeg kui eelmisel aastal võiks ju ikkagi ära tulla. Mingi areng peaks ju ikka toimunud olema. 😉 Pean nüüd hoolega järgmise nädala plaani mõtlema hakkama, et võistluseks valmis ja mitte väsinud olla. Lisaks pole mul aimugi, mis tempo valida, kas pulssi üldse mõtet jälgida on või mis strateegiaga võistlusele minna. Pean veel kindlasti endast targematega konsulteerima ja nõu küsima.

Workout Week 2.–8.02.2015

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid. 

2.-8.02.2015

Esmaspäeval tegin 2 trenni: kerged intervallid ja BodyPumpi. Jooksutrenn tuli lühike, aga sisukas: sörkisin 10 minutit soojenduseks, siis tegin kolm korda läbi bloki 3×150 m kiiremat jooksu + 1×150 m rahulikku. Lõpuks sörkisin veel aeglaselt kuni BodyPumpi alguseni. Kokkuvõttes väga kerge intervalltrenn, ei midagi tapvat. Pump oli ka päris mõnus ning trenni lõpus hoidsime 3 minutit planku. See oli päris raske ja eks ma omajagu tõmblesin seal XD , aga hakkama sain. 

Teisipäeval ja reedel käisin jooksmas. Esimesest valmis eraldi postitus, sest tegu oli lihtsalt niiiiiii hea jooksuga. Reedel oli aga ilm hoopis teistsugune: õues tuiskas lund ja jäidet ning kohati tekkis mul tunne, et ma lendan lihtsalt selle tuulega ära. Siiski nautisin ma seda tormist ilma, miski on selles tuules väga vabastav ja mõnus…

jooks 2.2015

Neljapäeval käisin viimases BodyPumpis Ahtme Spordihallis. Raskustega end tagasi ei hoidnud ning tunni lõpus hoidsime jälle planku. Peab ütlema, et see plangutamine pärast kõiki lugusid ning täiesti väsinud lihastega ei ole üldse kerge. :/ Seekord olin ikka väga väsinud ja tegin kergema variandi ehk hoidsin minuti otseplanku ning minuti mõlemal küljel. Oli tunduvalt lihtsam.

Kolmapäeval ja laupäeval käisin ujumas. Ajad paranevad jätkuvalt (kuigi avalikult ma neid veel kellelegi öelda ei julge, sest tegelikult olen ma siiski aeglane ujuja) ning 1000 m järjest krooli on saanud tavapäraseks ning ei tundu enam väga raske. Selle üle on mul hea meel. 🙂 Muidugi ülerahvastatud ujula muudab trenni suhteliselt ebameeldivaks, kui kogu aeg pead valvel olema, sest inimesed ei tunne basseini etiketti. Üksi jooksurajal on ikka tunduvalt parem olla.

suusk 8.02.2015

Pühapäeval käisin ma vabatahtlikult Pannjärvel suusatamas. Ma pole kunagi hea suusataja olnud ning kooliajal olin ma alati üks kõige kehvamaid, kui midagi hindele tegema pidi. Ma polnud suusatamas käinud vähemasti 4 aastat, võib-olla isegi 5 või 6. Viimane kord oli kunagi keskkoolis ning mis klassis – seda ma tõesti ei mäleta. Otsisin garaažist oma oldschool klambritega suusad välja, juurde nõukaaegsed Botase suusasaapad (luban kõigil naerda XD ) ning oligi minek. Minu jaoks oli see tavainimese jaoks üliaeglane 45-minutiline ja 5-kilomeetrine ring saavutus. Ma ise ka ei uskunud, aga mulle isegi täitsa meeldis suusatamine ning vanematekoju sattudes tahan veel Pannjärvele minna. 🙂


Kokkuvõttes:

2.-8.02.15

Üle megapika aja saan ma jälle öelda, et mul oli lõpuks üks vinge trenninädal! 🙂 Ujumised olid head, BodyPumpid ka täitsa korralikud, jooksud mõnusad ning isegi suusatamine meeldis mulle. Jess noh. 😉 Olen väga rahul. Nüüd saab edaspidi veel ainult paremaks minna, sest juba homme sõidan ma tagasi Tartusse ning saan jälle TYSKis treenima hakata.

Asja pahupool seisneb selles, et juba teisipäevast hakkab mul kool, pean koju tassima õpikud ning sukelduma sajaprotsendiliselt taas ülikoolimaailma. Puhkus siin maal vanematekodus oli suurepärane: olin lihtsalt kodus, tegelesin lihtsate asjadega ja ei mõelnud üldse mingeid tarku koolimõtteid. Üle mitme kuu tunnen ma, et olen tõesti välja puhanud ning piisavalt palju magada saanud. Eelmise semestri lõpus olin ma ikka suhteliselt nadis seisus oma kehva une ja pideva stressiga…

Lisaks teeb mu meelt mustaks see, et kuigi homme on ametlik semestri algus, on mu tunniplaan ikka nagu puder ja kapsad, sest siiani pole teada, kas minu soovitud valikaine üldse sellel aastal toimub. See omakorda tähendab, et ma ei saa oma elu planeerida ning pean kogu aeg ootama selle ühe uudise taga. Kui minu valitud valikainet nüüd ei toimu, siis toimub see järgmisel kevadel, kui mul pole enam ühtegi auditoorset ainet, ainult magistritöö kirjutamine. Ma isegi ei tea veel, kus ma siis olen ja millega tegelen (olen tööl, praktikal või üldse kuskil maailma teises otsas). Seega: kui minu lemmik valikaine nüüd ära jäetakse, siis pean selle asendama ühe hirmuäratava ainega, mis mind üldse ei huvita ning mida võtavad informaatika doktorandid. Pole vist vaja rohkem öelda, et ma kardan VÄGA: 😀 :/ 

Igal juhul sain ma nüüd oma vinguviiuli ära mängitud ja hinge pealt ära. Isegi kui see ülikool ning tema idiootsed reeglid mind väga närvi ajavad, siis vähemalt on mul trenn, kus ma end korraks välja elada saan. Trenn ei paranda kõike, aga vähemalt mingit osa küll. Elagu TYSK, minu treenerid ja trennikaaslased. 🙂