Rubriik: Jooksmine

Nädala kokkuvõte 25.–31.10.2021

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: trennivaba. Olin tööasjus Tallinnas ja õhtusesse trenni kahjuks ühegi valemiga enam ei jõudnud. See-eest sain bussis tagasi sõites kaks ja pool tundi istuda noormehe kõrval, kes ei kandnud maski, aevastas selle aja jooksul kolm korda, luges kaheldava väärtusega artikleid oma arvutist ja kõige lõpuks otsustas, et parim mõte on bussis oma jalanõud ära võtta. Veel üks põhjus, miks maski kanda. 😅

Teisipäev: jõutreening. Käisin trennis nimega “Rüht ja tasakaal”. Olen seal kevadel mõnel korral ka varem käinud. Nagu nimest näha, on tegu süvalihastele keskenduva treeninguga. Tempo on rahulik, harjutused on aeglased ja fokusseeritud selgelt süvalihaste tugevdamisele. Kohati oli päris keeruline, kui tuli tükk aega varvastel seistes harjutusi teha, sest tallaalused lihased ja sääred tahtsid vaikselt krampi tõmmata, aga samas on neid pöidasid ju treenida vaja. Iseenesest väga vajalik treening, kui suudaks seda oma nädala kavasse regulaarselt põimida. 55 min, 103 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Alustuseks unustasin hallis jooksma hakates kella käima panna. Kui umbes kilomeeter joostud oli, siis alles avastasin. Kaks nädalat kõrvapõletikust tingitud haiguspausi oli igast otsast tunda, sest isegi vaikselt sisehallis sörkides tahtis pulss kõrgustesse lennata. Kokku jooksin pool tundi. 4,11 km, 7:22 min/km, 160? l/min Seejärel algas jalgadele suunatud ÜKE. Huh. Lihtsad, aga tõhusad ja oi-oi-oi kui valusad harjutused. Oli seina ääres istumist, oli väljaasteid, oli kummilintidega ja võimlemispalliga harjutusi, mis võtsid kõik jalalihased täiesti läbi. 60 min, 138 l/min Täpselt selline tunne oli, et ratastooli oleks kojuminekuks tarvis. 😅 Jalutasin koju vist peaaegu poole aeglasemalt kui tavaliselt.

Neljapäev: trennivaba. Sain kätte oma selleaastase gripivaktsiini. Kõrvalmõjusid ei tundnud, aga olin õhtul ikkagi rahulikult kodus.

Reede: BodyPump. Pumpis sain teist korda teha oktoobri alguses saabunud kava. Päris intensiivne kava tundub olevat. Väljaastete loos pidin vahepeal käärkükist tavalise küki peale üle minema, sest see lugu on tõesti pikk ja ränk, lisaks olid mul jalad veel kolmapäevast lihasvalu täis. Tegelikult on peaaegu kõik lood parajalt väljakutsuvad. Või siis olen mina nõrk? Enesetunne oli tugev, aga pulss kippus kõrgeks minema. Arvan, et trennipausi ja vaktsiini koosmõju. Tehtud see trenn igal juhul sai. 75 min, 139 l/min

Laupäev: Kütioru matk. Käisime härra Jooksjaga ilusat ilma nautimas Kütiorus, kus viimati käisime selle aasta jaanuaris krõbeda külma ja paksu lumega. Seekord tegime raja vastupidises suunas läbi. Oli asi suunas või lume puudumises, aga niipidi tundus rada lihtsam olevat. Mõnus pikk liikumine madala pulsiga. 2:14, 9,36 km, 116 l/min

Pühapäev: jooks. Kaalusin, kas täna puhata või natuke trenni teha ja viimane variant võitis. Jumal teab, mis järgmisel nädalal trennilainel saab, arvestades töökohustusi ja -lähetust. Ilm oli jälle soe, tuuletu ja päikseline, seega nautisin iga sekundit jooksurajal. Pulss ei olnud madal, aga tundub, et jäin ellu. Enesetunne igal juhul oli parem kui pulss. 5,62 km, 7:34 min/km, 158 l/min

Kokkuvõttes:

Eks saab näha, mis järgmisel paaril nädalal see pulss tegema hakkab. Pärast haigust kehtib alati reegel: it gets worse before it gets better, seega mingeid imesid ma ei oota. 🙂 Eriti arvestades, et homme saan veel ühe vaktsiini käsivarde: nimelt pneumokoki vaktsiini, et basseinis ujumine kõrvadele natuke ohutumaks teha. Kõige tipuks viib töö mind järgmisel nädalal kolmeks päevaks Tallinnasse, seega tuleb üks väsitav ja pikk, aga väga põnev nädal. Saaks kolm-neli trenni tehtud, oleks juba väga hästi saadud.

Laupäeval aga ootab ees Suusahullude Ööjooksumaraton, kuhu pundiga 14 kilomeetrit matkama lähme. Matkamist tuleb veebruarini järjepidevalt treeningkavas sees hoida, sest siis ootab mind suur väljakutse, kus iga matkatud kilomeeter kasuks tuleb. 😉

Nädala kokkuvõte 11.–17.10.2021

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fanfaarid ja rõõmuhõisked, olen tagasi JJVs! 🎉 Umbes selline tunne oli mul esmaspäeval oma jooksupunti naastes. Suur osa punti on küll hetkel kuskile kaduma saanud, kuid ehk jõuavad nad talve saabudes ikka kenasti ühistrennidesse tagasi. Juhtuski nii, et jooksmas käisin üksinda ja õues. Osad olid sees, kuid mul oli ikka kindel plaan veel õues joosta, kuniks pole lund ja jubedat ilma. Esimesed jooksusammud pärast maratoni olid ootamatult kerged ja lennukad, isegi pulss tegi hästi koostööd. Pole mitte midagi halba selle jooksu kohta öelda. 5,57 km, 7:17 min/km, 150l/min

ÜKEs keskendusime seljale ja kõhule. Tundub, et keskendumine oli tugev, sest mul olid järgmisel päeval lihased nii valusad, et voodist tõusmisega oli raskusi. 😅 Tuleb need kerelihased jälle kenasti tugevaks treenida. Kes ÜKEt ei tee, see järgmist hooaega vihastustevabalt ei läbi, teadis jooksurahvas juba ammustel aegadel rääkida. 😉49 min, 114 l/min

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Taaskord sain oma jooksu üksinda õues teha. Samm polnud nii lennukas kui esmaspäeval, kuid väga mõnus oli sellegipoolest. Varsti tuleb kehvema ilmaga nagunii sisehalli üle kolida, seega kasutan hea meelega võimalust veel õues jooksmas käia. 🙂 4,13 km, 7:22 min/km, 153 l/min ÜKE osas tegime Tauriga kahekesi ringtreeningut kogu kehale. Päris tõhusad harjutused, eriti kui sul kõht ja küljed veel niigi eelmisest korrast valusad on. Aeg läks lennates. 53 min, 126 l/min

Neljapäev: ujumine. Selle nädala neljapäev ei erinenud palju eelmise nädala kolmapäevast: Auras oli jälle väga palju inimesi. Kiirema terviseujumise radadel oli nii palju inimesi, et nuputasin küll tükk aega, kuhu end sättida, aga kohta ei leidnudki. Rahulikuma ujumise alal oli aga vähem inimesi ja kaks rada täiesti vabad, seega sättisin end sinna. Sain vist 600 meetrit ära kroolida, kui järsku nägin end ees basseini otsas palju jalgu. Kaks tüüpi olid end kenasti sinna sisse seadnud, et juttu ajada. Kõrvalrada polnud samuti enam tühi. Olin optimistlik, sain end kuidagi ringi pööratud ja kroolisin edasi lootuses, et ehk nad ujuvad paar otsa ja liiguvad siis edasi veeparki.

Lootus on lollide lohutus? Nad ujusidki ainult paar otsa, kuid kahjuks nende käitumine basseini otsas pikalt puhates muutis minu normaalse rütmiga ujumise ja pööramise üpris võimatuks. Nad ei jätnud mulle eriti ruumi pööramisteks ja neist mööda ujumine oli ka komplitseeritud. Hambad ristis ujumis seal rajal oma esimese kilomeetri ära ja siis läksin ja pressisin end kiiremate rajale. Andis ikka ujuda seal kahe endast kiirema mehega koos, nii et neile jalgu ei jää, kuid pidi hakkama saama. Viimased ca 500 meetrit sain aga kulgeda uhkes üksinduses, sest järsku olid justkui kõik korraga basseinist ära läinud. 2500 m, 2:30 min/100 m

Reede kuni pühapäev: sunnitult trennivaba. Reede varahommikul ärkasin tuikava kõrvaga, mis nädalavahetuse algusega veelgi valusamaks oli muutunud. Kuulmine vasaku kõrvaga on kergelt öeldes häiritud ja valuvaigisteid on usinalt sisse söödud. Alustasin kodust ravi lootuses, et ehk ikka annab see kõrvapõletik järele, kuid tundub, et homme tuleb end siiski perearsti ukse taha vedada.

Kokkuvõttes:

Kui hakata meenutama nädala algust, siis võib juba leida märke ligihiilivast haigusest. Mäletan, et kahel päeval võtsin aspiriini, sest pea kergelt tuikas, kuid ajasin selle suure töökoormuse (sh arvutitöö) ja selle kaela, millele olen mina andnud koondnime hormonal bullsh*t. Mingil päeval oli mul kõrvalest punane ja ärritatud, kuid minu tundliku nahaga ei ole see midagi tavatut ja erilist.

Kõige kahtlasem on aga siiski see, et ma taaskord suutsin haigeks jääda pärast seda, kui ma ujumistrennid oma kavasse võtsin. Enne maratoni ei julgenud ma isegi mitte Aura keskuse lähedale minna, sest viimased kaks tatitõvede (sh esimesel korral ka põskkoobaste ja häälepaelte põletikku) läbipõdemist said alguse samamoodi pärast ujumistrenne. Midagi kummalist siin siiski on.

Niinimetatud basseininohu on minu jaoks tavaline asi: pärast basseinis ujumist kasutan alati nohuspreid, et nina jälle lahti saada. Nina ja kõrvad teatavasti on omavahel otseselt seotud, seega kui mingid kanalid basseinivee ärritusest paiste lähevad, polegi vist imestada, et kõrvapõletik on lihtne tekkima. Eks saab näha, mida perearst asjast arvab.

Seniks tuleb end terveks saamiseni trennist eemale hoida, mis mind muidugi lõputult kurvastab. Just sain jooksupundi juurde naasta, kui tuleb jälle eemale jääda. Ja jumal teab, mis seis pärast valimisi koroonapiirangute osas olema saab. Võib-olla on varsti jälle spordiklubid kinni või piiratud mahus avatud. *sülitab kolm korda üle õla*