Rubriik: Jooksmine

Nädala kokkuvõte 27.01–2.02.2025

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: trennivaba. Haige.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: rahulik jooks. Esimesed katsetused trenni teha, sest külmetushaiguse sümptomid olid kadunud. Ikka raske oli, jalad olid nagu tinast ja pulss kergelt kõrgem kui tavaliselt. Aga noh, kuskilt tuli ots lahti teha. (6.4 km, 7:27 min/km, 149 l/min)

Kolmapäeval aga pidin ootamatult käima hambaröntgenis. Nimelt tundsin juba eelmise nädala lõpust kerget tundlikkust oma kroonitud ja kaks korda juureravitud purihambas. Kolmapäeval sain aru, et asi läheb hullemaks, mitte paremaks. Kirjutasin oma hambaarstile, kellel tavagraafikusse järgmised ajad on aprillis. Et aga hammas on kroonitud, ei taha sellega kellegi suvalise juurde minna, see pole nii lihtne, et puurime lahti ja vaatame sisse. Hambaarst tegi mulle panoraamröntgenisse saatekirja.

Neljapäeval vaatas ta pildi üle, sealt ei paistnud mitte midagi. Mina aga olin selleks ajaks juba kahel ööl hambavalu peale ärganud ja päevi elanud üle suurtes kogustes valuvaigisteid neelates. Kogu alumine lõualuu tuikas ilma valuvaigistiteta täiesti väljakannatamatult, lisaks läks mu nägu natuke paiste ja nii ma iga 5–6 tunni tagant külmutasin oma põske ja sõin rohtusid. Reedel pidi arst mu kiirelt kuskil teiste patsientide vahel üle vaatama, sest asi pole õige. Tema kabinet on Tigutornis. Siis juhtus see: link artiklile ja ‘tänu’ sellele, et mingi tüüp oma hallukates pommi nägi, jäi minu reedene visiit olemata. Veel nädalavahetus oodata, enne kui midagi selgub.

Sain AB ravi peale, mis tundub hetkel sümptome leevendavat ja nüüd ootan uut nädalat, et mu hea arst mulle jälle erakorralise aja leiaks. Ega see väljavaade midagi head ei ole. Kui hammas ikka valu teeb, siis mida muud seal teha, kui viiesotine kroon maha ja prügikasti, et hammas lahti teha. Kolmandat korda seal midagi juureravida enam pole ja seega valmistan end ette, et on suur võimalus, et järgmisel nädalal jään ühe hamba võrra vaesemaks. Stay tuned…

Neljapäev: trennivaba. Andsin kehale puhkust, sest isegi Garmin arvas kolmapäevase jooksu järel, et kuuest kilomeetrist taastumiseks võiks minna lausa 30 tundi. Ei saa hakata ärajäänud trenne tagantjärele tegema. See asi ei tööta nii. Käisin hommikul Herje juures oma taastuvale alaseljale harjutusi saamas. Korralik higimull oli otsa ees. Nüüd püüan neid igapäevaselt tegema hakata.

Reede: rahulik jooks. Jälle üks väike 6 km ring pärast tööpäeva. Enam ei olnud nii raske nagu kolmapäeval, aga väsimus on kehas väga sees ning kindlasti see hambajama jätab kehasse ka oma märgi maha. Ega see valuvaigistitega pooleldi tuimestatud lõualuu just ideaalne asi pole jooksmiseks. (6.26 km, 7:38 min/km, 142 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Tegin pikema jooksu ära teadmises, et eelmise nädala pikk jäi ära ja kui hambaga läheb täitsa kehvasti, võin kogu järgmise nädala trennid või rohkemgi veel juba ette maha kriipsutada. Algus oli jube raske, vahepeal oli okei, sest allamäge minek abistas, ja lõpp oli jälle täielik leinamine. Väga pikad kaks tundi vastikult külmas tuules, mis vähemalt mu lõuluud hästi jahutas. (16.02 km, 7:31 min/km, 143 l/min)

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Jaanuaris oli täielik ebaõnne sõdur: kõigepealt nihutasin oma selja paigast, mille järelmõjudega tegelen siiani, siis jäin haigeks ja nüüd kõige krooniks see väga tõsine hambajama. Lõpuks tuleb ikka tõdeda: ilma terviseta pole meil siin elus mitte midagi.

Nädala kokkuvõte 20.–26.01.2025

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esimese treeningploki viimane nädal. Üks häda ajab teist taga.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlekipäev. Enne sai alla joostud, siis saime ca 45-minutilise fartleki 5 minuti kaupa: rahulik, 3. tsoon, rahulik, 4. tsoon ja nii kaks korda. Kiiremaid selgi ei püüdnud, aga Kairega tegime koos väga korraliku trenni. Selg teeb ikka muret, sest kuigi valu ma seal ei tunne juba jupp aega, siis kiirematel liigutustel tunnen nn sabakondis teatavat pinget ja lülide liikumist (?). Keeruline selgitada. Kiiretel liigutustel pööran rohkem tähelepanu sinna kui oma pingutusele, mis pole just ideaalne. (9.62 km, 6:46 min/km, 143 l/min)

  • 5:55, 155
  • 5:35, 160
  • 5:48, 157
  • 5:43, 159

Väikse ÜKE jõudsime ka peale teha. (22 min, 85 l/min)

Teisipäev: rahulik jooks. Rahulik tiksumine pärast tööd Sadamaraudteel. Selline täitsa okei minek. (6.05 km, 7:22 min/km, 136 l/min)

Kolmapäev: tempojooks. Võistluste tõttu oli hall kinni. Kuna minu tööpäev algas juba kell 6.30 Tartu-Tallinn bussis, siis kell 16.30 olin juba jooksmas, ei hakanud õues toimuvat ühistrenni ootama, vaid tegin midagi iseseisvalt. Õues lõike tegema ei hakanud, võtsin ühe trenni eelmisest aastast ja tegin progresseeruva tempojooksu. 15 minutit rahulikku, 20 minutit 3. tsoon, 10 minutit 4. tsoon ja 15 minutit rahulikku otsa. Täitsa okeid teed olid asfalditossuga minekuks, Ihaste vahel sai ka libedal ukerdatud, mis võttis tempo veidi alla. Üldiselt oli selline täitsa korralik jooksutunne, jõudsin pingutada ja ei olnud veremaitse suus. Jube hea trenn.

  • Z3: 5:53, 158
  • Z4: 5:33, 164

Lõpp venis oodatult pikemaks, sest Sõpruse sillalt lumepudrust leidsin ühe inimese pangakaardi, võtsin kiirelt temaga Facebookis ühendust ja sain natuke edasi-tagasi joosta, et pangakaart õigesse kohta toimetada. Lisa 700 meetrit pealejooksu. (10.78 km, 6:31 min/km, 149 l/min)

Neljapäev: trennivaba. Hakkasin esimest korda tundma, et vaikselt kurgus midagi toimub ja õhtul pea on tundlik. Härra Jooksja oli juba mitmeid päevi haige olnud, seega ega ma väga ei imestanud, et viirus ikkagi minu ka ära murrab.

Reede: rahulik jooks. Jooks, mida poleks pidanud tegema. Enesetunne oli rajal igati okei, aga pulss oli kergelt tõstetud ja poolel maal sain aru, et ikka poleks pidanud. Leppisin juba vaikselt teadmisega, et ilmselt pikka jooksu see nädal ei tule. Mõnes mõttes hea nädal, sest hullem oleks veebruaris haigeks jääda. Kui millalgi, siis nüüd? (5.21 km, 7:23 min/km, 145 l/min)

Nädalavahetus: sundpuhkus. Palavikku pole, aga kergelt haigeks ma ikkagi jäin. Nina veidi tatine, kurk kergelt kriipiv, pea õhtuti valutab, lisandus mingi köhalaadne toode, mis välistab igasuguse trenni. Pole midagi teha. Tuleb puhkust võtta, kui keha seda nõuab. Ehk siis vähemalt selg jõuab selle ajaga piisavalt stabiliseeruda.

Kokkuvõttes:

Eks näis, mida uus nädal toob. Esimene prioriteet on tervis korda saada, siis tuleb trenniplaanid veidi ringi mõelda. Sünnipäevajooksu ja Portugalini on täpselt kuu.