Rubriik: Trenn

Lõpuks hakkab asjast asja saama. 😍

Esmaspäev: trennivaba. Läksin lähetusse Ida-Virumaale ja nautisin trennivaba päeva pärast pikemat pühapäevast jooksu Otepääl.

Teisipäev: jooks. Terve päeva veetsin erinevatel kohtumistel ja enne õhtusööki tekkis pisike auk päevakavas, kus veidikene ennast liigutama pärast pikka istumise päeva. Seega vaatasin välja pisikese ringi Saka mõisa ümbruses ja jooksime kolleegiga ühe kiire viieka. Tagasitulles jube vastutuul, aga see-eest oli minnes taganttuules mõnus lennukas tunne sees. 5 km on ikka parem kui null. 5,24 km, 7:14 min/km, 152 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Meil oli eritund: käisime ploggingut ehk prügijooksu tegemas. Kindad käes, prügikott näpus hakkasime koos Piretiga TYSKi juurest Salvesti suunas liikuma ja oh my god. Nii palju prügi. 😐 Enamik ajast joosta ei saanudki, igal sammul oli midagi maast üles korjata, suuremas jaoks suitsukonid. Oli ka maske, igasuguseid pakendeid, klaasikilde, terve kiles kommikarp, suitsupakid ja ehitusobjektidelt laiali lennanud kilet ja penoplasti. Poolteist tundi ja 40-liitrine kilokott prügi täis ja niimoodi kõigil, olenemata liikumisraja valikust. Ehk sai vähemalt natuke puhtamaks. 8,97 km, 10:51 min/km, 129 l/min

Neljapäev: jooks. Eelmise päeva prügi järele kummardamisest oli selg päris tundlik, aga jooksmisest see ei seganud. Käisin uut sadamaraudtee kergliiklusteed proovimas ja see on täitsa tore uus alternatiiv kõigile olemasolevatele radadele. Kesklinnast ronisin Võru tn Maximani mäest üles ja siis oli ainult allamäge kulgemine mööda uut teed. Väga mõnus. 🙂 Sääred on natuke valusad ja pinges, aga loodetavasti mudimine ja massaažipüstol leevendavad asja. 7,16 km, 7:10 min/km, 151 l/min

Reede: BodyPump. Kuna ilmad juba lubavad, siis läksin trenni ja tulin trennist jooksujalu. Seljakott koos veepudeli, tossude ja vahetussärgiga selga ja saabki ilusti nädalasse neli jooksukilomeetrit juurde. 🙂 Pumpis oli natuke jõuetu tunne, eriti kätes ja ülakehas, seega raskusi kuskil lisama ei hakanud ja 5-kilosed kettad vedelesid ikka terve tunni põrandal, aga kokkuvõttes sain siiski kenasti hakkama. 75 min, 124 l/min

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: pikk jooks. Kas te näete, mis siin kirjas on? 😍 Pikk jooks, mitte enam jooks-kõnd. Lõpuks! Ilm oli küll väga vihmane ja tuuline, aga nautisin oma 2-tunnist ringi 100%. Lõpuks tegi pulss koostööd ja sain lihtsalt nautida jooksmist ega pidanud iga minut kella vahtima. Milline suurepärane tunne. Isegi tõusudel ja sildadel oli olukord igati okei. Need on need kõige tänuväärsemad ja erilisemad jooksud, mida ma üle kõige armastan. 💙 16,8 km, 7:09 min/km, 151 l/min

Kokkuvõttes:

Mul on nii hea meel ja ma olen nii tänulik, et rauatablettidest ja mõistlikust treeningust lõpuks mingit tulemust näha saab. See on alati hea tunne, kui kuskil raskuste tunneli lõpus valgus piiluma hakkab. Olin oma kevadhooaja juba maha matnud, aga ehk miskit sellest siiski veel asja saab. Järgmisel pühapäeval ootab ees Viljandi järvejooks. Eesmärk on normaalse enesetundega rada läbida. Eks näis, kuidas läheb.

Nädal, kui pidime minema Pärnusse jooksulaagrisse, lõppes aga hoopis teisiti…

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ilmad on juba kevadised, seega sai JJVs õue jooksma minna. Teised tegid fartlekki, mina jooksin rahulikult. Ma ei tea, kuivõrd võimalik see on, aga justkui oleks juba rauatablettidel mingi mõju olnud, sest sörkisin järjest ilma kõndimata ja olemine oli täitsa normaalne. Ei olnud enam hing paelaga kaelas. 6,36 km, 7:54 min/km, 148 l/min Seejärel alustasime hallis ÜKEga. Sain 10 minutit ÜKEt tehtud, kui järsku tuli härra Jooksja mulle väga halbu uudiseid tooma. Sellega jäi trenn pooleli.

Teisipäev: BodyPump. Kuna sel nädalal pühade tõttu reedest Pumpi polnud, käisin Pumpis ära juba teisipäeval. Kuu aega olen nüüdseks Pumpis käinud ja tasapisi hakkab tunne tugevamaks muutuma. Pea oli veidi laiali otsas ja mõte hajevil, aga trenn aitab alati. 60 min, 127 l/min

Kolmapäev: trennivaba.

Neljapäev: jooks. Väike õhtune ring traditsioonilistel radadel ümber Emajõe. Natuke hõre enesetunne, aga kokkuvõttes okei jooks. 6,56 km, 7:47 min/km, 152 l/min

Reede: kõnd-jooks (3+7). Suurel reedel kulgesin mööda radu, kus pole ammu käinud, ehk jooksin Turu tänaval, Ihaste sillal ja Ihaste teel. Kohtasin kopra söödud puid, kiirelt jooksvat rebast ja minu suunas enesetapjalikult hüppavat konna. Väga sündmusterohke ühesõnaga. 10 km, 7:59 min/km, 144 l/min

Laupäev: trennivaba. Järjekordne laupäev, järjekordne matus…

Pühapäev: pikk kõnd-jooks (3+7). Käisime härra Jooksjaga Pühajärvel sporti tegemas. Minnes oli nii unine ja uimane olla, polnud üldse mingit tunnet, et peaks nüüd jooksma hakkama. Õnneks iga kilomeetriga läks olemine paremaks. Lõpuks tegin kokku kaks ja pool tundi kõnd-jooksu 7+3 süsteemis, mida vastavalt vajadusele kohendasin, et enamik suuremaid tõuse saaks kõndides läbitud ja laskumised võtsin jooksujalu. Kokkuvõttes oli enesetunne ja pulss selle kohta, et ma siiski Otepää tõuse võtma pidin, täitsa ootamatult hea. Ma päris täpselt veel ette ei kujuta, kes 3 nädala pärast peaks suutma 24 kilomeetrit Otepäält Elvasse joosta, aga tegeleme selle probleemiga siis, kui see kätte jõuab. 18,3 km, 8:11 min/km, 147 l/min

Kokkuvõttes:

Kahe nädala pärast ootab ees Viljandi järvejooks ja kolme nädala pärast Otepää-Elva. 😶 Suudaks kuidagi need läbitud saada, oleks juba väga hästi. Praktiliselt ühtegi lõiku ega tempotrenni tehtud pole ja alles on käimas tervise ja pulsi normaliseerimine, seega saab kevadhooaja moto olema: “Surviving, not thriving”. Panen oma panused võistlustel pingutamise osas sügise peale ja püüan sinnani lihtsalt kuidagi hakkama saada. Olen kaks aastat kõigi jamade kõrvalt hakkama saanud, saan ka nüüd.