Rubriik: Trenn

Saucony Cortana 3: uued jooksusussid Jooksueksperdist

Published on by Margit Partei15 kommentaari

Esmaspäev oli see kauaoodatud päev, kui ma tööasjus Tallinnasse sõitma pidin. Ühendasin hea kasulikuga ning käisin ühtlasi läbi Jooksueksperdist, et hankida uued jooksujalanõud. Koju tulin Saucony mudeliga Cortana 3. Nüüd aga kõigest pikemalt. 

DSC_0002

Pean kohe ära mainima, et jäin teenindusega Jooksueksperdis üliväga rahule. 🙂 Jalatest koos tossude ostmisega võttis aega umbes-täpselt 1 tund. Esiteks võtsin kaasa mõlemad vanad paarid jooksutosse: Asics GEL Kayano 20, mille ostsin pärast jalatesti Rademarist eelmise aasta märtsis, ning Puma Faas Foam (vist oli selline nimi?), mille sain endale läbi õnneliku juhuse tasuta Rademari FaceBooki mängust eelmise aasta juulis. Mida rääkisid minu kohta vanad tossud?

  • Asicsite taldadel on kannad tunduvalt rohkem kulunud kui pöiad. Nendega olen väga selgelt ja tugevalt üle kanna jooksnud. Toestuse poolest pole need veel nii läbi kulunud, hoiavad ilusti kuju. Sisevooder on läbi. GEL Kayanod on väga jäigad ning ei paindu eriti hästi. Tegemist on maksimaalse toestusega jalanõuga, mis sobib ülepronatsiooniga jalale. Heel to toe drop: 10 mm. Kaal (kodus kaalutud): 276 g.
  • Pumadel pole aga kannad üldsegi nii palju kulunud! Nendel on täiesti läbi pöiad: need on tugevalt ülespoole kaardunud ning toestus pöia all täitsa ära vajunud. Jah, muidugi olen ma nendes ka üle kanna jooksnud, aga asi pole üldsegi nii hull kui Asicsitega. Pumade tallad pole jäigad ja painduvad hästi. Mingisugune toestus on Puma Faasides olemas, aga mitte pooltki selline nagu Asicsites. Pigem on tegu neutraalse jalanõuga, kus jalg peab ise rohkem tööd tegema. Heel to toe drop: 8 mm. Kaal (kodus kaalutud): 236 g.

Kokkuvõttes: juhuse läbi tasuta saadud Pumades on mul palju lihtsam arendada palju ilusamat jooksusammu kui minu jalale teoreetiliselt sobima pidanud Asicsites. Olen seda isegi varem tundnud, et Asics justkui “keelab” mul pöial joosta või vähemasti on seda tunduvalt raskem teha, sest nendes oleks jalg nagu puukinga sees, toestust on liiga (?) palju. Näiteks intervalltrennidesse panin alateadlikult alati Puma tossud jalga, sest nendega oli mul mugavam. Puma kohandub rohkem jala järgi, samas Asics sunnib jalga hoidma kindlas asendis. 

Asics GEL Kayano 20, Saucony Cortana 3, Puma Faas Foam.
Asics GEL Kayano 20, Saucony Cortana 3, Puma Faas Foam.

Teiseks: pärast vanade tossude uurimist, panin ma tossud jalga ja jooksin nendega jooksulindil, samal ajal kui kaamera mu jalgade liikumist filmis. Seejärel tulin lindilt maha ning vaatlesime mu jalgade tööd ja liikumist aegluubis. Valus, valus pilt. 😀 Niivõrd-kuivõrd üle kanna ning vasak jalg tegi väga imelikke liigutusi. Järgmiseks võtsin tossud ja sokid jalast ära ning jooksin lindil paljajalu. Pilt, mis arvutist avanes, oli kardinaalselt erinev. Jooksin täitsa ilusti ja loomulikult pöial (kand käis maha, aga mitte enne päkka, seega väga normaalne tehnika) ning parem jalg käitus kohe täiesti normaalselt. Aga vasak, oh, see vasak… Vasak ikka vajus iga sammuga päris palju sissepoole hüppeliigese juurest. 

Kolmandaks arutasime pikemalt, mida videolint meile paljastas. Tarmo Torim, Jooksueksperdi spetsialist, kes minuga tegeles, küsis kohe, kas olen lasknud ennast füsioterapeudil üle vaadata. Ei ole. Kuna vasak jalg liigub paremast nii palju erinevalt, siis oleks kasulik lasta end üle kontrollida. Äkki on üks jalg teisest lühem, kuskil mingi düsbalanss vms. Sain kohe kaasa ühe Tartu füsioterapeudi kontaktid. Eks millalgi pean ühendust võtma ja väikse hinnapäringu tegema. On kellegi aimu, kui palju maksaks käik korraliku füsio juurde?

Neljandaks asusime saadud teadmiste põhjal tosse valima. Tahtsin selliseid jalatseid, mis jala natuke abitusse olukorda jätavad ning õpetavad tallad jooksma ning pöialihased uuesti tööd tegema. Suure toestusega tossud ning spetsiaalsed tugitallad on ära katsetatud ning mingeid erilisi tulemusi ma sealt ju ei saanud. Nüüd on aeg proovida midagi, mis toob tagasi maatunnetuse ning annab jalale võimaluse areneda.

Kaasas oli ka Hanneselt saadud nimekiri tossudest, mida ma võiks proovida ja katsetada. Kuna Tarmo sai mu jalgu põhjalikumalt uurida, siis lõpuks jäi sõelale kaks varianti: Skechers GoRun ja Saucony Cortana. Skechersit mulle kohapeal kahjuks proovida anda ei olnud, seega jalga läks Saucony. Tavaliselt kannan numbrit 39, kontsades isegi 38, spordijalanõud on alati olnud suurus 40, aga Saucony sussidest läks jalga 40,5. 40 jäi natuke väikseks. Ausalt öeldes nende tossude välimus mulle alguses üldse peale ei läinud, aga mida aeg edasi, seda ilusamad nad mulle tunduvad. 😀 Samas välimus oli minu jaoks kõige vähme oluline, tahtsin jalatsit, mis mulle kõige paremini sobib.  Sörkisin poes ringi, vaatasime tossud ka jooksulindil järele. Kuidagi kerge ja mugav tunne oli. Igaks juhuks anti mulle proovida ka Saucony Kinvara, aga nagu ekspert ütles ja ka mulle jalas tundus, siis oli see kuidagi liiga “tennis”: kui minu Cortanades on natuke keskpärast toestust olemas, siis Kinvaras pole sedagi. Mulle tundus, et üleminek Asicsist Kinvaradesse oleks natuke liiga suur hüpe ja valisin selle, mis mugavam tundus, ehk Cortanad. (Muideks, Saucony hääldatakse nagu sock-a-knee, rõhuga sock peal. :D)

cortana3

Ülevaade Saucony Cortana 3 jalanõudest (allikas: Runner’s World ja Tarmo Torim):

  • Kaal: 248 g
  • Heel to toe drop: 4 mm.
  • Sobib mõõduka ülepronatsiooni puhul
  • Talla jäikuselt midagi minu Puma ja Asicsi tossude vahepeal. 
  • Runner’s World: “A first step for runners who want to transition to minimal footwear but need some support.” – Minu puhul täpselt nii ongi. 🙂
  • Kahjuks olid saadaval ainult ühes värvitoonis (internetist võib ka muid värve leida). Valge on ülimalt ebapraktiline toon meie ilmastikuoludes.
  • Hind: originaalis 159€, mina maksin koos jalatestiga 130€.

Täna hommikul sain uued tossud juba järele proovida. On liiga vara veel midagi põhjapanevat järeldada, aga tundusid normaalsed, kerged ja jalas märkamatud, sain tavapärase treeningu ära teha ilma igasuguste muredeta. Eks aeg näitab, mis ja kuidas nende tossudega minu jooksutehnikas muutuma hakkab. Pühapäevasele võistlusele mul neid jalga panna veel ei soovitatud, sest pole aega tosse enne pikemal jooksul katsetada. Seega sinna lähen vist oma vanade Pumadega. Samas mõned korrad saan enne veel Saucony’dega joosta ja võimalik, et julgen need juba pühapäeval isegi 23,4 km otsale jalga panna.

Kokkuvõttes jäin oma Jooksueksperdis käiguga 100% rahule. Pole paremat ja professionaalsemat teenindust ammu kuskil saanud. Oli kohe aru saada, et minuga tegeleb tõeline asjatundja. Samuti sain küsida igasuguseid küsimusi, mis mind huvitasid, ning ükski neist ei jäänud vastuseta. Kui keegi tahab tõsiselt jooksuga alustada või lihtsalt uusi tosse, siis soovitan kindlasti Jooksueksperdis ära käia. 🙂 

Workout Week 27.04–3.05.2015

Published on by Margit Partei1 kommentaar

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.  

27.04–3.05.2015

Esmaspäeval osalesin SEB Tartu Jooksumaratoni ühistreeningul Elvas. Kirjutasin pikemalt siin. Nädal ei alanud päris nii, nagu oleksin tahtnud.

Teisipäeval puhkasin ja taastusin.

Kolmapäeval käisin Jooks Jõud Venituses intervalle jooksmas ja nädala ainsas BodyPumpis. Jooksutrennis jooksime 4×1000 m lõike, vahele natuke kõndi-sörki ja 2 minutit puhkamist. Üritasin parema jooksutehnikaga joosta ja enda pöidasid õigema asendiga vaikselt harjutama hakata. Niivõrd-kuivõrd tuli midagi välja ka. Tempot ja pulssi väga ei jälginud, kogu tähelepanu läks jooksutehnikale. Tundsin kohe pärast trenni lõppu, et sääred jäävad järgmistel päevadel sellest rohkem pöial jooksmisest valusaks, sest nad pole sellise sammuga harjunud. Mul oligi õigus. Kokkuvõttes raske, aga arendav trenn. BodyPumpis tegime läbi aegade pikimaid lugusid ning need olid mulle väga meelt mööda, väga palju vanu lemmikuid, mis kunagi alt ei vea. Oli hea trenn. Järgmine BodyPump tuleb… 2–3 nädala pärast? :O

Neljapäeval sõitsin pikaks nädalavahetuseks vanematekoju ja jälle puhkasin.

3.05.2015
Instagram: @mpartei

Reedel käisime isaga pikema rattaringi tegemas. Tema sõitis sellist distantsi esimest korda elus, aga kuna osaleme mõlemad rattarallil, mina 142 km ja isa 63 km, siis kulus üks tavapärasest rattaring mõlemale ära. Olen oma perekonda spordipisikuga nakatanud. 😉 Tuul puhus peaaegu kogu tee tugevalt või väga tugevalt vastu ja kerge just ei olnud, aga tehtud saime.

Laupäeval seadsin sammud ujulasse. Üle mitme aasta võtsin kaasa oma lestad ning ujusin lihtsalt niisama ilma ühegi distantsilise ega ajalise eesmärgita. Lestadega ujusin 1000 m selili ning pärast veel ilma lestadeta 300 m rinnuli ja 400 m krooli. Just siis, kui see õige veetunnetus lõpuks sisse tuli, sai aeg otsa ning tuli basseinist välja ronida. Olime basseinis emaga kahekesi ning niimoodi ujuda on ikka kõige parem: keegi ei sega ega häiri. Tartu Auras võib sellistest oludest vaid und näha.

Pühapäeval tegin lühikese jooksutiiru oma vanadel radadel, kus kunagi jooksmisega algust tegin. 🙂 Pool maad oli igati tore ja mõnus jooks, aga teisel poolel pidin väga tugevas ja külmas vastutuules jooksma. Natuke raske oli, aga õnneks päike paistis ja see tegi tuju jälle paremaks. 

Kokkuvõttes: 10,5 h (neto: 8 h 15 min)
27.04-3.05.15

Oli üks väga seinast seina nädal. Emotional roller coaster. Pikk nädalavahetus maal päikese käes värskes õhus mõjus igal juhul hästi, sest tunnen end praegu juba 100 korda positiivsema ja värskemana kui selle nädala alguses. Võtsin aja maha, olin õues, suhtlesin perega ja lugesin. See semester koolis tundub juba täiesti lõputu olevat ning veel 5 nädalat ränka tööd on ees. No aru ma ei saa, kuidas seekord aeg niimoodi venib. Olen igas mõttes täiesti väsinud ja kurnatud ning ei suuda lõppu enam kuidagi ära oodata. Tahaks juba suve ning minema sealt stressi ja pingete seest… 

Trenne ei oskagi kuidagi ühisnimetaja alla kokku võtta. 3 jooksutrenni (pikk, lühike, lõigud), 1 BodyPump, 1 rattasõit ja 1 ujumine. Rahulikum nädal oli, mis seal ikka, samas kõik vajalikud asjad sai vist tehtud. Sääred oleks justkui normaalsed, aga Achilleused on kuidagi “kinni”, kanged ja imelikud. Loodetavasti need nädala pärast mingeid probleeme ei põhjusta.

Järgmise nädala, võistlusnädala, plaan on mul veel täiesti lahtine. Tean ainult nii palju, et homme ei jõua ma ühtegi trenni teha, sest olen terve päev Tallinnas ning jõuan Tartusse alles millalgi öösel tagasi, seega trennivaba päev. Tallinnas külastan ka Jooksueksperti ning loodetavasti naasen sealt uute jooksutossudega. 🙂 Teisipäeval ootab ees 2 spordipraktikumi ja lihashooldus. Edasi on kõik täitsa planeerimata. Laupäeval väike soojendus Heateo jooksul (4,3 km sörki) ning pühapäeval SEB Tartu Jooksumaraton 23,4 km, aga kolmapäev, neljapäev ja reede – ei tea veel. Kindel on see, et neljapäeval ma Lembergi praktikumi 8x(1000+600) m intervalle jooksma jälle ei lähe, sest minu jaoks on see liiga palju ja liiga hilja, arvestades pühapäevast võistlust. Ilmselt teen kolmapäeval mingid kiiremad liigutused koos Jooks Jõud Venitus rühmaga ning võib-olla üldsegi puhkan neljapäeval ja reedel? Eks vaatab, mis treener ja enesetunne ütlevad.

Ühe lugeja soovitusel lugesin eile läbi Haruki Murakami “What I Talk About When I Talk About Running”. Üks mõnus lugemine oli, tõi kuidagi rahu hinge ja võttis (võistlus)pinged maha. Häid mõtteteri ja tsitaate oli seal lademetes, aga nädala pärast lähen võistlusele selle mantraga:

suffering_1 (1)