2019. aasta võistluskalender

2019. aasta loosung võiks minu elu igas valdkonnas olla: kvaliteet, mitte kvantiteet. See paistab silma ka minu võistluskalendris, mis on lausa tavatult lühike. 8 võistlust ja ongi kõik! 😳 Paar kümnekat, neli poolmaratoni, üks seitsmekas ja loomulikult aasta grade finale: maraton Berliinis. 😍 

Kuna Berliini maratoniga seotud suuremad kulud (lennupiletid, majutus ja osalustasu) sai 2018. aasta sees ära makstud ja seejuures aasta spordieelarvet mitte drastiliselt ületatud, vaid 4% kogu aasta lõikes, siis arvestades tööandja poolt kompenseeritavat 200€ spordikulutusi, peaks olema võimalik väga ilusti sel aastal spordi osas eelarvesse jääda. Loodame!

Millised võistlused siis valikusse jäid?

  • 6. aprill: Tartu Parkmetsa jooks (7 km)

Igal aastal läheb süda pahaks, kui mõelda sellele 7-kilomeetrisele kurve täis osaliselt pehmele rajale, kus igal kilomeetril endast maksimum anda tuleb, aga ma ei kujutaks hooaja algust teisiti kuidagi ette. Kui see raske pingutus tehtud saab, on tunne järgmisteks võistlusteks juba palju parem ja lõigutrennid edasi palju kergemad. Lisaks: Parkmetsa jooks on alati suurepäraselt korraldatud ja osalustasu igati end väärt.

  • 12. mai: Tartu Maastikumaraton (24,1 km)

Otepäält Elvasse jooksmine on minu jaoks aastas enamasti ainulaadne jooks, sest 95% oma trennidest ja peaaegu kõik võistlused jooksen ma asfaldil või staadionil, sest see on minu eelistatud pinnas, kus ma end kõige mugavamalt tunnen. TMM-il on asfalti aga ainult alguses üks lõik ja siis saab metsa ja põldude vahel loodust “nautida”. Ma ei saa öelda, et see võistlus mul lemmik oleks – üks suur põhjus on ilmselt see, et ta on täpselt 3 km liiga pikk – aga ometigi ei kujuta ma ette seda, et ma seal iga. jumala. aasta ei osaleks. Tartu Maratoni üritustel on mingi oma vaim, mida vähemalt kord aastas tunda tahaks.

  • 26. mai: Rapla Selveri Suurjooks (10 km) 

… ja taaskord jääb Tartu Rattarallil lõbus veeremine ära, sest miski ikka ja jälle kisub mind sinna Raplasse 10 km jooksma. Mis see miski on: eks ikka minu jaoks Eesti kiireim ja parim rada 10 km rekordi jooksmiseks. Jah, Rapla on Tartust kaugel. Jah, rada on üpris igav. Jah, A-L-A-T-I on seal palav. Aga ometigi kuskilt need maagilised ajad seal rajal tulevad. Peab minema. 🙂

  • 8. juuni: Narva Energiajooks (21,1 km)

Eelmisel aastal jäin Narva Energiajooksust ilma ja enam ma seda tunnet kogeda ei taha. Eelmise aasta Helsinki poolmaraton oli küll väga tore reis ja hea kogemus, aga Narvas on minu jaoks jälle see miski. Ilmselt on asi selles, et seal oli 6 aastat tagasi minu esimene jooksuvõistlus, mis jättis halvas mõttes kustumatu mulje (loe: SIIT), kust tekkis minu tahtmine paremaks jooksjaks saada. Seal jooksin ma oma elu kõige esimese poolmaratoni. Ja esimest korda ametlikult alla 2 tunni. Ka sel aastal on mul Narva jaoks oma unistus olemas. 😉

  • 17. august: Eesti Ööjooks (21,1 km)

Rakvere Ööjooksuga on mul kahetisi tundeid. On olnud aastaid, kui olen sealt nii säravaid emotsioone saanud, on olnud aastaid, kui mõned tõrvatilgad (tõrvalärakad? tõrvapotid?) on meepoti ära rikkunud. Olgu, kuidas on: ajaliselt on Ööjooks jubedalt õige koha peal, et vormi testida ja Tallinna (pool)maratoniks korralik testjooks teha. Paremat melu ja sõbralikumaid pealtvaatajaid kui Rakveres samuti mujal ei ole.

  • 1. september: Jüri Jaansoni 2 Silla jooks (10 km)

Selle Jaansoni jooksuga on jälle üks imelik lugu: õudselt mõttetu tundub igal aastal septembrikuu esimene pühapäev selle jaoks raisku lasta, et kärutada teise Eesti serva, et 50+ minutit joosta, aga ometigi olen ma seda kes-teab-kui-mitu aastat järjest juba teinud ja kavatsen teha ka sel aastal. 😁 See kümnekas istub Tallinna Maratoni ette lihtsalt nii hästi. Sel aastal saab ka täiega pingutada, kuna Tallinnas ma täispikka maratoni ju ei jookse.

  • 8. september: Tallinna Maraton (21,1 km)

Tallinnas on minu jagu sel aastal poolmaraton. Ma küll ise natuke kahtlen, et maratonivormi timmides oleks võimalik poolmaratoni joosta paremini kui kevadhooaja tipus, aga samas: luuast on ennegi pauku tulnud. Korra olen ma Tallinnas poolikut jooksnud ja tookord see rekordiga lõppes. Eks näis. Igal juhul Tallinna Maratoni üritustest ma küll ilma jääda ei kavatse ja lisaks sobib see ajastuse poolest – 3 nädalat enne – suurepäraselt Berliini maratoni lahtijooksuks. Nagu rusikas silmaauku!

  • 29. september: Berliini Maraton (42,2 km)

This. Is. It! 😍 Te ei kujuta ette, kui kaua olen ma sellest võistlusest unistanud ja nüüd saangi ma selleks terve aasta treenida, valmistuda ja asuda septembri lõpus ühe maailma suurima maratoni starti. Ma ootan seda lihtsalt nii nii väga. 🙂 Lisaks on tegu minu 5. maratoniga, seega väikest viisi juubeliga, mis loodetavasti vääriliselt peetud saab. Esimene Abbott World Marathon Majors sarja kuuluv maraton. Elu jooksul võiks ju need kuus maratoni kokku saada. 😉

Tartu Linnamaraton/Sügisjooks jääb sel aastal vahele, kuna 5 päeva pärast maratoni ei ole ilmselt väga mõistlik end lõhkuma minna. Kaasa elama lähen aga kindlasti. 🙂 Võimalik, et kalendri lõppu lisandub veel Saaremaa 3 Päeva Jooks, aga selles osas me veel kindlat otsust teinud ei ole. Eks vaatame, kuidas aasta jooksul spordieelarve täitub ja kas selle sinna kuidagi ära mahutan või mitte. 

Millistel võistlusel Sina sel aastal osa kavatsed võtta?

Kas on midagi, mille ma kohe kindlasti peaks oma kalendrisse lisama? 

Workout Week 31.12.2018–6.01.2019

Esmaspäev: 3-tunnine BodyPump. Traditsiooniline aasta lõpp trennisaalis. Ei ole kunagi see 180 minutit BodyPumpi kerge olnud, ei üllatanud ka sel korral erilise kergusega. Olen aastalõpu Pumpis käinud mõraga varbas, palavikuga – ühesõnaga palju lollusi teinud. Seekord olin oma aasta viimasest kergest haigestumisest taastumas ja enesetunne oli üpris okei. 1. tund oli kõige raskem, 2. tund muudkui venis ja 3. tund tegime lihtsalt kõik ära, mis Treener ütles. 😅 Viimane, neljas väljaastate lugu läks muidugi juba päris valusaks ja kõhulugude ajal lõid reied veel ikka täiega tuld. Korralik pekipõletus.

Teisipäev: trennivaba. Lihased olid päääääris valusad.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Aastat alustasime kohe fartlekiga. Peab tunnistama, et mul oli päris raske. Ülesanne oli joosta väike püramiid ja kiiretes osades mitte pulssi üle 170 lasta. Üldiselt sain hakkama, kui viimase lõige lõpp välja arvata. Alustuseks 7 min sörki, kiirete osade vahel 5 min sörki. Püramiid ise oli selline: 5′ (5:42 min/km), 4′ (5:53 min/km), 3′ (5:40 min/km), 2′ (5:47 min/km) ja 1′ (5:18 min/km). Keskmine pulss kiiretes osades 162–169 bpm. Trenni lõpus tegime veel natuke harjutusi kerelihastele ja venitasime.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: jooks + BodyPump. Väike soojendus jooksuhallis alla (7:16 min/km, 146 bpm) ja siis üks väike Pump. “Väike”. Treener jagas meile uue aasta soove, mina olin esimene, kes paberikese võttis, ja loomulikult sain endale selle soovi, mis soovitas igas loos kangile 1+1 kg lisada. Huuuh. 😅

  • Kükid: 6+6 kg kang
  • Rind: 7+7 kg kang, 3+3 kg hantlid
  • Selg: 7+7 kg kang, 5 kg ketas
  • Triits: 5 kg ketas, 2 kg hantel
  • Biits: 4,5+4,5 kg kang, 3+3 kg hantlid
  • Väljaasted: –
  • Õlad: 5+5 kg kang, 1+1 kg hantlid
  • Boonus! Väljaasted+õlad:
  • Kõht: –

Hea ja väga väsitav trenn sai.

Laupäev: pikk jooks. Alustasime jooksupundiga aastat kohe esimesel nädalavahetusel pikkade jooksudega, et valmistuda minu sünnipäevajooksuks 2. märtsil. Esimeseks korraks oli plaanis 1:15 teha. Öösel muudkui sadas lund ja ootasime korralikku lumes sumpamist, aga imekombel olid hommikul kell 10 linnas teed juba puhtaks lükatud. Kerge ja mõnus jooks oli. 7:15 min/km, 126 bpm – mul on tunne, et kell ei ühendunud pulsivööga, sest jooksudünaamikat samuti ei ole, ja mõõtis läbi varruka pulssi randmelt 🙄.

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal on plaanis 4 trennipäeva – 1 Pump, 2 JJV-d ja 1 pikk jooks – ja 3 puhkepäeva, kuna reede õhtul olen hoopiski üht sündmust pildistamas. Sellel nädalavahetusel võtsin endale aega, et lihtsalt olla ja puhata – imeline tunne! Mõelda vaid, et niimoodi normaalsed inimesed elavadki. 😅