Rubriik: Rühmatrennid

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Esmaspäevasest jooksust ei mäleta mitte midagi. Tavaline rahulik kulgemine sisehallis. (5,17 km, 7:33 min/km, 147 l/min) ÜKEs andsime kuuma seljale, kõhule ja külgedele ehk tavaline kerelihaste päev. Korralikult sai planku hoitud ja kolmikutes ringtrenni tehtud. (53 min, 119 l/min)

Teisipäev: BodyAttack. Trenn, mis kiirelt liikus lemmikute hulka. Mingite kombode juures tahtis juhe natuke kokku joosta, aga õnneks pole seal trennis kriitiline, kas alustad jooksmist või hüppamist parema või vasaku jalaga. Trenni lõpuks sai isegi põlved juba ülespoole liikuma. Kord nädalas Attacki on must-have! (56 min, 155 l/min, max 182 l/min)

Teisipäev oli ka see päev, kui kuulutati välja TYSKi kleepsumängu võitjad. Mul pidi lõug põrandale kukkuma, kui peaauhinna järel nägin enda nime. 🤩 Võitsin Elisa Elustiil Premium aastase tasuta kasutusaja ja sellega kaasas käiva geenitesti. Jään huviga ootama, mis test minu kohta ütleb ja milliseid elustiilisoovitusi selle põhjal mulle annab.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Attack on selline trenn, millele minu keha tegelikult eelistaks peale puhkepäeva, aga JJV jalapäeva vahelejätmine ei ole mõeldav. Selline kolmepäevane blokk on ka okei, eeldusel et neljapäev ja pühapäev kindlasti vabad on. Kolmapäeval kiskus jooksupulssi natuke kõrgemale, aga polnud põhjust otseselt muretseda. Hallis oli umbes mustmiljon inimest ka, kes olid kogu hapniku ära hinganud. Mina oma tervise ajalooga jälgin pulssi ikkagi kullipilgul. (4,73 km, 7:21 min/km, 152 l/min)

ÜKEs oli jalapäev, kus Treener raskusastet eelmistest nädalatest ülespoole tõi. Tavapärastele harjutustele lisandus hüppenöör ja pingile astumisteks ja väljaasteteks saime selga raskuskoti. Täpselt ei tea, aga eeldan, et 10 kilo kanti võis selle raskus olla. Holy sh*t, mis tunne oli sellega harjutusi teha ja siis see kott õlgadelt maha tõsta. Mõelda vaid, et kunagi olin ise ma samasuguse koti võrra kergem. Mis oli siis viga selle kotita joosta ja treenida? Pidingi kiirem olema. 😅 Pärast seda jalalihaste trenni olin igati valmis oma trennivabaks päevaks. (52 min, 136 l/min)

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Reedel Pumpi-eelsele soojendusjooksule minnes sain aru, et midagi on väga paigast ära. Energiat ei olnud ja pulsi viskas kohe lakke. Sörkisin hästi vaikselt oma kolm kilomeetrit ära ja enesetunne paremaks ei muutunud. (3,15 km, 7:46 min/km, 152 l/min) Pumpis võtsin kohe heaga kangi palju kergemaks, kuid kahjuks jõuetus ja kõrge pulss saatis mind ka seal. Lisaks oli trennis asendustreener, seega realiseerusid kõik halvad asjad korraga. Tekkis kahtlus, et ehk on keha millegagi võitlemas. (57 min, 146 l/min)

Laupäev: matkamine. Kuna eelmine päev oli trennilainel paras katastroof, siis sai selgeks, et pika kõnd-jooksu asemel tuleb lihtsalt üks pikem rahulik kõndimine ette võtta. Päevased kuuseotsingud läksid luhta, seejärel vaatasime pärastlõunal laskesuusatamised järele ja õhtul läksime härra Jooksjaga pimedasse ja külma väikest matka tegema, et matkavarustust, eriti uusi seljakotte korralikult testida. Matkates õnneks tundsin end hästi. (10,77 km, 12:54 min/km, 112 l/min)

Pühapäev: trennivaba. Loodan, et rahulikum nädalavahetus aitas kehal taastuda ja homme on trennis kõik jälle normipärane.

Kokkuvõttes:

Järgmine nädal tuleb igas mõttes poolik, sest juba kolmapäeval ootab mind ees esimese tarkusehamba eemaldamine. Ilmselt eeldab see vähemalt nädalat trennist hoidumist, kuid see kõik selgub juba protsessi käigus. Kellel on oma isiklikku taastumise kogemust või häid nõuandeid jagada, siis kuulan huviga.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Mu sääred olid reedesest Stepi tunnist ikka veel lihasvalus. Ikka korralikus lihasvalus. See jooksusamm oli väga puine, küll aga pulss jube ilus ja madal, sest jalad lihtsalt ei liikunud kiiremini all ühegi valemiga. 5,75 km, 7:32 min/km, 137 l/min Õnneks ei olnud tulemas jalapäev, vaid kerelihaste päev. Kõik klassikalised harjutused. Äkki jõuab peatselt suurema vingumise ja ägisemiseta isegi need topispalli visked ära teha. 😅 50 min, 100 l/min

Teisipäev: BodyAttack. Sääred olid jälle tibake paremad, seega kuidagi ei raatsinud Attacki see nädal ära jätta. Teatud hüpete ja liigutuste ajal veel mingid kibedad tundmused säärtes sähvisid, aga üldiselt sain enam-vähem hakkama, eriti kui lihas korralikult soojaks oli hüpeldud. Ilmselt halvasti liikuvate jalgade tõttu ei saanud pulssi sama ulmeliselt kõrgeks kui eelmisel nädalal. Attack on hard-core. 63 min, 155 l/min, max 180 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kardetud jalapäev jõudis ikka lõpuks kätte. Jalad olid ikka täiesti tühjad juba enne trenni. Jooks muudkui venis ja venis, pulsikene oli ka omajagu kõrgem kui esmaspäeval. Samas pole imestada, sest tegelikult oli järjest neljas päev trenni teha ja ilmselt keha taastus ka veel eelmisest täiesti hullumeelsest nädalast. 5,16 km, 7:20 min/km, 152 l/min Jalgade ja alakeha ÜKE oli täpselt nii raske, nagu võis eeldada. Korralik suremine igas jaamas iga harjutuse juures. Trepijooksud jätsin üldsegi ära, sest tundsin, et jalad on liiga sodid all. Jalgsi kojuminek võttis jälle 20 minuti asemel üle 30. 😀 54 min, 131 l/min

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Lõpuks hakkasid jalad taastumise märke näitama, kuid väljaastete lugu oli siiski ikka veel puhas kannatamine, sest olenemata kuidas ma ka ei oleks püüdnud, ikka tahtsid mõlema jala sääred korraga krampi tõmbuda. Tuli vahepeal viilida ja tavalisi kükke vahele teha. 🤷🏻‍♀️ Muus osas oli kava vanadest headest lugudeks kokku miksitud, lisaks tegime peaaegu iga loo vahele kätekaid. Sain ideaalselt aru, miks ma varem jõudsin palju rohkem sirgetel kätekõverdusi teha ja enam ei jõua: varem olid need peaaegu eranditult pingile toetudes ja kiired, nüüd on seeriad pikemad, tempod aeglasemad ja tihti tuleb kätekaid teha maas. Eks ma ise olen ka jätkuvalt nõrgem ja raskem, aga ilmselt on ka lood ajaga raskemaks muutunud. 76 min, 132 l/min

Laupäev: pikem jooksumatk (5+5). Ma ei tea, mis värk sellega on, aga viimasel ajal on need nädalavahetuse pikad kulgemised kuidagi mõnusad ja kerged, olenemata sellest, mis eelmistel päevadel tehtud on või milline oli enesetunne. Matkad ei lähe kunagi raskeks, isegi kui nad kestavad 2 tundi, pool sellest on jooks, jalge all on jäine libe asfalt ja lund tuiskab ümberringi. Ilmselt on oluline ka see, et käin nendel jooksumatkadel üksi, teen kõike ainult oma keha järgi ja omas tempos. Ei pea isegi pulsikella vaatama: pulss püsib kenasti madalal enesetunde järgi liikudes. Kuulasin oma podcasti, kulgesin mööda Tartu tänavaid ja vabalt oleks võinud ka pikemalt teha. Super. 13,94 km, 8:45 min/km, 134 l/min

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmise nädala saan kenasti täpselt samas rütmis kulgeda, kuid kahjuks juba ülejärgmisel nädalal ootab mind ees tarkusehamba operatsioon, mis vähemalt nädalaks või pigem isegi veidi kauemaks kogu elurežiimi segi paiskab. Tuleb järgmisel nädalal trennidest viimast võtta ja üritada mitte selle hambateema pärast liigselt närveerida.