Rubriik: Rühmatrennid

10 nädalat maratonini | 26.06–2.07.2023

Published on by Margit Partei2 kommentaari

Eelmisel esmaspäeval, 26. juunil sai minu blogi 10-aastaseks. 10 aastat nädala trennide kokkuvõtteid, 10 aastat võistlusi, 10 aastat elu on siin lehekülgedel. Ma ei oskagi rohkem midagi öelda. Võtame nädala kokku.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Midagi revolutsioonilist ei teinud: läksin joostes spordiklubisse, jooksime koos 40 minutit rahulikult (8,2 km, 7:01 min/km, 144 l/min) ja seejärel tegime korraliku kerelihaste ÜKE peale (40 min, 105 l/min).

Teisipäev: ratas. Et Garmini juunikuu 400 km rattaväljakutse läbida, siis oli mul vaja enne kuu lõppu umbes 20 km lisaks sõita. Ainus päev, kuhu see mahtus, oli teisipäev. Sõitsin ca 2 km härra Jooksjaga kaasa, Anne kanali juures nägin, kui tumedad ja vihased pilved Ihaste peal on. Pöörasin paduka hirmus otsa kiirelt ringi ja sõitsin hoopis natuke Lähte suunas ja tagasi. Oli väga tugev tuul ja sain natuke piserdada, aga laias laastus õnnestus siiski kuivaks jääda. (21,27 km, 22 km/h, 125 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Natuke erilisem trenn. Alustuseks ikka kerge rahulik jooks (7,42 km, 7:04 min/km, 143 l/min), aga seejärel oli plaanis väljaastete väljakutse. Tublimad võtsid ette 1000 meetrit, mina mõtlesin, et oleks äge, kui suudaksin 400 meetrit ehk staadioniringi ära teha. Enne pole ma kunagi seda väljakutset teinud, väljaasteid olen järjest teinud vist 100 meetrit korraga.

Läksin rahulikult ja lõhkumata. Teised olid minust küll julgelt 2 korda kiiremad, aga lõpuks otsustasin ära teha 1,5 ringi ehk 600 meetrit. Iga 200 meetri järel veel 20 kätekõverdust ka. Kõige lõpuks tegime viimaste 1000 meetri lõpetajatega veel 100 meetrit kaasa, seega kogusaak 700 meetri väljaasteid. Pole üldse paha! Tundub, et kiirustamata minek minimeeris lihasvalu, mille üle teised veel ka uuel nädalal kurtsid. Mina olin juba reedel Pumpis.

Neljapäev: ratas. hanna x moomoo 10. rattasõit. Käisime Melliste ja Mäksa pool samal ringil, kus mõned nädalad tagasi. Jälle väga tšill sõit, saime Liisiga vastutuult vedada, aga muidu eriti palju pingutama ei pidanud (56,4 km, 23,9 km/h, 119 l/min). Tagasiteel oli Kabina teel grupi tagumises osas mingi intsident, kus mõned ratturid käisid tee äärel rohuga kaetud kraaviga tutvumas. Kõik vist jäid siiski püsti ning naised ja rattad terveks. Ei saanudki täpselt aru, mis sel juhtus, aga igal juhul õnnelik vahejuhtum. Juubelisõidu puhul saime esimese grupisõidu ohtliku momendi läbi teha.

Reede: BodyPump | rahulik jooks. Kahe trenni päev. Lõuna ajal käisin BodyPumpis (61 min, 119 l/min). Tuhar ja puusad üldiselt olid väljaastetest üpris kanged, aga olen olnud korduvalt palju suuremas lihasvalus. Jalalood tegin lisaraskuseta ja jäin ilusti ellu.

Õhtul oli #mariseinglite eritrenn Autovabaduse puiesteel. Alustasime kerge võimlemisega ja seejärel läksime kolmes tempogrupis 5 km ringile: 5, 6 ja 7 min/km. Mina olin üks 7 min/km tempomeistritest. Enamik oli meie pundi jooksjaid, kuid tuli ka teisi huvilisi. Tempo saime kenasti hoitud ja rada oli õige pikkusega. Koos kodust mineku ja tulekuga täitsa arvestatav 7 km jooksutrenn (7:03 min/km, 148 l/min).

Laupäev: pikk jooks. Esimene maratonifookusega pikk jooks sellel aastal. Väga suure pauguga kohe pihta ei hakanud, tuleb ikka rahulikult alustada: 16 km ehk ca 2 tundi jooksu. Karm on ikka see maratonitrenn: 16 km on peaaegu kõige lühem pikk jooks, mis järgmise 10 nädala jooksul maratoniks valmistudes ees ootab. Wild!

Magasin hommikuse pilves ja jahedama ilma maha ning jooksma jõudsin alles lõuna paiku, kui pilved hajusid, päike hakkas uuesti asfalti kütma ja päris soojaks läks. Keha väga palju õnneks ei protestinud, tajus seda sooja päris hästi. Umbes 7,5 km peal oli võimalus Ihaste Konsumist juua osta, aga tundus, et janu pole ja energiat jagub.

See oli selgelt viga. Umbes 10 km peal tundusin füüsiliselt, nagu jookseks vastu seina. Hull janu tuli peale ja energia sai otsa, sest hommikusöögist oli kaugelt liiga pikk aeg möödas. Loivasin kuidagi mööda Ihaste teed Eedenisse, ostsin 750 ml spordijoogi, mille 15 sekundiga ära jõin. Sain korraks jahtuda. Viimased 4 km läksid kohe jälle krapsakamalt ja elu tuli tagasi. (16,53 km, 7:16 min/km, 144 l/min) Kokkuvõttes siiski edukas jooks, asjaolusid arvestades. Nagu sportlased ütlevad: siit on hea edasi minna.

Pühapäev: trennivaba. Laulupidu!

Kokkuvõttes:

Möödunud nädalal alustasin maratonitreeningute graafikusse sisseelamisega. Päriselt maratonirütmis veel ei olnud, aga laias laastus küll ning pikkade jooksudega sai algust tehtud.

Tunne on selline, et aega on nii vähe jäänud ja mitte midagi tehtud. Kumbki muidugi pole päriselt tõsi: aasta esimese poolega sai üle 900 jooksukilomeetri kogutud ning veidi vähem kui 10 nädalat on maratonivormi saamiseks veel ees. Jõuab veel nii mõndagi teha.

Edaspidine nädalagraafik on paigas. Jooksen laias laastus ülepäeviti, lisaks on kavas kord nädalas jõutrenn ja ratas. Õnneks kolm trenni nädalas planeerib Treener ühistes trennides (kaks JJVd, kus hakkame peatselt jälle ka kiirust treenima, ja BodyPump, et lihased ära ei laguneks), rattaringi teen võimalusel koos Hanna pundiga ja ise pean vaid vaatama, et nädalavahetuse jooksud loogiliselt progresseeruma panen.

Hakkame pihta.

Nädala kokkuvõte 19.–25.06.2023

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Taastusime nädalavahetusest, tegime kerge ühise jalutustiiru ja rullisime-venitasime-jutustasime.

Teisipäev: BodyPump. Raskustega olin tagasihoidlik, eriti jalgade lugudes, polnud vaja neid veel üleliia piinata. Reie eesmine külg tahtis esimesena põlema minna. Tahan nüüd sügiseni kenasti püsida rajal “1 tund jõutrenni nädalas”, et keha lagunema ei hakkaks. Raskused pole olulised, kuid harjutused on. (64 min, 122 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Õues oli tõeline leitsak. Tegime ühe kerge jooksu. Pulss kippus isegi madala tempoga ikka üle 142 minema, sest lihtsalt nii palav oli. (5,81 km, 7:21 min/km, 147 l/min) Pole hullu, küll vaikselt hakkab jooksuvorm tagasi tulema. Trenni lõpetasime korraliku kerelihaste ÜKEga (36 min, 92 l/min).

Neljapäev: hanna x moomoo 9. rattasõit. Coffee ride! Viimaks jõudis kätte Hanna naistepundi esimene kohvisõit. Selle puhul saime esimest korda sõidu ajal vihma. Sõitsime läbi Lähte, Saadjärvest mööda Juulamõisa kohvikusse kooki sööma ja kohvi/mahla jooma.

Mina sain koos Liisiga vedada läbi vihma ja üle suure pika tõusu enne Lähtet. Olime pärast seda mõlemad täitsa läbi, mul jalad jumala tühjad. Puhkepaus, kook ja jook natuke kosutas. Hästi hubane mõnus kohvik toreda teenindusega. Sinna tasub cofferide’ima minna küll. Tagasiteel saime veel ühe hiiglasliku tõusu vedada, sõitsime läbi Vasula jaanipeo ja Kõrveküla Tartusse tagasi. (47,85 km, 23 km/h, 136 l/min)

Reede: trennivaba. Pidasime võidupüha, käisime meres ujumas, tegime grilli ja veetsime kvaliteetaega.

Laupäev: ratas. Olime jaanipühade nädalavahetuse minu vanemate juures Ida-Virumaal. Jaanipäeval võtsime härra Jooksjaga ette pikema rattasõidu mööda põhjarannikut. Puhus päris tugev loodetuul, seega saime alustuseks omajagu vastutuult rühkida.

Kohtla-Järvelt sõitsime ratastega Sakale, nautisime esimesi vaateid ja siis sõitsime mõnusa kiirusega allatuult pankrannikut pidi Toilasse. Minu lemmik rattaga sõitmise tee. Austavad autojuhid ja kaunid vaated. Toilas sõitsime sadamasse uude mererestosse magustoitu sööma ja kohvi jooma. Väga maitsev oli!

Otsustasime Toilast välja sõita teist teed pidi ja saime alustuseks kohe täieliku killer tõusu. Ma ei kujuta ette, mis see tõusunurk sel on, aga kes on Toila sadamast üle silla läinud parki, siis teab, mis tõus seal tuleb. Huh, kõige kergem käik sai sisse pandud ja mulle tundus, et varsti veeren tagurpidi alla tagasi. Saime üles ja ees ootas veel üks tõus, mitte enam nii järsk, märk tee ääres üles 12%.

Mu jalad olid pärast seda täiesti tühjad. Kuidagi tuli veel vastutuult 20 km vanematekoju tagasi sõita, seekord vältisime Tallinn-Narva maantee lõiku ja tulime mööda Uikala teed Jõhvi. Sealt oli juba kiviga visata ning olimegi kodus tagasi. Megaäge rattaring! (63,57 km, 23,8 km/h, 137 l/min)

Pühapäev: pikk kõnd-jooks. Pühapäev algas tohutu suure väsimusega. Otsustasin pika jooksu asemel teha jooks-kõnni, sest see tundus õigem. Pulsiga oli kõik hästi, aga lihtsalt oli kuidagi nii uimane olek ja energia justkui otsas. 5+5 min jooks-kõnd oli õnneks tehtav. Jõudsin Kohtla-Järvele, keerasin otsa ringi ja tulin tagasi. Poolteist tundi liikumist. Good enough. (11 km, 8:27 min/m, 126 l/min)

Kokkuvõttes:

Ausalt öeldes tahaksin ma ühel hetkel leida aega ja motivatsiooni, et suvisele kalendrile otsa vaadata ja Tallinna maratoniks vähemalt pikkade jooksude kondikava kokku panna. Tunne on selline, et olen täiesti treenimata ja aega on nii vähe jäänud. Tegelikkuses asi päris nii halb ei ole, ega need kevad-talvised kilomeetrid kuskile kadunud pole, aga mingi mõtestatus võiks paika saada küll. It’s go-time.