Pealkiri ütleb ära, millega nüüd pihta hakkasin. Kihnus ootab ees minu 10. maraton. Olgu ta eriline ja teistmoodi, kuid trenni tuleb siiski teha. Ideaalis oleksin sel nädalal tempokalt alustanud, sest Tipust Topini ajal oli mul vorm väga hea ja sealt oleks olnud lausa lust maratonitrennidega pihta hakata. Kuna Tipust Topini ja jaanipäeva vahele jäi üks “tore” viirushaigus, siis tuli natuke rahulikumalt võtta. Ega see suur kuumus ka elu kergemaks just ei tee. Aga algus on tehtud ja siit saab ainult paremaks minna.
Esmaspäev: trennivaba. Kurk oli veel valus, jätsin jooksu ära.
Teisipäev: BodyPump. tegin üle mitme päeva esimesed hiilivad jooksuliigutused, 15 minutit enne Pumpi väike sörk hallis. (2,2 km, 6:58 min/km, 133 l/min) Pumpis olen hakanud selle uue, ülikiire ja sahmiva kavaga juba harjuma ning enam polegi nii hull, kui esmapilgul tundus. Vähemalt saab ühe kogu keha jõutrenni ilusti nädalasse kirja. (62 min, 114 l/min)
Kolmapäev: rahulik jooks. Õues olid “meeldivad” ligi 30 kraadi, mina ikka veel taastusin haigusest ja seega ei mingeid kiireid samme sel nädalal. Tegin ühe rahuliku tunniajase otsa, valisin teed ja tänavad Tähtveres ja Supilinnas, kus sai varjudes liikuda, sest päike oli tõeliselt kuum isegi kell 18 õhtul. Kokkuvõttes oli väga soe ja aeglane, aga ootasin oluliselt hullemat enesetunnet. (8,09 km, 7:36 min/km, 137 l/min)
Neljapäev: ratas. Minu mõttest, et teen lihtsalt naiste pundis ühe ülikerge veeremise, ei tulnud midagi välja. Ühe Taaramäe asemel oli selles trennis kaks ja see teine on oluliselt karmim tegelane. Meid viidi Mäksa teele tõusu sõitma.
Alustuseks oli naistel mingi hull tempo peal ja juba sõit sinna oli paras uhamine. Tõusudel oli ülesanne sõita pikka tõusu üles kord sadulas istudes, siis püsti. Jalg oli jumala makaron, kokku sõitsin 5 tõusu ja iga jumala kord oli keel vestil. Vähemalt olin pööretel ja tõusudel sel nädalal oluliselt osavam, sest eelmise nädala tehnikatund oli tõeliselt arendav. Koduteel tegime aja peale Kabina sirge, ca 1,8 km nö eraldistardist. Tulin selle keskmise kiirusega 37 km/h. Vinge. (45,21 km, 24,4 km/h, 146 l/min)
Reede: rahulik jooks. Reedel läksin jooksma alles õhtul kella 22 ajal, sest päeval oli 32 kraadi ja isegi kell 22 oli ikka veel 26 kraadi kuuma. Läksin väga madalate ootustega hästi lühikesele ringile, jõel ja jõe ääres oli ropult rahvast ja paate, nautisin melu ja tiksusin ära. (5,8 km, 6:58 min/km, 151 l/min)
Laupäev: pikk jooks. Tõsiselt kaalusin, kui palju selleks esimeseks pikaks jooksuks teha. Mõtlesin, et teen 1:45. Jooksma läksin alles kell 20, et päikest ja kuumust vältida. Esimene tund oli megaraske. Pulss oli kõrgem, kui tahaks, energiat polnud, jalad olid rasked. Siis hakkan rada kergemaks ja õhk jahedamaks minema, Ihaste Coopist sain poole peal juua ja elu läks kohe ilusamaks. Teine tund oli palju kergem ning tänu sellele otsustasin ikkagi kaks tundi ära teha. Ihaste sillal hakkas isegi korraks jahe – imeline tunne, kui igal pool ja kogu aeg on palav. Täitsa okei esimene pikk jooks teel Kihnu maratonile. (17,37 km, 7:09 min/km, 144 l/min)
Pühapäev: trennivaba.
Kokkuvõttes:
Üks nädal tehtud. Mitte ideaalselt, aga tehtud. Uuest nädalast saame oma Treeneri JJVsse tagasi, vähemalt kuni Kihnuni. Vot nüüd alles hakkab õige trenn pihta. Tsiteerides klassikuid: trenn on pidu!
Nourish, Train & Flourish 