EDIT. Kirjutasin eelmisel pühapäeval postituse valmis, aga unustasin mustanditest avaldada. Seletab päris hästi, mis seisus minu aju viimasel ajal olnud on: lihtsalt mõtetest, plaanidest ja to-do listidest üleküllastunud.

Maratoninädalal tegin täiesti tavalisi trenne, kannatasin teiperi ära ja käisin neljapäeval Herje juures massaažis. Pärast maratoni ei teinud nädal aega üldse mitte midagi. Kaks nädalat kahe lausega kokku võetud! Sellel nädalal naasesin tasapisi jooksurajale.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Üle jupi aja ühistrennis. Kui tavaelus enam maratoni kehas ei tundnud, kui just suurem unevajadus välja arvata, siis kuskil esimese 3 km rahuliku jooksu järel tundsin oma esireisi ikka väga hästi. Maraton oli ju kõigest 8 päeva taga. Ilus oli aga näha, et baasvastupidavus ei kadunud pärast maratoni kuskile. Tempo ja pulsi suhe oli lausa üllatavalt ilus. (7 km, 6:40 min/km, 141 l/min)

Ühiselt tegin teistega veel jooksuharjutused, siis asusid nemad fartleki juurde, aga mina jooksin veel rahulikult peale (3,06 km, 6:46 min/km, 140 l/min). Ma isegi ei mõelnud veel ühtegi kiiret liigutust teha, sellel poleks olnud mingit mõtet. Trenni lõpuks venitasime ühiselt pikemalt.

Teisipäev: BodyPump. Pumpis polnud käinud vähemalt 6 nädalat. 7! Oma sünnipäevast saati. See on väga pikk vahe. Tegin kõike minimaalsete raskustega kaasa, jalad üldse ilma kangita ja ikka jalg tudises korralikult all. Uus kava on kiire ja intensiivne. Ma unustan iga kord ära, milline lihasvalu pärast nii pikka pausi ootab. Sain seda “nautida” veel 3-4 päeva kuni nädalavahetuseni välja. (62 min, 115 l/min)

Kolmapäev: rahulik jooks. Esialgne plaan oli koos teistega JJVsse minna, ag mida mul seal sellise lihasvaluga teha oleks. Ei midagi. Teistel olid plaanis kiired liigutused, vist isegi tõusud, kui õigesti aru sain. Mina olin invaliid. Otsustasin, et teen lihtsalt rahuliku jooksu kohe pärast tööd ära. Tiksusin vaikselt Raadil ja kodu poole joostes nägin pundi Salvesti tõusu kandis ära. Väga hea, et seekord ühistrenni vahele sai jäetud. Tuleb ikka asja mõistusega võtta. (7,81 km, 7:43 min/km, 139 l/min)

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks. Reede õhtul oli motivatsiooni vaid imepisikeseks rahulikuks jooksuks. Oleks mul õhtuks sammud täis olnud, oleks ilmselt üldse kogu asja ära jätnud, sest nii tühi olin nädala lõpuks energiast. Tiksusin oma 4 kilomeetrikest jubedalt jäises tuules ära. Täitsa hästi. (4,32 km, 7:00 min/km, 139 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Plaan oli lihtsalt üks mitte rohkem kui pooleteisetunnine jooks, pigem lihtsalt üks 10 km. Et nagu on pikem jooks, aga samas ei ole ka.

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Mis edasi? 1. mail ootab mind Viljandi järvering ja 12. mail Elva 21 km. Lisaks sellele mitu üritust, mis teevad maikuu kiireks ja meeleolukaks. Stay tuned.