Nädala kokkuvõte 8.–14.08.2022

Esmaspäev: rahulik jooks. Nädalat alustasin kerge rahuliku jooksuga. Vaatamata sellele, et pühapäev oli rahulik puhkepäev, tundsin jooksu alguses pinget vasaku talla all. Pikivõlv ja kand kippusid täitsa krampi tõmbama. Soojendusega andis see pinge järele, kuid ühtegi sellist aistingut ei tohi tähelepanuta jätta. Hakkasin vaikselt mõtlema uutele, veidi teistsugustele tossudele, millega pikki otsi teha. Kui see vasak tald välja arvata, oli väga mõnusa enesetundega kerge kulgemine. NRC: It’s OK 5K. 5,19 km, 6:41 min/km, 150 l/min

Teisipäev: rahulik jooks. Jälle üks vaikne rahulik tiksumine. Nii kerge ja lennukas minek ei olnud kui päev varem, aga see-eest olid jalad pingevabad. Väga tore tunniajane jooks. Nautisin viimaseid normaalseid jooksuilmasid ilma kuumakraadideta. NRC: Mindful Meters. 8,62 km, 6:58 min/km, 148 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Hakkas soojaks minema. Viimaks sain mina oma jooksupundi juurde tagasi pärast koroonanädalaid. Tegime terve trenni staadionil. Soojenduseks mõned ringid, suutsin normaalse pulsiga koos teistega tempos püsida küll. 2,57 km, 6:35 min/km, 147 l/min Seejärel korralik plokk võimlemist, jooksuharjutusi ja neli lahtijooksu otsa. Olime korralikult soojad ja trenniks valmis.

Eelmise nädala puudujad said eelmise kolmapäeva trenni järele. Plaan oli 7–10 maksimaalse pingutusega 400-meetrist lõiku. Pärast lõiku rahulik puhkus istudes (ca paar minutit, enesetunde järgi) ja üks ring sörki vahele. Nipp seisnes selles, et kiireima ja aeglaseima lõigu vahe ei tohtinud olla rohkem kui viis sekundit. Enne kui spordiklubi kinni pamndi, jõudsime tehtud kaheksa lõiku. Vaadake seda täppisteadurit:

Tempod (min/km):
4:33
4:33
4:35
4:33
4:33
4:38
4:40
4:08

Viimase lõigu pidime jooksma kõige kiiremini ja panema endast kõik välja. Tundub, et sain sellega väga hästi hakkama. Raske trenn, aga üllatavalt hea enesetundega. Mulle meeldib kvaliteetne pingutamine. 🙂

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks + BodyPump. Hommikul tegin rahuliku väikse jooksu. NRC: 30 Minute Finish Lines (4,28 km, 7:22 min/km, 144 l/min). Õhtul läksin BodyPumpi. Üle kolme nädala esimene Pump, seega hoidsin teadlikult natuke tagasi, sest nädalavahetusel oli neid jalgu veel jooksmiseks vaja. Kerge lödi nuudli tunne oli, aga mitte veel katastroof. Pigem tundsin kõige rohkem oma tagareisi, mis olid kolmapäevasest lõigutrennist ikka väga lühikesed. Jõu- ja seljatõmbed olid kõige kriitilisemad, allaminekul pidi olema ettevaatlik. Hea vanade lugudega kava, nautisin. 60 min, 132 l/min

Laupäev: ratas. Põhimõtteliselt oleks piisanud tunniajasest väikesest veeremisest, aga ma tahtsin natuke pikema ringi teha ja käisin Saadjärve juures. Ilm oli isegi natuke liiga ilus, aga jõin kõik oma kaasavõetud ligi poolteist liitrit jooki ära ja ei saanud kuumarabandust. Pulss oleks võinud olla madalam, aga ei saa nuriseda. Kiirus oli minu kohta väga hea. 41,83 km, 24,9 km/h, 140 l/min

Pühapäev: pikk jooks. See jooks ei saanud ilusat algust. Kell 6.30 oli äratus ja ei mina ega härra Jooksja ei olnud väga värsked. Normaalselt magada saime alles kella 2 öösel, sest hoovis oli naabritel pidu, mis isegi kõrvatroppidega meie kõrvu kuuldus. Ei olnud meeldiv, kui sul on vaja varakult ärgata ja ligi kolm tundi joosta. Olime väsinud, aga tegime pudru valmis, sättisime end valmis ja asusime teele. Väljas oli küll mõnusalt udune, aga teadsime ette, et kogu jooksu jaoks seda udu ei jätku. Varsti on päike kõrgel ja kraadid palavad. Seetõttu viis härra Jooksja meile autoga poolele teele joogipudelid ette. Teise joogipunkti tegime Kärknas Terminali tanklas, kust ostsime mõlemad spordijooki. Nii saime juua iga 4–6 km tagant.

Kuna mul oli plaanis teha 22 km, siis kodust Kärknasse minnes oleks jooks selle nädala kohta veidike pikk tulnud. Seega kui härra Jooksja pudeleid viima läks, viskas ta mind TYSKi juurde maha. Sealt on Kärknasse täpselt 10 km. Ise viis joogid kokkulepitud kohta ära, sõitis koju tagasi ning asus oma 32 km pikkuse jooksu juurde. Teadsin, et ühel hetkel jõuab ta mulle järele, kuna jooksu esimese osa oli meil samal rajal.

Tegin enne jooksma asumist väikese soojendusvõimlemise alla. Sellest tundus kasu olevat, sest sain end jooksu ajal üpris kenasti käima. Jooksin taaskord muusikaga ja NRC rakendusega (NRC: Half-Marathon Run). Mõnus juhendamine ja jooksuteemalise jutu kuulamine. Esimene pool Kärknasse oligi mõnusalt udune ja normaalne temperatuuriga, nagu oodatud. 5 km peal sain oma elektrolüütidega vett. Täpselt enne Kärknat sai härra Jooksja mu kätte ja joogipunkti saime teha üheskoos. Sealt võtsin mina suuna kodu poole, tema aga Lähtele. Päike piilus ähvardavalt.

Kandsin ostetud spordijooki endaga umbes 4 km kaasas, seal jõib joogi ära ja sain pudeli prügikasti toimetada. Selleks hetkeks oli joosta veel 8 km ja päike grillis korralikult. Pilved olid kadunud ja udust polnud enam jälgegi. Konkreetselt minutitega oli minu ilus alla 150-löögine pulss 155 ligi. Raskemaks läks, aga tempo ei kukkunud ja enesetunne oli olude kohta ikka väga hea. Korjasin oma joogipudeli põõsast kaasa ja rühkisin edasi Tartu poole. 2 km enne lõppu laksas korralik runner’s high ja puhta emotsiooni pealt tulin tugevalt lõpuni.

Olen selle pika otsaga väga rahul. Tunne oli oluliselt tugevam kui eelmisel nädalal. Nagu sportlased ütlevad: siit on hea edasi minna. 22,01 km, 7:03 min/km, 151 l/min

Kokkuvõttes:

Möödunud nädalaga võin küll väga rahule jääda. Kõik sai tehtud, mis plaanitud, ja julgen öelda, et hea kvaliteediga tehtud. Veidike ettevaatlik olen oma taldade osas, mis kipuvad üpris kangeks ja valusaks jääma. Mulle tundub, et sellise ca 50-kilomeetrise nädalakilometraaži ja minu praeguse kehakaalu juures on mul vaja üht paari veidike suurema pehmendusega jooksutosse, eriti just pika jooksu jaoks. Leidsin ühe 4-millimeetrise dropiga paari Saucony valikust, seega tuleb nende kojusaabumine ära oodata ja siis katsetama asuda. Veel jõuab enne maratoni uue tossuga harjuda.

Homme lähen Herje juurde massaaži ja lasen tal end üle pika aja korralikult mudida. See jääb ka nädala ainsaks puhkepäevaks. Trenniplaan näeb ette kaks lühikest kerget jooksu, ühe BodyPumpi, ühe korraliku lõigutrenni, testvõistluse Võrus, veelgi pikema pika jooksu ning taastava rattasõidu. Maht on üleval, kuid intensiivsust hakkab juurde tulema. Järgmise kaheksa nädala sees on tulemas vaid üks nädal, kui pole ühtegi võistlust. Enamik neist on muidugi pigem testjooksud ja kiirust arendavad treeningvõistlused. Sinna juurde tuleb mahutada pikad otsad ning kõik muu hea ja vajalik. Läheb planeerimiseks.

Chicago maratonini jääb 8 nädalat.

Nädala kokkuvõte 18.–24.07.2022

Eelmise nädala kokkuvõtmine vajas veidi rohkem aega, kuna trenni sai tehtud lihtsalt nii palju. Mitte ühtegi trennivaba päeva, kuid keha sai sellega suurepäraselt hakkama, sest töökohustusi ja -pingeid ei olnud. Sain keskenduda endale ja lihtsalt elada mõnusat elu täis trenni ja liikumist. Puhkus on ikka imeline aeg!

Esmaspäev: ringtreening. Magasin kaua ja lõuna ajal seadsin sammud ringtreeningusse. Alustasime väikse jooksuga kergejõustikuhallis (1,4 km, 7:00 min/km, 138 l/min), seejärel liikusime tagasi saali. Üles oli seatud päris mitu jaama ja harjutusi oli seinast seina, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Korralik intensiivsem kogu keha treening, mulle väga meeldis. Mu kõhulihased andsid veel päevi sellest trennist väga intensiivselt märku. 56 min, 141 l/min

Teisipäev: rahulik jooks. Tundsin iga jooksusammuga oma valusaid kõhulihaseid, isegi natuke naljakas oli. 😅 Tegin mõnusa tiiru Sadamaraudtee kergliiklusteel. Pulss oli ilus ja enesetunne samuti täitsa okei. Rohkem mälestusi sellest jooksust ei ole. NRC: Running in the Dark. 7 km, 6:55 min/km, 145 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Jõudsin lõpuks pärast nädalaid vigastust ja töölähetusi tagasi JJVsse. Oli ka aeg! Eesootava laagri valguses tegime vaid pikema rahuliku jooksu (9 km, 7:03 min/km, 150 l/min) ja veidike harjutusi kerelihastele (23 min, 113 l/min). Enesetunne polnud kõige kergem, kuid siiski aktsepteeritav. Koos jooksuga trenni ja tagasi sai kokku väga ilus number jooksukilomeetreid.

Neljapäev: BodyPump. Viimane trenn enne laagrit. Kaalusin üht- ja teistpidi, aga läksin ikkagi, sest eelmisel nädalal juba jäin Pumpist ilma ning ei soovinud seda korrata. Võtsin jalalood kergemalt (loe: kükid tegin lisaraskuseta ja väljaastetes ei kasutanud kangi, vaid ainult hantleid) ja minu arvates sain väga mõistliku ja mõnusa pingutusega trenni kokku. Lihasvalu ei tulnud, seega üle ei pingutanud. Success. 57 min, 131 l/min

Reedest kuni pühapäevani toimus JJV Käärikul vol 2 ehk meie jooksupundi suvelaager. 😍

Kuna kaks ööpäeva tihedaid trenne on mõne jaoks liiga vähe, läksin koos Maria ja Liisiga reedel Tartust Käärikule laagrisse rattaga. Härra Jooksja võttis meie asjad auto peale ja pärastlõunal võtsime kolmekesi ratastel suuna laagri poole. Kohati oli päris raske selles palavuses nende tõusudega, kuid sain praktiliselt terve maa kellegi tuules sõita, seega ei ole kena raskuse üle vinguda. 53,7 km, 23,7 km/h, 145 l/min

Veidi vähem kui tunnike puhkust ning suundusime laagri esimesse ametlikku trenni: BodyAttacki. Tegime seda õues kossuplatsil päikese käes, seega niigi intensiivne trenn sai veel sammukese intensiivsemaks. Mul oli toss suhteliselt väljas, aga andsin endast maksimumi. 54 min, 140 l/min Reede õhtu lõpetasime mõnusa olemisega Kekkose saunas ja Kääriku järves. Mõnus!

Laupäev algas kell 7 hommikujooksu ja võimlemisega. 2,12 km, 8:47 min/km, 132 l/min Jalad ega olemine väga värske ei olnud, kuid hommikujooks on ülejäänud päevale väga vajalik soojendus. Pärast jooksu käisin isegi mina, tuntud kui ainult soojas vees ujujda, Kääriku järves ujumas.

Ennelõunal leidis aset lõigutrenn. Soojenduseks sörkisime 2 km ümber staadioni (2 km, 6:57 min/km, 144 l/min) ja jätkasime üpris pika ploki jooksuharjutuste ja lahtijooksudega. Alguses olid jalad üsna meh, aga mida edasi, seda paremaks läks. 🙂 Seejärel andis Treener meile instruktsioonid lõigutrenniks. Edasijõudnutele 4 plokki, teistele 2–3 plokki lõike. Mõtlesin, et teen 2 plokki, eks siis vaatab, kas ajaliselt ja enesetunde järgi kolmandat jõuab. Etteruttavalt: jõudis küll. Lõigud ja tempod:

  • 400m: 4:49, 5:06, 5:17 min/km
  • 300m: 4:59, 5:17, 5:27 min/km
  • 200m: 4:43, 5:05, 5:00 min/km
  • 100m: 4:46, 4:54, 4:57 min/km

Lõikude vahele nii palju kõndi ja sörki, et jõuaks alguspunkti tagasi ehk vastavalt 400, 100, 200, 300 meetrit. Sain enda arvates päris hästi hakkama. Teate kui mõnus on koos trennikaaslastega staadionil lõike lammutada? Megamõnus! Lõpetuseks tegime veel väikse teatevõistluse, kus mina alustasin meie tiimi jooksu 200-meetrise lõiguga. Suutsin Kaire tempos püsida ja läbisin lõigu tempoga 3:57 min/km. Ei valeta, kui ütlen, et jooksin ükskõik missuguse pikkusega lõikuga viimati nii kiiresti aastaid tagasi. Pärast lõigutrenni tegime mõned harjutused kõhule ja seljale (24 min, 99 l/min) ning sealt oli juba otsetee jooksuriietes järve.

Pärast lõunat ootas ees BootCamp. Olin paaris härra Jooksjaga. Taaskord üpris palav ja päikseline trenn kossuplatsil koos päris intensiivsete harjutustega. Seekord olin targem ja panin jõusaalikindad kätte, nii oli päris mugav teha harjutusi, mis nõudsid käte mahapanekut. Sääred olid pärast neid kummilintidega jookse päris läbi ja siis läksime treppidele, kus ootas ees 5×115 astet trepijooksu. Kõik tegin ära! 75 min, 131 l/min

BootCampist suundusime matkale legendaarsele Seinamäele. Poole tunni jooksul oli võimalik minna Seinamäest üles nii mitu korda, kui jõudsid või soovisid. Eelmisel aastal ületasin ennast ja läksin esimest korda elus Seinamäest üles. Seekord võtsime Mariaga ette kaks Seinamäe tõusu. Arvestades, et ma kardan kõrgust ja milline on tõusunurk sellel tõusul, on see ikka paras saavutus. 4,75 km

Päeva lõpetas kuues trenn ehk limonaadimiil. Tegime omad reeglid, mille kohaselt tuli juua 250 ml kihisevat jooki iga 400-meetrise jooksuringi eel. Kokku liiter kihisevat jooki ja 1600 meetrit jooksu. Jooksu lõpuks oli kõht vedelikku ja gaasi täis, seega enesetunne jooksu ajal oli päris huvitav. 😅 Lõigud tegin vaatamata veetakistusele suhteliselt ühtlaselt 5:30 min/km tempos, seega võib rahule jääda.

Pühapäevane hommikujooks oli rist ja viletsus. Jalad ei liikunud enam üldse, sääred olid nagu kivist, venimatud ja paindumatud. Venisime need 2 kilomeetrit ära (8:23 min/km, 132 l/min) ja ujusime peale. Seejärel tuli juba kiirelt süüa, asjad kokku pakkida, natuke tududa ja end pikaks jooksuks valmis panna.

Kell 10.30 asusime oma pundiga teele. Eesmärk oli joosta Käärikult Pühajärveni, teha Pühaka tiir ja joosta hotelli tagasi, kokku 18 km. Arvestades tõuse, mis teel võtta tuleb, siis väga VÄGA korralik pikk jooks. Mul oli igaks juhuks telefon ja kõrvaklapid kaasas, et teistest maha jäädes muusika või podcasti saatel edasi liikuda, kuid õnneks neid vaja ei läinud. 🙂 Kõigil olid pulsid ilusad, jalad küll kanged, kuid kandsid meil finišisse, ja tempogi oli Otepää kohta väga kena. Ilm oli pilves ja jooksmiseks igati sobilik. Success! 18,36 km, 7:16 min/km, 143 l/min

Pärast lõunasööki ootas ees viimane pingutus. Mingit tunnet, et tahaks hullult rattaga ligi 60 km sõita, polnud meist vist kellelgi. Minna aga tuli. Treener andis käsu kätte, et pulsid tuleb madalal hoida, ei hakka punnitama. Üllatavalt sai sellest vist laagri lihtsaim trenn. Praktiliselt kogu tee kulgesime allamäge ja allatuult. 😍 Mõned raskemad lõigud olid, aga kui saad ikka mitmel korral pikaks ajaks näha kiirusi 40 km/h ja samal ajal pulssi 100 või vähem, siis see on ikka megahea tunne. Nii kerge enesetundega rattasõitu mul vist polegi veel sel aastal olnud. Super! 56 km, 26,8 km/h, 131 l/min

Sellega saigi meie järjekordne võrratu Kääriku-laager läbi. Esimesel korral ei saanud ma laagris paljusid asju kaasa teha, teisel korral sain juba joosta ning seekord tegin kõik ja rohkemgi veel maksimaalselt kaasa. Selle üle on mul nii hea meel. 🙂 See Kääriku vaib on ikka täiesti omanäoline ja nii eriline. Pole paremat kohta Eestis, kus laagrit pidada. Treeningvõimalused, majutus, toitlustus, loodus… Inimestest rääkimata. Kõik on lihtsalt viimasepeal. Küll on tore, et Treener ja spordiklubi meile taaskord mõnusa suvise laagri korraldasid. Aitäh asjaosalistele!

Kokkuvõttes:

Pärast nii intensiivset nädalat võtan sel nädalal palju rahulikumalt. Täna olen vaikselt kodus tšillinud ja toimetanud (loe: pese ja voldi laagripesu; korista; tee muudkui süüa, et laagrijärgset hundiisu taltsutada), edaspidise osas suuri plaane pole. Mu märkmikus on nädal nii tühi, et pole teinud ühtegi märget mitte millegi kohta – viimati oli nii vist Tansaanias puhkusel olles. See on täitsa hea tunne, aga trennid peaksin sinna ikkagi ära planeerima, et eesmärgipärasust mitte ära kaotada. Chicago maratonini on jäänud 11 nädalat.