Rubriik: Jalgrattasõit

Nädala kokkuvõte 15.–21.05.2023

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Minu lemmikkuu lendab seekord kuidagi eriti kiiresti mööda. Kuidas me täna juba 22. kuupäevas oleme?

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Võistlusjärgne päev. Lihased olid ootamatult heas konditsioonis, lihasvalu oli väga vähe, peamiselt reie esiküljes. Sääred olid valuvabad, minul, suhteliselt veider. Sörkisin hästi rahulikult 4 km (7:31 min/km, 141 l/min) ja seejärel rullisime hästi põhjalikult ja kaua. Sellised trennid on vahel nii mõnusad, kus saab lihtsalt sõpradega juttu ajada ja lihastele magusat valu anda.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Alustuseks rahulik jooks (8,53 km, 7:03 min/km, 139 l/min) ja seejärel ÜKE (37 min, 9 l/min). Jõutrenniga on viimasel ajal päris kehvasti. Enesetunde järgi tahaks vaikselt Pumpi naasma asuda, kuid võistluste ja elu ajakava kuidagi ei lase sel veel juhtuda. Sellel reedel plaanisin, aga siis oleksin laupäeval olnud pulmas nagu puujalg ja nii ei saa endast fotograafina maksimumi anda. Realistlikult võttes saab korralikult jõutrenni tegema asuda vist alles juuni teisest poolest, enne on veel mitmeid võistlusi vaja ära joosta. Loodan, et keha kuskilt enne lagunema ei hakka.

Neljapäev: ratas. Traditsiooniline moomoo x hanna naiste rattasõit. Ilm oli väga tuuline, seega said eespool rassijad tõsise trenni kirja. Mina olin grupis seekord tagapool, seega tuulega praktiliselt võitlema ei pidanud, ainult osadel lõikudel tuli küljetuule osas ettevaatlik olla. Saateautos oli meil seekord Hanna abikaasa Rein, kes andis meile poole maa peal pausi ajal väga palju õpetlikku tagasisidet. Grupp saab iga nädalaga targemaks ja aina mõnusam on koos sõita. Tagasi tulime allamäge ja allatuules, seega oli kohe täielik lust. On lootust, et Rattaralli 60 km ei tohiks erilist probleemi valmistada. (40 km, 24,2 km/h, 119 l/min)

Fotod: Hanna Taaramäe erakogu

Reede: rahulik jooks. Reede oli tõeliselt tihe ja toimetusi täis päev. Jooksma jõudsin lõpuks alles õhtul kella 20 ajal. Tegin oma rahuliku 6-kilomeetrise Tähtvere ringi, täitsa okei enesetundega, jalad olid isegi üpris lennukad ja raske oli neid pidurdada aeglasemalt, madalama pulsiga jooksma. Vaikselt hakkab vorm naasma? (6,52 km, 6:48 min/km, 144 l/min)

Laupäev: trennivaba. Veetsin terve päeva kaht üritust pildistades – tihe päev jalgadel. Lisaks said käed vatti, sest nii pikalt pole nad enam harjunud kaamerat hoidma ja kilode kaup varustust endaga kaasas tassima. Mul olid järgmisel päeval õlavarred nagu kivist ja jalad täitsa tuimad all. Aga fotograafi töö on siiski megatore, näha neid emotsioone ja veeta aega toredate inimestega. Nüüd on mõneks ajad õhtud fototöötlusega täidetud.

Pühapäev: pikk jooks. Arvestasin asjaoluga, et jalad pole maailma värskeimad. Plaanisin teha tund kuni poolteist tundi jooksu, vastavalt enesetundele. Narva poolmaratoni silmas pidades ei ole enam palju võimalusi pikemaid otsi teha, seega tuleb iga võimalust kasutada. Päeva veetsin arvutis fototööd tehes ja jooksma läksin alles õhtul hiljem. Oli mõnusalt jahe ja päike ei kõrvetanud. Jalad olid natuke tuimad, eriti reied eest ja üks tuhar, kus pirnlihas pildistamise ajal krampi tahtis tõmmata. Üldiselt oli aga täitsa okei olla ja jooksin ilusti oma pooleteisetunnise Ihaste ringi ära. Võib rahule jääda. (13,12 km, 6:53 min/km, 142 l/min)

Kokkuvõttes:

Tundub, et vaikselt hakkan sellest august välja ronima, kuhu vahepeal kukkusin. Jõud tuleb tagasi, enesetunne on hulka parem ja pulss normaliseerub. Lõpuks ometi!

Nüüd on samasuguses hädas aga härra Jooksja – kardetavasti on ta endale teadmata koroona läbi põdenud. Test negatiivne, palavikku pole, köha-nohu pole, aga eelmisest nädalast painab teda suur väsimus, päevapealt üliraskeks muutunud trennid ja pooleldi kadunud lõhna- ja maitsemeel. Mis muud siin ikka olla saab… Ta oli juba nii heas vormis ja maratoniks valmistumas, aga nüüd tuli see maraton kevadhooaja nimekirjast hoopis maha tõmmata. Kurb.

Hakkasin juba mõtlema, et äkki põdesin minagi endale teadmata aprillis jälle koroona läbi? See selgitaks päris hästi seda järsult kehvaks muutunud enesetunnet.

Nädala kokkuvõte 8.–14.05.2023

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

See nädal on olnud nii pikk, et nüüd tuleb hoolega meenutama hakata, mida nädala alguses üldse tehtud-mõeldud-tuntud sai.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Viimane lõigutrenn enne võistlust. Minu jaoks üle tüki aja esimene lõigutrenn. Kuna nii oli kokku lepitud, siis tegime trenni sisehallis. Tegime väikese soojenduse ja jooksuharjutused, nendeta lõigutrenni päeval ju ei saa. Seejärel ootas ees 30 minuti jooksul nii pakju 600-meetriseid 4. tsooni (mitte punaseid!) lõike, kui jõuab; iga lõigu vahele 200m sörki ja 2 minutit täielikku puhkust, et ennast pühapäevaks mitte läbi küpsetada. Minu puhul tähendas see viit lõiku.

Esimese lõiguga tundsin teatavat ärevust, esimese laksuga lendas pulss kohe punasesse, seega otsisin tempot ja enesetunnet, vaatasin hoolega pulssi ja sain pildi ette, mis järgmistel lõikudel tegema peab. Pulss sai järgmistega kenasti hoitud seal, kus vaja, julgelt 5 lööki isegi punase piirist allpool. Tempod: 5:22, 5:33, 5:27, 5:20, 5:22 min/km. Enesetunne läks õige lõiguga paremaks ja sain isegi teatava optimismi pühapäeva jaoks endaga kaasa. Ehk pole see asi ikka enam nii hull, kui oli paar nädalat tagasi.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Midagi suurt enam eesootava võistluse tõttu teha ei saanud, aga viimani miniettevalmistus siiski. Huvitav fenomen: kui Treener ütleb esmaspäeval, et kolmapäeval teeme kerge trenni, siis tuleb paarikümne inimese asemel kohale 3 inimest; kui on Cooperi test, on kogu punt kohal. Igal juhul läksime rahuliku jooksuga (4,19 km, 7:17 min/km, 145 min/km) Tähtvere parki, söötsime sääski ja kihulasi, tegime väikese seti jooksuharjutusi ja seejärel sain mina ülesandeks joosta pargi asfaldiringil kaks ringi (2x850m), mille jooksul tegin 3x300m veidike tempokamaid liigutusi/lahtijookse (tempod 4:30–5:09 min/km). Pulss reageeris soojale ilmale eriti dramaatiliselt ja Garmin viskas ühe trenniga kohe kaks ühikut VOmax indeksit allapoole.

Neljapäev: ratas. Päeval tegin lõunase sammuringi. Suvi oli täiega kohal: oma naiivsuses panin pähe nokatsi, aga päikeseprille mitte. Tulemus: sellest tunnist ilma prillideta õues olemisest valutasid mu silmad kuni õhtuni. Õhtul käisin 3. moomoo x hanna rattaringil. Start oli Viljandi maanteelt, seega andis nuputada, kuidas rattaga sinna kesklinnast kõige parem minna oleks, kuid sain ikkagi kenasti kohale. Esimest korda lühikeste riietega rattal sel aastal, ilus sume õhtu ja jälle üks mõnus sõit kirjas. (37,6 km, 23 km/h, 121 l/min)

Reede: Heateo Jooks. Kui teistel jooksudel võib käia, siis Heateo Jooksul peab käima. Seekord koguti ühe pisikese poisi ravi toetuseks üle 10 000 euro. Läksime koos härra Jooksjaga jooksuga Tähtvere spordiparki, ajasime inimestega juttu, jooksime ca 4 km (6,9 km, 6:49 min/km, 149 l/min) ja kõndisime koju tagasi. Oli megailus soe õhtu ja inimesi oli kindlasti rohkem kui eelmisel aastal.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: Tartu Maastikumaraton. Pikemalt kirjutan homme, aga lühikokkuvõte võiks olla selline: mõistlik, ühtlases tempos, okei enesetundega pingutus.

Kokkuvõttes:

Nüüd olen ma jõudnud seisu, kus 3. ja 4. tsoonis jõuab keha päris normaalses tempos ja okei enesetundega pingutada, aga 2. tsoonis rahuliku jooksu tegemisel on raske piirides püsida ja vastupidi üleval 5. tsoonis ehk punases on kohe eriliselt rõve olla. Teatava ülekoormuse märgid, mis muud siin olla saab, aga seda tean ma juba nädalaid. Mingi stabiliseerumine on siiski toimunud ja tundub, et vaikselt hakkab seis paremuse poole minema.

Tuleb mööda joont hiilides see kevadhooaeg üle elada, et juuni teise poolega ära taastuda ja juulis alustada ettevalmistust sügishooajaks. Kevadhooajad pole kunagi olnud minu parimad, lohutan end sellega. Kõik võib veel muutuda.