ARVUSTUS: Biofreeze külmateraapia tooted*

Umbkaudu nädal tagasi sain ma võimaluse proovida Biofreeze külmateraapial põhinevaid tooteid. Kuna olin oma blogis varem maininud, et külmageelid pole minu peal kunagi töötanud, võttis Biofreeze ametlik maaletooja Mediron sõnasabast kinni ning pakkus mulle proovimiseks nende külmageeli, -spreid ja –roll-on’i. Eks ma alguses olin ikka natuke skeptiline, et mis nendes siis nüüd nii erinevat on, et need maagiliselt jahutavad, kui jäägeel minu peal tuhkagi ei teinud (kogemused pärast 2015. aasta Narva Energiajooksu poolmaratoni, kui 3-tunnise bussisõidu ajal sellega oma vigastatud põlve määrisin, tulutult).

biofreeze-101

Tundub, et midagi erilist Biofreezes siiski on, sest need tooted päriselt jahutavad. Valmistatud on nad valdavalt looduslikest koostisainetest: põhitoimeaine on mentool, spreisse on lisatud on ka iileksit, arnikat, saialille, kummelit, punast päevakübarat, kadakamarja, geelis ja roll-on’is on näiteks ka kamprit, mis peaks tekitama külma-kuuma tunde.

Andes Medironile enda sõna, et proovin tooted ära, veel mõtlesin, et mul ei valuta miski ja huvitav, kas saan need ikka korralikult testitud. Ärge isegi mõelge vigastustest, siis tulevad need kohe kallale! 😀 :/ Nimelt nagu te eelmise nädala kokkuvõttest lugeda saite, siis tabas mind eelmise kolmapäeva hommikul meeletu ülaseljavalu. See kestis mitu päeva, andes iga päev lõunaks ja õhtuks järele, kuid naastes igal ööl ja hommikul täie rauaga. Veel enne, kui ma sain end asjatundjatel üle vaadata lasta, jõudsid minuni Biofreeze’i külmatooted. Selge, katsetame kohe asja ära!

Igaks juhuks alustasin katsetustega jalgadelt, mitte ei läinud kohe kõige hellema koha kallale. Nagu juba mainisin, on neid tooteid 3 vormis: geeli, roll-on’i ja spreina. Ühe sääre määrisin kokku spreiga, mida on lubatud kasutada alates 12. eluaastast, kuna tegu on sarja kõige kontsentreerituma tootega, teisele säärele panin geeli ja reitel kasutasin roll-on’i, kusjuures geel ja roll-on peaks olema toimelt vähem intensiivsemad ja sobivad alates 2. eluaastast.

Minut möödub: mitte midagi! Ma olin juba nii pettunud, et sain hunniku tooteid, mis ei funka. Hakkasin pakenditelt uurima, kas olin midagi valesti teinud ja siis tundsin paari minuti jooksul, kuidas jalad hakkasid tundma nagu jahe õhk puhuks neile peale. Ikkagi töötab. Positiivne. 🙂 Mida aeg edasi, seda rohkem tundsin jahutavat efekti. Teoreetiliselt peaks see kestma kuni 8 tundi. Ma ei tea, kas ma ütleks, et efekt päris nii kaua kestab (a la kas ükski huulepulk püsib peal 12 tundi?), aga mõne minuti või tunni jooksul jahutav toime kindlasti veel ei kao.

Pärast esimest katsetust jalgadel võtsin julguse kokku ja kasutasin oma valusal seljal spreid. Kuna ma ei paindu eriti hästi, siis oli sprei minu jaoks seljal kõige mugavam variant, sest ei pidanud geeli või roll-on’i sisse määrimisega vaeva nägema. Seljal oli efekt veelgi tugevamalt tunda kui jalgadel. Selg oleks nagu põlenud, aga külma tundega. Keeruline seletada. Miks sprei seljal rohkem tunda oli kui jalgadel, seda ma täpselt ei tea. Ilmselt oli see tingitud nii õhemast nahast kui ka sellest, et see koht oli päriselt haige.

Eelmisel pühapäeval, kui käisin trenninaistega Pühajärvel viimast pikka maratonitrenni tegemas, võtsin samuti külmendava sprei ja geeli kaasa. Pärast järves jahutamist määrisin sääred ja reied spreiga kokku. Maris proovis geeli ning tõdes, et jahutab küll, efekt kestis umbkaudu paar tundi. Sellel nädal olen külmatooteid kasutanud ka pärast trenni oma jalgadel (eelkõige säärtel) ning kavatsen sedamoodi jätkata kuni maratonini välja. Need, kes mu blogi pikalt jälginud on, ilmselt teavad, et olen tihti kimpus luuümbrisepõletikuga. Õnneks nüüd tunnen oma keha juba paremini ning asjal hulluks minna ei lase, aga väga intensiivsete jooksunädalate järel olen tavaliselt omad vitsad alati saanud. Kuna tegu on luuümbrisePÕLETIKUGA, siis teoreetiliselt peaks jahutamine sellele mõjuma leevendavalt.

Loodame, et Biofreeze aitab mu jalgu maratonini rahuldavalt heas seisus hoida, sest nagu mäletame eelmisest aastast, olin ma nädal enne maratoni kimpus säärevaludega ja vana ‘hea’ luuümbrisega. Eks ükski ravim päriselt luuümbrisepõletikku ära ei hoia, kui ise rumalusi teha, sellest saab vast iga mõistusega inimene aru, aga mõistuse järgi treenides, lihaseid rulliga hooldades ja igapäevaselt külmaravi kasutades on lootus päris hea kompott kokku keeta. 🙂 Igal juhul edaspidi võtan kindlasti mõne Biofreeze’i toote ka võistlusele kaasa, sest kunagi ei või teada, millal vigastus või valu ründab.

Ja muideks, tulge homme uuesti blogisse piiluma, sest kirjutan oma maratonistrateegiast, tempoplaanidest ja kõigest muust maratoniga seonduvast ning panen lugejatele taaskord ühe väikse auhinnaloosi käima. 😉

Biofreeze tooted on saadaval Medironi veebipoes ning Apotheka ja Südameapteegi ketis.


* Postitus on sponsoreeritud.

Füsioteraapia: miks ma küll varem ei läinud?!

Eile käisin füsioterapeut Herje Aibasti vastuvõtul. Ma sain seal nii palju targemaks, et tekkis küsimus, miks ma küll varem ei läinud?!

Kes veel ei ole lugenud, siis eelmisel kolmapäeval, st peaaegu nädal aega tagasi sain ma löögi noaga selga. Vähemasti tunne oli küll selline. Nimelt tuli mulle külla ülaseljavalu, mis pesitseb kuskil selgroo ja abaluu vahel (abaluu all) ning teatud asendites kiirgas sealt kogu selja vasakusse poolde, kaela ja kätte, halvates kogu liikumis- ja mõttevõime. Lootsin, et see möödub, aga nädalavahetusel läks asi hoopis hullemaks ning otsisin endale füsioterapeuti. Esmast leevendust pakkus pühapäeval treener Kadri, kes erialasest füsioteraapiahuvist mu selja üle vaatas ja pehmemaks mudis. 🙂

Esmaspäeval kell 9 olin aga juba Herje ukse taga. Ma ei osanud elu sees aimata, et üks massaaž võib nii valus olla. Kõigepealt ütles Herje mind niisama seistes-kõndides vaadates, et midagi on siin natuke mäda. Päris nii ta ei öelnud, aga mõte oli sama. 😀 Siis pidin massaažilauale pikali heitma ja põrgupiin võis alata. Samal ajal rääkisime päris palju, kõik oma tervisemured sain ära kurta. 😀

Kuna tegu oli niivõrd valusa kogemusega, siis ma üldse ei garanteeri, et mul on mõned asjad veidi valesti meeles või midagi olen sootuks unustanud. Igal juhul muditi mul lahti kohad, mida ma isegi ei teadnud, et võivad nii valusad olla. See massaaž oli tõeliselt intensiivne, ütleme nii. Töö käis kaelast kuni puusani ning jalgadega tegelemiseks lähen neljapäeval järgmisele vastuvõtule. Mida ma senikaua oma keha kohta teada sain?

1. Kõige suurem süüdlane mu hädades on vaagen. Nimelt on see paremale poole kaldu (ja vist ka natuke liialt taga?). Nagu aru võib saada, siis paremale kalduv vaagen tekitab suuremaid pingeid just vasakus kehapooles. Mäletate veel, et just vasak jalg liigub mul joostes paremast väga erinevalt (veel rohkem valesti)? Kunagi arvas Jooksuekspert, et mul võib üks jalg teisest lühem olla. Herje mõõtis üle, ei ole. Asi on vaagnas. Seda viga on lihtsam (aga mitte kerge) parandada kui eri pikkusega jalgu.

2. Seljavaludes on oma roll kindlasti ka ülimalt pinges väiksel rinnalihasel. Te ei kujuta ette, kui valus selle massaaž oli. Tahtsin küüntega mööda seina üles ronida. Kuna rinnalihas on nii pinges, siis hakkab see õlgu ette kiskuma, pannes selja jälle suurema pinge alla, sest selg peab õige kehahoiu hoidmiseks topelttööd tegema.

3. Mu seljas on meeletult palju väga pinges, tihkeid ja lühenenud lihaseid, lisaks sellele valu tegema hakanud abaluu alusele lihasele. Ilmselt on ka istuv töö selles omajagu süüdi.

4. Kaelaga on täpselt sama lugu.

5. Mu puusapainutajad ei kannata kriitikat (aga seda teadsin ma isegi). Seekord oli rohkem kinni parem pool.

6. Midagi on kehvasti esimese roide kinnituskohaga. Mis täpselt, seda on raske öelda, sest kui Herje seda kinnituskohta masseeris, kadus mul võime midagi kuulda, näha või teha. See oli väga hull. Ilmselt on sinna kinnituskohta kogunenud meeletult pingeid. Igal juhul kuulsin ma sõna esimene roie rohkem kui kolm korda.

7. Sama jutt kinnituskohaga puusas.

8. Mu jalavõlvidega ei ole midagi viga. Eks jalad saavad neljapäeval rohkem tähelepanu, aga kui Herje mainis, et mul on ilus kitsas jalg ja korralik jalavõlv (vähemalt lamades), siis ütlesin kohe, et mina olen teadnud, et need pidid olema kõige jubedamad võlvid üldse (Jalaexperdi jalaanalüüsi sõnad). Pigem on asi selles, et mu jalad vajuvad kannast, hüppeliigese koha pealt sissepoole. Siin võivad süüdlaseks olla lisaks vaagnale aga hoopis jubedad Achilleused (mis seega kisuvad kogu keha tagumist liini…) ning liiga suur kehakaal, vähemalt nii kehale ‘šokeeriva’ ala (high impact sport) jaoks nagu jooksmine. Eks jalgade kohta saan neljapäeval targemaks. Ootan suure huviga.

Mida seisukorra parandamiseks ette võtta?

1. Harjutused, harjutused, harjutused. Achilleustele sain ühe väga hea venituse näite, samuti paar harjutust vaagnale, mida saab teha harjavarre abiga. 😀 Paljajalu jooksmine, soovituslikult iga trenni lõpus. Rühi hoidmine 24/7.

2. Igapäevaste harjumuste muutmine. Jalg üle põlve ei istu. Tössis olekus ei istu. Selga küüru ei tõmba. Istudes üritada puusa ja reie vahel tekitada nürinurk, et puusapainutaja saaks lõdvestuda. Paigal seistes ühele puusale ei toetu (naised ilmselt teavad seda üha koha peal seistes ‘ühe puusa peal istumist’). Paremal õlal rasket õlakotti ei kanna (õnneks mulle meeldibki seljakott rohkem).

3. Massaaž, rull, mudimine. Tennisepalliga saab masseerida rinnalihast. Rullida kõike, palju ja kogu aeg (olen päris pahane enda peale, et olen nii vähe rullinud, nüüd rullin natuke nii hommikul, pärastlõunal kui õhtul). Üks hea nipp on veel pinges koha peal lihtsalt kätega surve hoidmine, kuni pinges koht hakkab pulseerima. Sangpommi varrega saab väga hästi masseerida puusapainutajat.

Nagu aru saate, siis tunni aja jooksul sain ma massaaži ja terve hunniku uusi teadmisi, mida püüdlikult üritasin enda pähe salvestada. Kahjuks ei ole mu selg veel päris valuvaba ja üht kohta hommikul ärgates tunnen ikka veel valusana, aga vähemalt ei olnud see selline valu, et ei saa end liigutada ega voodistki üles. Kuna tegu on lihasvalu, mitte närviga, mida kuskilt lahti ragistada, siis on protsess pikaajalisem. Eks see füsioteraapia üks kulukas ja pikk ettevõtmine ole, aga pigem muretseda ja muuta asju praegu, kui olla mõne aasta pärast puhta katki. Am I right or am I right?!