Garmin Forerunner 310XT arvustus

Garmin Forerunner 310XT on minu esimene pulsikell, mida olen praeguseks kasutanud umbes 7 kuud. Mõtlesin selle kohta täna detailsema arvustuse kirjutada. Äkki on see kellelegi pulsikella ostmisel natuke abiks. 🙂

Foto: Garmin Eesti
Foto: Garmin Eesti

Hind

~300€. Mina ostsin selle eBay kaudu USAst täiesti uuena ning koos tollimaksu ja saatmiskuluga tuli komplekti hinnaks umbes 190–200€. Garmin on kella tootmise ametlikult lõpetanud ning Garmini esinduspoed 310XT-d enam ei müü, kuid internetist on võimalik seda e-poodidest leida. Kuna tegemist on tootmisest maasoleva tootega, siis on ka hinnad madalamad. Mis meil selle vastu olla saab? 😉

Mis hinnas sisaldub?

  • kell 310XT
  • pulsiandur
  • pulsivöö
  • ANT pulk andmete arvutisse kandmiseks
  • toalaadija (USB juhe + seinapistik)

Lähemalt: kell

Garmini koduleht kirjutab:

“Lõpuks ometi GPS vastuvõtjaga treeningu vahend, mis ei karda vett. Karm Forerunner 310XT on triatleetide asendamatu treening tööriist – GPS vastuvõtjaga, ujumiskindel treener, mis salvestab rattasõidu ja jooksu andmed ja saadab need juhtmevabalt sinu arvutisse. See multi-sport seade töötab aku pealt kuni 20 tundi, salvestab distantsi, tempot ja pulssi ning paigaldub randmelt rattale sekunditega.” 

Foto: Garmin Eesti
Foto: Garmin Eesti

Lisaksin omalt poolt juurde, et kella saab edukalt kasutada ka rühmatrennides.

Suurus

Kell ise on tavapärasest pulsikellast natuke suurem ning kohmakam. Kaalub see 72 grammi. Tavalise käekellana vabal ajal mina seda küll ei kasutaks, kuna tegemist on suure isendiga. Samas sportides kella mõõtmed ja kaal mind seganud pole, ei joostes, rattal, ujudes ega rühmatrennides.

Režiimid
  • Jooksmine.
  • Ratas 1, 2 ja 3. Rattasõidu jaoks on olemas suisa 3 režiimi, mis on ideaalne lahendus sellele inimesele, kellel on näiteks maantee-, maastiku- ja linnaratas ning tahab saada eraldi statistikat iga sõiduvahendiga läbitud distantsi, kiiruse ja palju muu kohta.
  • Muu. Mina kasutan seda näiteks ujumise ja rühmatrennide ajal.
Funktsioonid
  • GPS. Kell mõõdab minu liikumiskiirust ja näitab läbitud distantsi. Vahel harva kulub kellal satelliitide leidmiseks kaua aega, aga enamasti leiab ta need sekunditega ja saan kohe treenima asuda. GPS saab alati ka soovi korral välja lülitada. PS! Ujudes annab kell enamasti vale distantsi, kuna satelliidisignaal kaob, kui käsi vee all on. Kuna aga kell on veekindel, siis võib kella panna tööle, siis kiirelt ujumismütsi alla täpselt kuklale ning siis saab mõõdetud distants tunduvalt täpsem, kuna pea on enamasti kas veest väljas või mitte väga sügaval vee all.
  • Veekindlus. Käin kellaga regulaarselt ujumas ning kõik töötab.
  • 4 ekraanikuva. Väga mugav lahendus: igas režiimis (jooks, ratas, muu) on võimalik aktiveerida kuni 4 ekraanikuva ja siis nende vahel nooltega liikuda või panna need automaatselt vahetuma. Lisaks on võimalik iga ekraan jagada omakorda 4 osaks, seega kokku saab soovi korral tegevuse ajal infot 16 näitaja kohta. Statistikahaigele nagu mina sobib see hästi. 😀 Muidugi 16 näitajat ei vaata isegi minusugune hull. Mina kasutan jooksu ajal 4 ekraanikuva, mille vahel liigun nooltega ja mis jagunevad nii:
    • 1. kuva: distants, hetke pulss, hetke tempo, treeningu kestvus.
    • 2. kuva: keskmine tempo, hetke tempo.
    • 3. kuva: keskmine pulss, kulutatud kalorid
    • 4. kuva: kellaaeg (time of day)
  • Võimalik koostada kella sees intervalltrenne, panna peale heli- või värinateavitus, kui tempo/kiirus/pulss vms läheb sinu eelnevalt sisestatud tempost suuremaks/väiksemaks, teavitus läbitud kilomeetri või aja järel jpm. Lisaks veel võimalus arvutis enne (intervall)trenn valmis teha ning siis see kella kanda (räägin pikemalt allpool Garmin Connecti osas).
  • Multisport. Kui kellas valida multispordi seade, siis on see ideaalne triatloni harrastamiseks. Esimese nupuvajutusega algab ujumisdistants, järgmisega vahetusala, siis ratas, jälle vahetusala, edasi jooks ja viimane nupuvajutus annab finiši. Hiljem arvutiga sünkroniseerides näeb täpselt iga etapi kohta oma andmeid, aega, kiirust, pulssi ja palju-palju muud. Ideaalne!
  • Pulsil põhinev kaloriarvestus.
  • Virtuaalne partner. Võimalik aktiveerida virtuaalne partner, kellele määrad eesmärktempo ning siis saad võistluse või treeningu ajal jälgida, kui palju eespool/tagapool oma eesmärgist oled. Kui oled näiteks liiga aeglane olnud, siis virtuaalne partner näitab sulle, mitu meetrit sa maha jäänud oled. Võistluse ajal on see super funktsioon. 🙂
  • Ringide lugemise võimalus. Näiteks sisehallis joostes on väga mugav iga ringi järel vaid Lap nuppu vajutada, kodus arvutiga sünkroniseerides ringide arv saada, see korrutada ühe ringi pikkusega ja ongi võimalik teada saada distants ka sisehallis, kus GPS andur ei tööta.
Muud näitajad
  • Kella aku on suurepärane. Mina saan sellega ikka väga mitu päeva ja korralik arv tunde sportida. Näiteks Pekist Priiks ajal pidas kell ideaalselt vastu 8 tundi -10 kraadises õhus (oli jope varruka peal otse külmas õhus) ning pärast üritust oli kadunud ainult 1 pulk akunäidust. Ühegi trenni ajal pole mul veel aku tühjaks saanud. Tootja väidab, et aku kestvus on kuni 20 tundi ja ma usun, et see on tõene väide.
  • Vahel on kell “külmunud” ning Garmini logo peale seisma jäänud ja siis olen pidanud tegema talle hard reseti (guugelda, ma enam täpselt ei mäleta, mis nuppe pidi korraga mitu sekundit alla hoidma…). Sellega kaovad kellast KÕIK andmed. Soovitan soojalt oma kella pidevalt arvutiga sünkroniseerida, vastasel juhul võid sa kaotada kogu oma treeningstatistika.

Kell ise saab minu poolt viie palli süsteemis hindeks 4+.


Pulsiandur ja -vöö

Pulsiandur on õhuke ning vöö reguleeritav ja seljas väga mugav. Trenni ajal üldiselt pole rinna alla asetatav vöö mind seganud. Ühegi pikema võistluse ajal pole vöö jätnud mu kehale hõõrdumisjälgi. Vöö on masinpestav. Küll aga on minu jaoks vöö suur miinus see, et mingi aine keha vastu olevates kummiosades tekitab minu nahal allergiat, punetust ja sügelust. :/ Selle vastu aitab ainult vöö harvem kasutamine ning mõned trennid teen ma oma naha säästmise nimel ilma pulsivööta. Minu puhul ei oleks näiteks mõeldav, et kasutaksin seda vööd koos mõne Garmini aktiivsusmonitoriga igapäevaselt tundide kaupa. Saan vööd hoida peal minimaalselt ning ka siis on mu nahk punetav, valulik ja sügelev. Mida vähem vööd kasutan, seda parem. See on muidugi väga suur miinus.

Pulsivöö saab minu poolt hinnet ei saa, kuna see oleks praegu ümmargune null. Kasutamise alguses mul kohe allergiat ei esinenud ja siis oleks vöö saanud hindeks 4+.


Garmin Connect tarkvara

Et sünkroniseerida kell oma arvutiga ja näha väga palju muid andmeid ja statistikat oma treeningute kohta, tuleb installeerida oma arvutisse Garmin Express tarkvara, luua endale internetikeskkonda Garmin Connect konto ning ühendada arvutiga ANT USB pulk. Kuna ANT pulga ja Garmin Expressi kohta mul palju rääkida pole, siis tutvustaksin lähemalt Garmin Connecti olulisemaid osi (kõikidest tõesti ei viitsi mina kirjutada ega teie lugeda).

  • Kalender. Garmin Connect pakub väga mugavat kalendrivaadet, kust saad näha kõiki oma tehtud trenne ja soovi korral vaadata ka nädala ja kuu kokkuvõtet distantsi, aja ja kalorite kohta. Sealt pärinevad mu nädala kokkuvõtte alguses olevad värvilised tabelid. Eri spordialade värve saab ise vahetada.

calender copy

  • Activities. Sellest sektsioonist saab infot üksikute trennide kohta.

activity 1 copy

activity 2 copy

activity 3 copy

activity 4 copy

  • Workouts ehk treeningud. Saad luua väga erinevaid ja detailseid treeninguid, mis saab ANT pulgaga kella sisse saata. Näiteks mina olen paaril korral arvutis valmis teinud intervalltrenni, selle kella saatnud ja siis selle järgi staadionil treeninud. Väga mõnus, kui kell annab värina või piiksuga märku, kui on aeg intervalli alustada või lõpetada, olen eelnevalt seadistatud pulssi ületanud või tempo on liiga alla või üles läinud. Lisaks saab näiteks luua ka lihtsaid trenne, a la tahan joosta 2 tundi pulsiga 140–150 bpm. Kui pulss pole soovitud vahemikus, siis kell teavitab sind. Mugavus.
intervalltrenn näidis copy
5×1000 m intervalltrenn. Igal osal määratud distants, soojendusel lisaks pulss, intervallidel eesmärgiks tempod. Kokku 10 km trenn.
  • Statistika. Statistika spordialade, nädalate, kuude, aastate kaupa. Kiirused, ajad, distantsid, pulsid ja sada muud põnevat numbrit. Statistikat on palju ning seda saab vaadelda saja kandi pealt.

  • Rajad. Saad luua endale arvutis mõne marsruudi ning selle siis ANT pulga kaudu kella saata. Kui selle rajal treenides valid kellast iga kord vastava raja, siis hiljem saad ühel rajal tehtud tulemusi, temposid, pulsse jne võrrelda.
  • Rekordid. Jooksmise ja rattasõidu jaoks on olemas eraldi leht, kust saad näha oma eri distantside rekordeid.

rekordid copy

  • Connections ehk sinu sõbrad. Lisa enda Garminit kasutavad spordisõbrad oma ühendustesse ja saad stalkida, mis trenni nad teevad. XD
  • Kasutajaprofiil. Lisaks tavapärasele (nimi, kaal, pikkus, asukoht ja muud strateegilised andmed) saad määrata oma pulsitsoonid ise (kui oled käinud nt koormustestil) või lasta need Garminil automaatselt määrata.

Kahjuks on kogu sünkroniseerimine peale pulsivöö minu jaoks Garmin Forerunner 310XT suurim miinus. 😦 Kell ise on küll väga lahe, funktsionaalne ja lausa lust kasutada, aga Garmini tarkvarad on vahel tõeline pain in the ass. 

  • Mäletan selgelt, kui palju jamamist mul alguses sellega oli, et kell üldse ANT pulga ja seeläbi Garmin Expressiga ühendusse saada. Garmin Express ei saanud lihtsalt seadet “kätte”. Guugeldasin ja lugesin Garmini abifoorumeid mitmeid tunde, enne kui asjad korda sain. Mina eelistaksin selle ebamäärase õhu kaudu ühendamise asemel mingit juhet, mis oleks palju kindlam variant arvuti ja kella “paaritamiseks”.
  • Aeg-ajalt Garmin Express lihtsalt ei tööta. Olen pidanud seda arvutist sada korda maha ja siis uuesti peale laadima.
  • Kui kellale tuleb tarkvara uuendus, siis pead sa selle laadima sinna Garmin Expressi abil, olles õhu kaudu läbi ANT pulga kellaga ühenduses. Kas ma pean üldse mainima, mitu korda mul tavaliselt see uuendus (mis võtab muideks ligi 30 minutit aega!) enne feilib, kui ma selle lõpuks kella sisse saan?
  • Ära arva, et kui sa hoiad ANT pulka kogu aeg oma arvuti USB pesas, siis su kell hakkad kohe arvutiga sünkroniseerima, kui sa Garmin Expressi lahti teed. Enamasti tuleb enne ANT pulk välja võtta ja siis uuesti sisestada, kuigi Garmin lubab, et kõik toimub automaatselt…
  • Ühel korral oli kellas mu salvestatud trenn küll olemas, aga arvutisse mul seda saada ei õnnestunudki, kuna Garmin Express andis mulle “korrumpeerunud faili” teadet. Kuna tegu oli suvalise trenniga, siis polnud hullu, aga võistluse infost ma niimoodi ilma jääda ei tahaks.
  • Garmin Connect internetikeskkond streigib viimasel ajal rohkem kui töötab. Igasugused pisivead võivad pika aja peale hinge täis ajada küll…

Kõiki plusse ja miinuseid arvesse võttes saab Garmin Connect minult hindeks 3+.


Kokkuvõttes ütleksin, et 310XT kell on väga hea spordikell, pulsivöö minu silmis mingit kriitikat ei kannata, kuna tekitab allergiat (ning lugedes foorumeid, siis pole ma sugugi mitte ainus) ning Garmini tarkvarad on nii ja naa: kui nad töötavad, siis on kõik super, aga kui nad streigivad, siis võib end korralikult välja vihastada. Üldist hinnet viie palli süsteemis kogu komplektile ma anda ei oska. Garmin võiks oma tarkvarad paremini tööle saada ning uurida, miks nende pulsivööd osadele inimestele nahaprobleeme põhjustavad. Kui allergia poleks probleem, saaks 310XT komplekt hindeks tugeva 4.

Kas ma ostaksin 310XT komplekti uuesti? Kui Garmin aga oma pulsivööde suhtes midagi ette ei võta, siis tõenäoliselt mu järgmine spordikell tuleb juba nende konkurentide toodete seast. Samas: tarkvaraprobleemid suudan ma välja kannatada, kella ma armastan ning kui sinna juurde saaks teistsuguse pulsivöö, siis kindlasti jääksin Garminile truuks.

#100blogipäeva 36/100 – hakka jooksma!

Hiljuti lugesin läbi 2 raamatut: “Algaja jooksja käsiraamat” ja “Jooksu anatoomia”. 

“Algaja jooksja käsiraamat” polnud ausalt öeldes minu jaoks eriti põnev, sest ilmselgelt pole ma selle raamatu sihtgrupp. 🙂 Olen jooksnud nüüdseks üle aasta ja mulle ei paku pinget lugeda 13-nädalast kõnni- ja jooksukava. Kuid siiski sain sellest raamatust üht-teist huvitavat lugeda ja meelde tuletada jooksutehnikast, -psühholoogiast ja toitumisest. Olen kindel, et inimesele, kes pole üldse jooksuga tegelenud, aga sooviks alustada, on see ideaalne teejuht rajale saamiseks. Raamat võtab lihtsalt olulised punktid kokku ja 13-nädalane kava tundub algajale ülimalt mõistlik, kuna pole liialt koormav ja aitab samm-sammult ja vigastusevabalt jooksmisega alustada. 

Teiseks lugesin raamatut “Jooksu anatoomia”. Raamat räägib veidi jooksmise ajaloost, südame-vereringkonnast, vigastustest ja muust, kuid enim keskendub jooksja jõutreeningule. Raamatust leiab lehekülgede kaupa häid jõuharjutusi, mis sobivad jooksjatele, kuid miks mitte ka kõigile teistele, kes oma lihaseid tugevamaks vormida soovivad. Harjutusi saab vajaliku varustuse olemasolul teha kodus, kuid ka ideaalselt jõusaalis. Harjutusi on kõigile lihasgruppidele õlgadest kuni kõhu ja säärteni välja, seega miks mitte võtta raamat kasutusele lihtsalt enne jõusaalikaardi ostmist. Lisaks suurepärased illustratsioonid, mis näitavad täpselt ära, mis harjutus mis lihasele mõjub. Super!

Milliseid häid jooksualaseid raamatuid oled Sina lugenud? Milliseid soovitaksid ka mulle? 🙂