#100blogipäeva 33/100 – Workout Week 14.–20.07.2014

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

14.-20.07.2014

Nüüdsest kokkuvõttev tabel otse Garmin Connectist. 🙂

Esmaspäev: pikk ja aeglane jooks. Päev oli väga palav ja ootasin kuni kella 21 õhtul, enne kui lõpuks jooksma läksin. Leppisin iseendaga enne minekut kokku, et jooksen mugavas ja mõnusas tempos, olgu selleks siis kas või 8 min per km. Ega ma väga palju mööda ei pannudki. Enamik kilomeetriaegasid jäi 7:30 kanti. Kokku olin rajal veidi üle 1,5 tunni ja läbisin ligikaudu 12,7 km. Tempo: 7:27 min per km. Kaloreid näitas Garmin ainult 731, mida on 95-minutilise trenni kohta ikka vähe. Eks see oli tingitud madalamast pulsist (147 bpm) ja aeglasemast tempost. Üldiselt oli väga ilus suveõhtu Tartus, muusika asemel kuulasin linna hääli, läbisin nii Ülejõe, Tähtvere, kesklinna, Karlova kui ka Annelinna. Jalad olid mõnusad ja sammgi päris kerge.

Samal päeval tegelesin veel küllaldaselt tehnikaga. Tegin kõvakettale back-up’i ja siis uuendasin oma Mac OS X Snow Leopard operatsioonisüsteemi Mavericksile. Samal ajal kui ma jooksin, laadis arvuti oma asju alla. 🙂 Nüüd saan lõpuks Garmin Connecti ka kasutada.

Teisipäeval panin hullu ning tegin Marise BodyPumpi ja Fitness+ (väga sarnane trenn BodyAttackile) üksteise otsa. Trennide lõpus olin üleni läbihigistanud ning isegi pats tilkus higist. 😀

Attack oli minu esimese sisetreening Garminiga. Algas kohe suure feilimisega, sest ma unustasin kella käima panna. Esimesed 15 minutit vaatasin isegi pulssi ja muid näite ja siis avastasin, et oih, keskmist pulssi pole, järelikult ei vajutanud ma Starti. 😀 Seega pole Attacki kohta info 100% õige, ise lisasin kadunud neljandiku käsitsi Connecti juurde. Mingi hetk nägin kellal isegi numbrit 180 ja rohkem. Hull! Kaloreid tuli natuke alla 500 (ikkagi vähe ju?), keskmine pulss 154 (võis paar ühikut esimese mõõtmata neljandiku arvelt kõrgem olla).

BodyPump oli pulsi ja kalorite arvestuses väike pettumus, muidu oli suurepärane Pump nagu Marise trennid ikka ja nautisin täiega. 🙂 Rühmaga treenida on ikka palju parem kui üksi kodus. Tegime triitsepsis ja biitsepsis alternatiivseid lugusid, mis olid väga mõnusad. Kaloreid tuli vaid 397 ning keskmine pulss 134 bpm, max 169 (seljaloos). Eks madalaid numbreid põhjustasid pikemad pausid ja lisaks avastasin, et lugudes, kus lamame selili ehk rind ja kõht oli pulss ülimadal, umbes 105–110. Kas kell valetab või ongi nii madal? 😀 Endale tundub küll, et pingutan täiega…

Kolmapäev oli puhkepäev. Lihased jäid iga tunniga aina valusamaks. Õhtul tegin umbes tunniajase jalutuskäigu, et  veidikenegi lihased “lahti” saada. Õhtu lõpuks veel rullisin. Ei oskagi muud öelda, kui et… APPI! No nii valus pole ammu olnud. Eriti hullud olid jalad, teisipäevase Attacki hüppega väljaasted vist oli see viimane piisk neile. 😀

Neljapäeval käisime Heidiga hommikul jooksmas umbes esmaspäevast rada, ainult Anne kanali ringe lõppu ei teinud. Teoreetiliselt pidi tulema umbes tunnike aeglast jooksu, aga tuli hoopis tunnike normaalses tempos 6:40 min per km. Kokku 9 km. Kuna saime juttu puhuda, siis teoreetiliselt polnud see eriti hull pingutus, kuigi keskmine pulss oli 161 ja max 170 bpm. Mul oleks mingit head juhendit vaja, et natuke end selle pulsi järgi treenimisega kurssi viia. Hetkel olen veel nö “mustal maal”. Sügisel on plaanis minna koormustestile, võib-olla saan siis targemaks.

Lõunal tegin veel ühe BodyPumpi otsa ka, kükiloo võtsin meelega kergemalt. Pulsi ja kalorite arvestuses üpris sama nagu teisipäeval, kaloreid 377, max pulss 167, keskmine 137. Kell 13 oli mul trenniga kulunud juba 1000 kcal. Vägev. 🙂

IMG_2671

Kui ma aasta tagasi oma blogiga alustasin, oli Kristel tükk aega minu üks ja ainus aktiivne lugeja ja kommenteerija. 😀 Mingil hetkel hakkasime koos TYSKis treenimas ja võistlustel käima ning reedel käisime koos jooksmas.  Alguses jooksime pea 50 minutit tempos 6:42 min per km ning siis tegime Anne kanali ääres veidi jooksuharjutusi ja sörkisime koju tagasi. Kokku tuli ligikaudu 10,8 km jooksu, üllatavalt palju isegi. Ja pulsiraport ka: jooksu ajal keskmiselt 151, jooksuharjutuste ajal 143 bpm.

Laupäeval oli blogijate kokkutulek ja tegime pea 2 tundi BodyPumpi. Loe pikemalt siit.

Kergelt surnud laupäevases trennis. Foto: Elari erakogu
Kergelt surnud laupäevases trennis. Foto: Elari erakogu

Pühapäeval ehk täna oli puhkepäev. Hommikul andsid käed eilsest tunda, nüüd hakkavad ka jalad kergelt kangeks jääma. Käisin ema ja koeraga jalutamas ja tegin kerge rullisessiooni.


Kokku: 13 tundi ja 40 minutit (neto: 9 tundi 10 minutit)

Pulsid on ÕIGED!
Pulsid on ÕIGED!

See nädal oli lihtsalt megahüpersuper! Ma võin ausalt öelda, et tõesti nautisin iga trenni ja olen väga rahul endaga. Loodetavasti see trend jätkub. 🙂

Pulsitsoonid näitavad, et rasket trenni tegelikult ma sellel nädalal ei teinud. OK, BodyAttackis ei pannud alguses kella käima ja tõenäoliselt käisin seal ka 5. tsoonis korraks ära, aga enamik “päris” trenne (ehk rullimine ja käimine välja arvatud) tegin ikkagi suhteliselt kerges 2. ja 3. tsoonis. Aga nii vist ongi õige? Pean end ikka tõsiselt selle pulsiteemaga rohkem kurssi viima. 😉

Kokkuvõttes võib öelda, et mulle täitsa meeldib selline nädalaplaan, kus on rohkem puhkepäevi, aga see-eest mõnel päeval teen 2 trenni. Väga mõnus, ühel päeval saan end ilusti välja elada ja ära väsitada, selle arvelt rohkem aega järgmisel päeval taastumiseks. Selle asemel, et iga päev teha natuke ja mitte piisavalt taastuda, teen ühel päeval rohkem ja järgmine läheb vabamalt. Ideaalne. 🙂


Tegelikult on terve nädala peas haamerdanud see mõte:

Rakvere Ööjooksu poolmaraton 16.08.2014

[ujicountdown id=”Eesti Ööjooks 16.08.2014″ expire=”2014/08/16 21:30″]

Aega on jäänud tegelikult ikkagi väga vähe. Viimane aeg leida üles kiirus (= kus on intervalltreeningud?), korralikud pikad jooksud (= 15+ km) ja samal ajal mitte endale liiga teha. Järgnevad nädalad peakski vist hakkama ainult jooksule rõhuma, BodyPump juurde lihastoonuse hoidmiseks ja vahele mõned otsad rattal. Siiani olen teinud 3 jooksutrenni nädalas, 2 Pumpi ja muud niipalju juurde, kui tahtmist ja tuju on. Ei teagi, kas muuta midagi või jääda sarnase plaani juurde… Asjale lisab “traagikat” veel asjaolu, et 4.–11. augustini olen Saksamaal, kus kindlasti saab olla aktiivne ja ka mitmeid kordi koos Heidi ja Elariga jooksurajale, aga päris kindel pole, kui pikad otsad, mis kiirusega jne tulevad.

Tuleb endast parim anda. Vaikselt kõigub seoses Rakverega peas üks idiootselt suur eesmärk, mida veel isegi avalikult mainida ei julge. Eks järgnevad 2 nädalat näitavad, kas vorm on piisav selle täitmiseks. 🙂

#100blogipäeva 32/100 – terviseblogijate kokkutulek

Täna toimus lõpuks terviseblogijate kokkutulek. Marisel ja Kristil tekkis see idee juba väga ammu, täpselt ei mäletagi, kas eelmise aasta lõpus või selle aasta alguses. Talvel jäi aga kogu mõte soiku. Jaanipäeva paiku võttis Maris jälle teema üles ning hakkasime vaikselt kogu asja korraldama. Lõpuks otsustasime järgmise plaani kasuks: Elari eriliselt pikk BodyPump challenge, väike lõuna Newtoni kohvikus ja siis AHHAA-s ringi vaatamine. Kutsutud oli ligikaudu 20 blogijat, aga kuna ühist aega on raske leida, siis lõpuks sai meid kokku ainult 6: peale minu veel Heidi, Elari, Hiie-Liin, Liisa ja Miina. Kahju, et teised tulla ei saanud, aga meil oli siiski tore päev. 🙂

Foto: Hiie erakogu

Hommikul kell 11 algas BodyPump. Tegu oli eriliselt pika trenniga, kokku olime Lõunakeskuse MyFitnessi saalis umbkaudu 2 tundi. Mina põletasin pulsikella andmetel vaid veidi üle 600 kcal, aga see mind eriti ei häiri ka. Tegime vahepeale pikemad pausid kui tavaliselt ja seetõttu jõudis ka pulss alati alla minna. Lisaks sellele jõudis Elari minu tehnikat kritiseerida ja kiita 😀 ning samuti tõi ta kõigile oma imemaitsvat koduleiba. Trenn oli päris raske, kuna peaaegu kõik lood tegime topelt, enamik neist 89. ja 90. kavast. Õnneks mind nädala keskel piinanud lihasvalu oli järele andnud ning sain täitsa enam-vähem raskusi kasutada. Oli ülivinge trenn, ma armastan BodyPumpi!

Hiie, mina, Liisa, Heidi, Elari ja Miina. Foto: Hiie erakogu

 

Niisama võimleme. 😀 Foto: Hiie erakogu

 

Elari külalised pumpimas. Foto: Hiie erakogu

 

Foto: Hiie erakogu

 

Foto: Hiie erakogu
Foto: Hiie erakogu

 

Foto: Hiie erakogu

Kui kedagi huvitab, siis raskused olid täna sellised. Maksimumraskuseid üheski loos ei kasutanud. Tahan ikka homme ja ülehomme veel ka funktsioneerida. 😀

Pärast koos treenimist sõitsime Lõunakeskusest AHHAA-sse, et Newtoni kohvikusse koos sööma minna. Elari töötab seal ja oskas seega meile neid kõige maitsvamaid roogasid soovitada. 🙂 Mina sõin porgandirisottot lõhega, juures aedviljad, lisaks veel leiba maitsevõiga ja ühe kuklikese. Juurde latte ja kaks ülipisikest küpsist. Palju toitu, aga kõht oli ka tõelist tühi pärast 2 tundi hullu pumpimist. 😀 Kõik toit oli maitsev ja läks õigesse kohta, et lihas ikka kasvaks ka. 😉

Foto: Heidi erakogu

 

IMG_2728
Foto: minu erakogu

 

2 blogijat tagataustal ka toitu pildistamas. :’D Foto: Heidi erakogu

 

Foto: minu erakogu

Sõime ja jutustasime ikka päris kaua. Kella 16 ajal pidid Liisa ja Heidi kahjuks juba ära minema, kuid ülejäänud grupp jäi AHHAA-sse. Oli väga vahva, saime natuke targemaks ning ägedaid atraktsioone ja näitusi vaadata. Mulle küll väga meeldis, polnud seal juba üle 3 aasta käinud. Lisaks Elari poolt saadud superhind tegi asja veelgi paremaks. Soovitan kõigil ära käia, kes veel pole jõudnud.

IMG_2714
Salendavad peeglid AHHAA-s. Foto: minu erakogu

 

Foto: minu erakogu

 

IMG_2729
Teadusteater. Foto: minu erakogu

 

Elari mängis vabatahtlikku. Foto: minu erakogu

 

Foto: minu erakogu

 

AHHAA-s olevad laste joonistused. Foto: minu erakogu

 

Foto: minu erakogu

 

Lapsesuu ei valeta! Foto: minu erakogu

 

Foto: Hiie erakogu

Õhtu lõppes mul aga päris halenaljakalt. Minu 2 nädalat Tartus olemist said otsa ja hakkasin Ida-Virumaa koju tagasi sõitma. Asi päädis aga sellega, et peaaegu polekski koju saanud. Sättisin end viimase bussile peale, mis pidi väljuma 19.30. Bussijaama jõudes tuli välja, et mitu Ekspress Auto L bussi on katki ja juba 17.30 bussi üldse ei tulnudki, inimesed olid siiani bussijaamas. Siis teatati, et hilineb ka 19.30. Lõpuks ilmus bussijaama kell 20 üks buss…

Imeväike punane mikrobuss. 😀 😥 No nuta või naera, ausõna. Osad inimesed läksid koju ära, teised said peale. Mina olin viimane, kes peale mahtus. Lisaks sellele oli meil kuni Tartust välja jõudmiseni 2 bussijuhti. See, kes roolis oli, ei hoolinud ühestki kiiruspiirangust, liiklusmärgist või -reeglist, suunatulest, kõrvalteega ristumisest ega inimlikust loogikast. Teine juht KARJUS talle mitu korda vene keeles, et “pea kinni, punane tuli” või “stopp, inimesed ülekäigurajal”. APPI. Siis 10 minutit pärast starti lahkus teine juht oma katkise teele jäänud bussi peale ja jäime selle hulluga üksi. Ma terve tee istusin esiistmel ja hoidsin hinge kinni, sest ma kartsin oma elu pärast. Jõudsime ime läbi koju nii, et polnudki õnnetusse sattunud.

Vot selline emotsioonideküllane tore päev oli. Kutsuks kõiki lugejaid üles koguma emotsioone, mäletusi ja kogemusi, mitte raha ega asju. Esimesi mäletate kogu elu, teised kaotavad väga ruttu oma väärtuse. Tänane päev oli küll ülitore. Aitäh kõigile, kes selle nii mõnusaks muutsid. Kordaks teiega seda päeva iga kell.

Blogging for the win. 🙂