Täna jätkus minu koristusmissioon ning lisaks elutoale ja vannitoale sai enam-vähem puhtaks ka köök. See oli lihtsalt jube, kuidas ma kõiki vertikaal- ja horisontaalpindasid muudkui nühkisin ja puhastasin ja selleks kulus ära terve päev. Vahepeal tegin veel perele lõunasööki (täisterapasta kukeseente, aedviljade ja kookospiimaga) ning õhtul hilja käisin jooksmas ka. Olin uksest välja minnes küll rampväsinud, kuid jooks tuli mõnusas tempos ja ülimalt nauditav.
Jooksu ajal jäin aga mõtlema, et kuidas küll suudavad füüsilist tööd tegevad inimesed end õhtul vedada veel spordiklubisse, jõusaali, jooksurajale, ratta selga või ujuma. Kui teha palju vaimset (ja istuvat) tööd nagu mina kooli ajal või tüüpilised kontorirotid, siis on iseenesest mõistetav, et trennis saab kätte päevase liikumisvajaduse ja võimaluse ennast füüsiliselt välja elada. Aga tulles füüsiliselt raskelt tööpäevalt… kuidas te suudate?
Selleaastase Narva Energiajooksu 7K distantsi võitja Vjatšeslav Košelev kommenteeris kohapeal intervjuu läbiviijale, et oleks läinud jooksma poolmaratoni, kuid juhtus nii, et pidi eelnevale päevale sattus tema vahetus kaevanduses, seega tuli tulla hoopis 7 km jooksma. Ja ta võitis selle jooksu! Teadagi on töö kaevanduses raske. Või näiteks kassapidajad, müüjad, saaliteenindajad jms töökohad, kus peab päev otsa jalgadel seisma… mis motiveerib neid inimesi treenima? Mis annab neile jõudu mitte vajuda diivanile, vaid teha sporti?
Nagu juba enne mainisin, olin ma täna peale koristuspäeva lõppu (kell 13–20) omadega ikka täitsa läbi. Ma täitsa usun, et need inimesed, kes on harjunud sellise tempoga ja sellise liikuva tööga, poleks isegi mõelnud kurtmise üle. Minu jaoks oli see aga midagi teistsugust ning kogu see üles-alla “võimlemine” ning nühkimine ja pühkimine väsitas mu ära. Tegelikult polnud ma isegi eilsest taastunud. 😀 Otsustasin aga siiski jooksma minna. Ja mind tabas tõeline heureka hetk.
Kui mina, vaimse töö tegija, teen trenni, et end füüsiliselt välja elada,
siis kõik füüsilise töö tegijad teevad trenni, et end vaimselt välja elada.
Mis mõttes?
Jooksmine (või trenn üldisemalt) on paljude inimeste jaoks aeg mõelda omi mõtteid. Tõsi, kui teha mingit väga intensiivset tempotrenni või intervalle, siis pole tõesti väga palju aega mõtisklemiseks, kuid igapäevased lühemad tiirud või nädalavahetuse pikemad otsad on lihtsalt aeg iseendale. Aeg mõelda, aeg olla vaba, aeg lõõgastuda. Pärast füüsiliselt rasket päeva võib üks jooksutiir (trenn) anda värskust ja energiat hoopiski juurde. Praegu tunnen end ma hoopis rohkem puhanuna, kui enne oma jooksu ja pärast koristamist. Jooksmine on ikka imeline. 🙂
Eile lubatud pikema postituse püüan enne järgmist nädalat valmis saada. Mõte on olemas, aga paberile (arvutisse) pole jõudnud seda veel formuleerida.
Kas Sina teed füüsilist või vaimset tööd? Mida trenn Sulle pärast rasket päeva pakub?
Nourish, Train & Flourish 
