Autor: Margit Partei

Maratoninädal | 4.–10.09.2023

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Esmaspäeval oli mul ette nähtud ülikerge trenn. Olin juba süsivesikuvaru tühjaks saamas, kavas oli vaid 6 rahulikku kilomeetrit ja rullimine. Esmaspäeval oli trennis megapalju rahvast, nii vanu, uusi kui tagasitulijaid, tõeline septembri alguse laulupidu. Jooksin koos ühe uue tulijaga ja füüsiliselt tundsin seda hetke, kui viimnegi süsikavaru kehas otsa sai. Ei olnud raske jooks, aga selgelt aeglase kütuse pealt. (6,06 km, 7:20 min/km, 146 l/min) Pärast vaatasin, kuidas teised tublisti ÜKEt teevad, ise rullisin korralikult jalad-selja üle. (34 min, 99 l/min)

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Viimased kiiremad liigutused. Tegime staadionil väikese soojenduse, seejärel jooksuharjutused, mis juba mul keele vestile võtsid, sest liikusin aeglaselt nagu tigu. Samas lahtijooksudel olid jalad päris kerged, andis natuke optimismi juurde. Lõikudes olid kavad 500-meetrised, minule tagasihoidlikult 3 tükki ja soovituslikult maratonitempos. Olin endale kodus välja arvestanud, et maratonitempo võiks olla 6:09, st pool ringi 1:14. Selle plaaniga peale läksin.

  • 5:36 min/km, 162 l/min
  • 6:02 min/km, 167 l/min
  • 6:03 min/km, 164 l/min

Esimene tuli kohe liiga kiire. Teised jooksid ümberringi oluliselt kiiremini ja eks see natuke kisub ikka kaasa. Teised kaks suutsin peaaegu leida oma tempo ja selles ilusti püsida. Teoreetiliselt olin nüüd maratoniks valmis.

Neljapäev: trennivaba. Käisin massaažis ja hakkasin süsivesikuid sööma.

Reede: trennivaba. Tööpäev, aga pärastlõunal sõitsime Tallinna ja tõime numbrid expolt enne sulgemist ära.

Laupäev: võistluseelne soojendus. Viimase jooksu enne maratoni tegin hommikul ülivara, sest härra Jooksja jooksis samal päeval poolmaratoni, mille start oli kell 9. Ega mul palju rohkem valikuid polnud ka. Ärkasime kell 6 ja kuskil 6.30 olin juba tühja kõhuga jooksmas. Kaks kilomeetrit ühes suunas, väike võimlemine ja jalahood ning kaks kilomeetrit tagasi. Väga ilus rahulik, tuuletu ja pilvine hommik oli. Jalad olid okeid, enesetunne isegi päris kerge, miski ei hoiatanud otseselt ette selle eest, mis 24 tunni pärast ees ootab. (4,05 km, 7:27 min/km, 135 l/min)

Pühapäev: Tallinna Maraton. Minu elu raskeim maraton, millest kirjutan peagi pikemalt.

Kokkuvõttes:

Olen sellises lihasvalus, mida varasematest maratonidest ei mäleta. Ma ei taha istuda, sest mul on nii valus ükskõik milliselt istmelt püsti saada, samas ei jaksa ma kaua püsti seista, sest ma olen väsinud. See nädal tuleb põnev. Trenniplaanid puuduvad, kõigepealt sooviks normaalse liikumisvõime taastada. Neljapäeval pildistan Tartu Tunnijooksu (hetkel on veel selgusetu, kuidas ma seal liigun, see on täpsustumisel), seega kel huvi uut jooksuformaati proovida, siis tulge ka.

1 nädal maratonini | 28.08–3.09.2023

Published on by Margit Partei1 kommentaar

Esmaspäev: trennivaba. Käisin JJVs, aga ainult kergelt kõndimas ja rullimas.

Teisipäev: rahulik jooks. Plaan oli järgmine: kui kõik on okei, siis teen 10 km rahulikult, kui energiat eriti pole, siis teen 7. Kaks trennivaba päeva oli vahel ja tunne oli normaalne, seega tegin 10. Ei olnud lennukat tunnet, aga polnud ka mingit jalgade järelvedamist ega leinamist. Käisin ka dendropargis jooksmas, kuhu ma muidu väga ei viitsi minna, ja aeg läks päris kiiresti. (10,03 km, 7:10 min/km, 140 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kihnus võistlenutel suurt midagi teha ei lubatud, 50–60 minutit rahulikku jooksu. Oli nädala kõige soojem päev, juba trenni sörkides hakkas palav. Tegime üheskoos mõnusa ringi Ihaste suunal (9,12 km, 7:04 min/km, 143 l/min), ülejäänud trenn oli üks suur mokalaat, aga selle tähtsust ei tohi alahinnata. Mokalaat on väga oluline! Lõpuks sörkisin koju.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: minifartlek. Või rahulik jooks kiirendustega, kes kuidas tahab. Selle nädala märksõnad on tööväsimus ja kehv unekvaliteet, seega ma väga ei imestanud, et ma reedel pärast tööpäeva lõppu diivanile “korraks” puhkama minnes lõpetasin pooleteisetunnise uinakuga. Ma olin nii unine, aga tuli jooksma minna, sest enam ei ole kella 22ni valge, vaid kell 20.30 tuleb juba hämarusega arvestada. Plaanis oli rahulik jooks koos 5×100 meetri kiiremate minilõikudega. Esimesed kilomeetrid olid väga uimased, aga siis läks paremaks ja kiirendused äratasid üles. (7 km, 7:12 min/km, 141 l/min)

5x100m:

  • 5:00 min/km, 152 l/min
  • 4:56 min/km, 154 l/min
  • 5:06 min/km, 155 l/min
  • 5:14 min/km, 156 l/min
  • 5:45 min/km, 157 l/min

Laupäev: fartlek. Pika jooksu asemel üks fartlek. Kavas oli 15 minutit soojaks, 8×2 minutit maratonitempost 20 sekundit kiiremini, 4×1 minut maratonitempost 30 sekundit kiiremini, 15 minutit mahajooks. Null motivatsiooni oli laupäeval trenni minna, lonkisime mõlemad härra Jooksjaga õhtul toast välja null energiaga.

Nädal on maratonini jäänud, aga ma siiani pole enesekindel, et ma soovitud-mõeldud tempos maratoni joosta suudan. Aga midagi tuli selleks trenniks ette võtta. Enam-vähem sai tempod ära tabatud, kuigi tempotunnetus oli päris kehv, kippusin kohe liiga kiiresti minema ja seejärel tempot redigeerides olin jälle aeglane. Minutilised tulid selgelt liiga kiiresti. Loksutasin neid temposid, trenni lõpuks oli tunnetus parem ja enesetunne igal juhul oluliselt parem kui alguses. (10,71 km, 6:33 min/km, 154 l/min)

8×2′:

  • 5:24 min/km, 161 l/min
  • 5:39 min/km, 160 l/min
  • 5:38 min/km, 161 l/min
  • 5:32 min/km, 161 l/min
  • 5:50 min/km, 161 l/min
  • 5:19 min/km, 162 l/min
  • 5:38 min/km, 161 l/min
  • 5:31 min/km, 163 l/min

4×1′:

  • 5:15 min/km, 163 l/min
  • 5:19 min/km, 163 l/min
  • 5:21 min/km, 166 l/min
  • 5:01 min/km, 168 l/min

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Selle nädala jooksud ei olnud halvad, aga ei olnud ka mitte midagi erilist. Ma ei oodanud, et mingi lennuk sisse tuleks, aga lihtsalt selline meh olek erilist emotsiooni ei tekita. Pigem paneb mind muretsema lünklik uni ja üldine väsimus. Võib-olla olen unustanud, aga ei mäleta, et varem nädal enne maratoni nii tuim olek olnud oleks. 🤷🏻‍♀️ Täna hommikul alustasin süsivesikute mahalaadimisega, seega ega seda lennukust kuskilt enam tulemas ei ole ka, pigem saab energia poolest täielikus augus ära käidud.

Kokkuvõttes olen ma… murelik? Vist. Ei ole sellist magusat ootusärevust, mis tavaliselt enne maratoni on. On tühjaks pigistatud sidruni tunne, vaimselt isegi rohkem kui füüsiliselt. Ma ei tea, miks seekord nii on. Võib-olla peaksin seda maratoni enda jaoks rohkem lahti mõtestama. See ei ole lihtsalt üks jooks, lihtsalt üks võistlus nagu teised. Pole mul ju seekord kellegagi eriti maratonijuttu puhuda olnud, härra Jooksja Tallinnas maratoni ei jookse, trennipundist olen enam-vähem ainus, kes maratonile läheb ja võistlejaid on üldse väheks jäänud… Kuidas sinna maratonilainele tagasi saada?

Püüan viimase nädalaga end maratoni meeleolusse viia, vähem stressata ja rohkem igasugustest kohustustest puhata. Ehk on abiks? Kui keegi üldse on veel siin neid ridu lugemas, siis hoidke mulle pöialt. Ja kui pole palju paluda, tulge pühapäeval raja äärde. Iga toetav sõna ja nägu on abiks!