Kus on nõudlust, seal on pakkumist. Ehk täna kirjutan pikemalt Synlabi Tervisesportlase paketist.
Kogu protsess on lihtne: saad osta paketi kas internetis või kohapeal (minul oli üldse trennikaaslastest sünnipäevaks saadud kinkekaart). Kui internetist osta, siis saad teha endale kasutajakonto ja kui ma õigesti aru sain, tekivad kõik vastused sinna. Mina sain vastused enda e-mailile krüpteeritult, avamiseks kasutasin ID-kaardiga dekrüpteerimist. Lähed kohale, annad tühja kõhuga (10-14 tundi söömata) 5 ampullikest verd ära ja järgmisel tööpäeval (või kõige hiljemalt 3 tööpäeva jooksul) saad juba tulemused.
- Hind: 36€
- Kus testitakse: Synlabi laborites üle Eesti (vaata asukohti SIIT)
Test koosneb 12 analüüsist (ja hemogramm veel väga mitmest näitajast). Toon kohe oma tulemused ka juurde, mul pole kahju neid kellegagi jagada, kuigi tegu on üpris personaalse infoga. Üks suur hunnik numbreid, aga kedagi ikka huvitab. Olulisemad näitajad panin boldi.
NB! Selgitused pärinevad suuremal jaolt Synlabi enda kodulehel antud infol. Kellel on soovi, saab Synlabist juurde osta ka arsti konsultatsiooni, kus teile kõik üksipulgi lahti seletatakse.
- Hemogramm koos 5-osalise leukogrammi ehk valgeverepildiga:
- Hemoglobiin: 130 g/l (norm: 118–150). Nagu enamus lugejaid ilmselt teab, siis hemoglobiin on oluline tegelane hapniku transportimisest. Selle väiksed väärtused annavad endast enesetundes enamasti märku. Mina jäin normi piiresse ja eelmise kevadega üpris samasse auku (127 vs 130). Samas, suviti on mul hemoglobiin alati kõrgem: eelmisel aastal 137 ja mäletan, et kunagi nägin ka üle 140 numbrit. Ilusad ajad olid…
- Hematokrit: 38,4% (37-47). Punaste vereliblede % veres. Iseenesest üpris alumise piiri lähedal ja spordiga tegeleval inimesel võiks kindlasti kõrgem olla.
- Leukotsüüdid: 5,2*10ˆ9/l (4,1-9,4). Leukotsüütide ehk valgevereliblede üldhulk ja leukogrammi hinnang võimaldab selgitada haigusliku protsessi olemust: põletik, allergia, pahaloomuline haigus, immuunsupressioon ehk organismi vähenenud kaitsevõime haiguste vastu, infektsioon jt.
- Erütrotsüüdid: 4,47*10ˆ12/l (4-5,1). Erütrotsüüdid ehk punaverelibled on vererakud, milles sisalduv hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest kudedesse. Erütrotsüütide arv on langenud aneemiate korral ja tõusnud vedelikukaotuse, hapnikuvaese keskkonna (nt kõrgmäestikes viibimine) või erinevate verehaiguste korral.
- MCV: 85,9 fl (82-99). Punaste vereliblede keskmine maht. Jällegi tahaks siin natuke kõrgemat numbrit näha.
- MCH: 29,1 pg (28-36). Hemoglobiini sisaldus ühes punases verelibles. Sama jutt, mis eelmise juures.
- Trombotsüüdid: 239*10ˆ9/l (150-450). Vere hüübimisega seotud näitaja.
- Neutrofiilide suhtarv: 37,5% (40-80). Viitab põletikulisele protsessile.
- Eosinofiilide suhtarv: 5,2% (1-5). Viitab allergilisele reaktsioonile.
- Basofiilide suhtarv: 0,4% (0-1). Müeloproliferatiivsed haigused, hüpersensitiivsuse sündroomid, lümfotsütoosid (reaktiivsed, maliigsed). Arstidele äkki ütlevad need sõnad midagi. 😉
- Monotsüütide suhtarv: 6,6% (1-11). Kroonilised põletikud, koekahjustusega kulgevad seisundid, kroonilised müeloproliferatiivsed ja müelodüsplastilis-müeloproliferatiivsed haigused jt.
- Lümfotsüütide suhtarv: 50,3% (20-45). Viitab põletikulisele protsessile.
- Neutrofiilide arv: 1,9*10ˆ9/l (1,5-6,7).
- Eosinofiilide arv: 0,3*10ˆ9/l (0,03-0,44).
- Basofiilide arv: 0,0*10ˆ9/l (0,00-0,1).
- Monotsüütide arv: 0,3*10ˆ9/l (0,2-0,8).
- Lümfotsüütide arv: 2,6*10ˆ9/l (1,3-3,6).
- Ferritiin: 45,6 mikrogrammi liitri kohta (10–150). Tundub, et rauavarudega on kõik väga kenasti korras. 🙂
- C-reaktiivne valk (kõrgtundlik): analüüsilehel hsCRP. 0,13 mg/l (<5). Tundlik põletiku ja südame-veresoonkonnahaiguste riski marker.
- Glükoos: 4,8 mmol/l (4,1-6,1). Diabeediohtu ( = liiga kõrged väärtused) õnneks ei ole. 🙂 Samuti tundub, et saan süsivesikuid kehalisele koormusele vastavalt (= ei ole liiga madalad väärtused).
- Aspartaadi aminotransferaas: 18 U/l (<32). Lihaskudede ja maksaga: OK. ASAT võib paigast ära olla ka väga tugeva füüsilise koormuse korral.
- Kreatiniin: 68 mikromooli liitri kohta (45–84). Aitab hinnata neerude töö efektiivsust. Tundub, et olen efektiivne. 😀
- Kreatiini kinaas: 88 U/l (<192). Kõrgenenud väärtused võivad olla tingitud suurest lihaskoormusest või traumadest. Kasutatakse füüsilise koormuse ja treeningu järgse taastumise jälgimisel.
- Uurea: 3,4 mmol/l (<8,2). Võib viidata lihaskonda tugevalt kahjustanud treeningutele ja/või neerutalitluse häiretele. Koos kreatiini kinaasiga näitab treeningujärgse taastumise efektiivsust. Nende põhjal taastun ma normaalselt. Samas olid need näitajad mul normi piirides ka eelmisel kevadel, kui ma kindlasti ei taastunud enam normaalselt… Seega: ettevaatust.
- Kolesterool: 4,8 mmol/l (<5). Üle tüki aja on mu kolestrool normis. Kahjuks eraldi HDL ja LDL ei mõõdetud, aga mul on sügav kahtlus, et mu varem ülikõrge (= ülihea = südamehaiguste riski vähendav) HDL on langenud.
- Kaltsium: 2,25 mmol/l (2,15-2,6). Üle normi olev näit võib viidata luude hõrenemisele. Alla normi jääv näit võib viidata D-vitamiini puudusele. Oluline ka lihaskrampide korral.
- Magneesium: 0,77 mmol/l (0,53-1,11). Osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning lihaste ja närvide talitluses. Magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust.
- Vitamiin D: 31,7 nmol/l (>75). Ilmselgelt olen D-vitamiinipuuduses. Kevad ja päike, kus te oleteeeeee? 😦 Peab vist sammud apteeki seadma….
Üldiselt: kõik kõige olulisemad näitajad on mul korras. 🙂
Aga mis mind natuke häirib…
1. Suhteliselt madalad vaevu normi mahtuvad näidud punaste vereliblede, MCV ja MCH juures. Olen viimase 3 aasta jooksul 4 korda korralikult oma verd uurida lasknud ja saan asju hästi võrrelda. Kui veel LCHFi põhimõtete järgi toitusin, oli mul hemoglobiin parem, samuti ka MCV ja MCH. Loogiline kah, sest sai siis ju palju rohkem liha söödud. Eks see ikka mõjutas neid näitajaid.
2. Neutrofiilide, eusinofiilide ja lümfotsüütide suhtarvud. Jällegi: LCHFi ajal oli nendega kõik parimas korras ja viimase 3 vereprooviga (mitte enam LCHF-ides) on need läbi teinud hüpped vales suunas. Mul on tekkinud kuri kahtlus, et mu keha ütleb mulle vaikselt, et Margit, toitumises on midagi, mis organismile just kõige parem ei ole. Vaatan vaikselt kurja pilguga teraviljade, õigemini kõige rohkem just nisu ja gluteeni poole. Ilmselt peaksin proovima gluteeni sisaldavate teraviljade tarbimist vähendada. Leib ja nisupasta – nuuuks. 😦
3. D-vitamiin. Suundun ilmselt apteeki ja teen kuni päikselisemate ilmadeni lühikese kuuri läbi. Kes oskab midagi täpsemalt soovitada, siis olen üks suur kõrv. 🙂
Vaata varasemaid postitusi samal teemal: 1, 2
Põhjalikud analüüside kirjeldused leiad ka TÜ Kliinikumi kodulehelt ja vastuste interpretatsioonid Synlabi lehelt
Nourish, Train & Flourish 