Synlab Tervisesportlase pakett

Kus on nõudlust, seal on pakkumist. Ehk täna kirjutan pikemalt Synlabi Tervisesportlase paketist.

Kogu protsess on lihtne: saad osta paketi kas internetis või kohapeal (minul oli üldse trennikaaslastest sünnipäevaks saadud kinkekaart). Kui internetist osta, siis saad teha endale kasutajakonto ja kui ma õigesti aru sain, tekivad kõik vastused sinna. Mina sain vastused enda e-mailile krüpteeritult, avamiseks kasutasin ID-kaardiga dekrüpteerimist. Lähed kohale, annad tühja kõhuga (10-14 tundi söömata) 5 ampullikest verd ära ja järgmisel tööpäeval (või kõige hiljemalt 3 tööpäeva jooksul) saad juba tulemused.

  • Hind: 36€
  • Kus testitakse: Synlabi laborites üle Eesti (vaata asukohti SIIT)

Test koosneb 12 analüüsist (ja hemogramm veel väga mitmest näitajast). Toon kohe oma tulemused ka juurde, mul pole kahju neid kellegagi jagada, kuigi tegu on üpris personaalse infoga. Üks suur hunnik numbreid, aga kedagi ikka huvitab. Olulisemad näitajad panin boldi.

NB! Selgitused pärinevad suuremal jaolt Synlabi enda kodulehel antud infol. Kellel on soovi, saab Synlabist juurde osta ka arsti konsultatsiooni, kus teile kõik üksipulgi lahti seletatakse.

  • Hemogramm koos 5-osalise leukogrammi ehk valgeverepildiga:
    1. Hemoglobiin: 130 g/l (norm: 118–150). Nagu enamus lugejaid ilmselt teab, siis hemoglobiin on oluline tegelane hapniku transportimisest. Selle väiksed väärtused annavad endast enesetundes enamasti märku. Mina jäin normi piiresse ja eelmise kevadega üpris samasse auku (127 vs 130). Samas, suviti on mul hemoglobiin alati kõrgem: eelmisel aastal 137 ja mäletan, et kunagi nägin ka üle 140 numbrit. Ilusad ajad olid…
    2. Hematokrit: 38,4% (37-47). Punaste vereliblede % veres. Iseenesest üpris alumise piiri lähedal ja spordiga tegeleval inimesel võiks kindlasti kõrgem olla.
    3. Leukotsüüdid: 5,2*10ˆ9/l (4,1-9,4). Leukotsüütide ehk valgevereliblede üldhulk ja leukogrammi hinnang võimaldab selgitada haigusliku protsessi olemust: põletik, allergia, pahaloomuline haigus, immuunsupressioon ehk organismi vähenenud kaitsevõime haiguste vastu, infektsioon jt.
    4. Erütrotsüüdid: 4,47*10ˆ12/l (4-5,1). Erütrotsüüdid ehk punaverelibled on vererakud, milles sisalduv hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest kudedesse. Erütrotsüütide arv on langenud aneemiate korral ja tõusnud vedelikukaotuse, hapnikuvaese keskkonna (nt kõrgmäestikes viibimine) või erinevate verehaiguste korral.
    5. MCV: 85,9 fl (82-99). Punaste vereliblede keskmine maht. Jällegi tahaks siin natuke kõrgemat numbrit näha.
    6. MCH: 29,1 pg (28-36). Hemoglobiini sisaldus ühes punases verelibles. Sama jutt, mis eelmise juures.
    7. Trombotsüüdid: 239*10ˆ9/l (150-450). Vere hüübimisega seotud näitaja.
    8. Neutrofiilide suhtarv: 37,5% (40-80). Viitab põletikulisele protsessile.
    9. Eosinofiilide suhtarv: 5,2% (1-5). Viitab allergilisele reaktsioonile.
    10. Basofiilide suhtarv: 0,4% (0-1). Müeloproliferatiivsed haigused, hüpersensitiivsuse sündroomid, lümfotsütoosid (reaktiivsed, maliigsed). Arstidele äkki ütlevad need sõnad midagi. 😉
    11. Monotsüütide suhtarv: 6,6% (1-11). Kroonilised põletikud, koekahjustusega kulgevad seisundid, kroonilised müeloproliferatiivsed ja müelodüsplastilis-müeloproliferatiivsed haigused jt.
    12. Lümfotsüütide suhtarv: 50,3% (20-45). Viitab põletikulisele protsessile.
    13. Neutrofiilide arv: 1,9*10ˆ9/l (1,5-6,7).
    14. Eosinofiilide arv: 0,3*10ˆ9/l (0,03-0,44).
    15. Basofiilide arv: 0,0*10ˆ9/l (0,00-0,1).
    16. Monotsüütide arv: 0,3*10ˆ9/l (0,2-0,8).
    17. Lümfotsüütide arv: 2,6*10ˆ9/l (1,3-3,6).
  • Ferritiin: 45,6 mikrogrammi liitri kohta (10–150). Tundub, et rauavarudega on kõik väga kenasti korras. 🙂
  • C-reaktiivne valk (kõrgtundlik): analüüsilehel hsCRP. 0,13 mg/l (<5). Tundlik põletiku ja südame-veresoonkonnahaiguste riski marker.
  • Glükoos: 4,8 mmol/l (4,1-6,1). Diabeediohtu ( = liiga kõrged väärtused) õnneks ei ole. 🙂 Samuti tundub, et saan süsivesikuid kehalisele koormusele vastavalt (= ei ole liiga madalad väärtused).
  • Aspartaadi aminotransferaas: 18 U/l (<32). Lihaskudede ja maksaga: OK. ASAT võib paigast ära olla ka väga tugeva füüsilise koormuse korral.
  • Kreatiniin: 68 mikromooli liitri kohta (45–84). Aitab hinnata neerude töö efektiivsust. Tundub, et olen efektiivne. 😀
  • Kreatiini kinaas: 88 U/l (<192). Kõrgenenud väärtused võivad olla tingitud suurest lihaskoormusest või traumadest. Kasutatakse füüsilise koormuse ja treeningu järgse taastumise jälgimisel. 
  • Uurea: 3,4 mmol/l (<8,2). Võib viidata lihaskonda tugevalt kahjustanud treeningutele ja/või neerutalitluse häiretele. Koos kreatiini kinaasiga näitab treeningujärgse taastumise efektiivsust. Nende põhjal taastun ma normaalselt. Samas olid need näitajad mul normi piirides ka eelmisel kevadel, kui ma kindlasti ei taastunud enam normaalselt… Seega: ettevaatust.
  • Kolesterool: 4,8 mmol/l (<5). Üle tüki aja on mu kolestrool normis. Kahjuks eraldi HDL ja LDL ei mõõdetud, aga mul on sügav kahtlus, et mu varem ülikõrge (= ülihea = südamehaiguste riski vähendav) HDL on langenud. :/
  • Kaltsium: 2,25 mmol/l (2,15-2,6). Üle normi olev näit võib viidata luude hõrenemisele. Alla normi jääv näit võib viidata D-vitamiini puudusele. Oluline ka lihaskrampide korral.
  • Magneesium: 0,77 mmol/l (0,53-1,11). Osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning lihaste ja närvide talitluses. Magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust.
  • Vitamiin D: 31,7 nmol/l (>75). Ilmselgelt olen D-vitamiinipuuduses. Kevad ja päike, kus te oleteeeeee? 😦 Peab vist sammud apteeki seadma….

Üldiselt: kõik kõige olulisemad näitajad on mul korras. 🙂

Aga mis mind natuke häirib…

1. Suhteliselt madalad vaevu normi mahtuvad näidud punaste vereliblede, MCV ja MCH juures. Olen viimase 3 aasta jooksul 4 korda korralikult oma verd uurida lasknud ja saan asju hästi võrrelda. Kui veel LCHFi põhimõtete järgi toitusin, oli mul hemoglobiin parem, samuti ka MCV ja MCH. Loogiline kah, sest sai siis ju palju rohkem liha söödud. Eks see ikka mõjutas neid näitajaid.

2. Neutrofiilide, eusinofiilide ja lümfotsüütide suhtarvud. Jällegi: LCHFi ajal oli nendega kõik parimas korras ja viimase 3 vereprooviga (mitte enam LCHF-ides) on need läbi teinud hüpped vales suunas. Mul on tekkinud kuri kahtlus, et mu keha ütleb mulle vaikselt, et Margit, toitumises on midagi, mis organismile just kõige parem ei ole. Vaatan vaikselt kurja pilguga teraviljade, õigemini kõige rohkem just nisu ja gluteeni poole. Ilmselt peaksin proovima gluteeni sisaldavate teraviljade tarbimist vähendada. Leib ja nisupasta – nuuuks. 😦

3. D-vitamiin. Suundun ilmselt apteeki ja teen kuni päikselisemate ilmadeni lühikese kuuri läbi. Kes oskab midagi täpsemalt soovitada, siis olen üks suur kõrv. 🙂


Vaata varasemaid postitusi samal teemal: 1, 2

Põhjalikud analüüside kirjeldused leiad ka TÜ Kliinikumi kodulehelt ja vastuste interpretatsioonid Synlabi lehelt

Advertisements

22 thoughts on “Synlab Tervisesportlase pakett

      1. P.S seal ei sa apäris koos tellida, sest tellimise piir on 22 € (ilma saatekuluta) ja mul üks purk terveks aastaks maksab kuskil 16 €. ma telliks alati kellegagi koos, aga lihtsalt löön limiidi lõhki..

  1. Mina tellin ka iherbist ja just sai tellitud 5000 IU-ga (võtan 2 tk korraga ja ainult see viib ref väärtused üles). Ortopeed ütles et ainult pmtl kui näit on seal 100 ringis, siis on kõik liigesed, lihased ja kõõlused kaitstud haiguste eest ja see aitab neid väga ideaalselt säilitada… Lähen ise nüüd ka analüüse andma, aga d3 tahab saada magneesiumirikast toitu ka kõrvale, et ärge unustage seda 🙂 Ma lihtsalt imestan, et inimesed endiselt ei võta talvläbi seda vitamiini. Paljud soovitavad aastaringselt võtta isegi, sest eesti ilm on nagunii selline, et kui pilves, siis kohe kindlasti midagi eriti inimene sealt ei saa ja kui naisterahvas teeb sporti, annab ta ära kuskil 3000 IU d vitamiini endast… Aga mõelge kui vähe Te asemel saate..

  2. Ma see aasta pole veel teinud, aga peaks ka varsti analüüsid tegema. Mul eelmine aasta oli ka kevadel D-vitamiini näit 35 ühikut. Ilmselt seepärast ka kevadel võistlustulemused ei olnud need, mis oleks pidanud, kuna trenni oli tehtud väga korralikult. Muud näitajad olid ju väga head peale aspartaadi aminotransferaasi, mis samuti oli üle normi, aga see oli pigem põhjustatud päev varem tehtud 3. tunnisest treeningust ja sellest polnud taastnud, kuna süüa ju enam ei tohtinud.

  3. Kui D-vitamiini võtma hakkad, siis võid teada anda, kas tunned mingit muutust ka organismis, on taastumine parem või energiat rohkem.

    Ise olen selle D-vitamiini jutu suhtes veits skeptiline. Lihtsal tundub, et viimastel aastatel on nagu järsku avastatud, et oi me vaesed eestlased oleme nii suures D puuduses ja peaksime ikka suurema osa aastast purgist lisa tarbima. Veel mõned aastad tagasi ei rääkinud keegi sellest vitamiinist.

    Kindlasti on D-vitamiin organismile vajalik, aitab hoida luude ja liigeste tervist, samuti seostatakse selle vitamiini puudust depressiooni ja suhkruhaigusega, aga kas asi on tõesti nii hull nagu räägitakse?!? Suvel piisab tegelikult max. poolest tunnist paljaste käsivartega päikese käes viibimisest, et saada vajalik päevane D-vitamiini kogus.

    Lihtsalt, mida hullemana seda probleemi rahvale näidatakse, seda rohkem on võimalik neid 20-euroseid purgikesi müüa. Nagu siin ülalpool mainitud, siis need Eestis müüdavad tabletid on suhteliselt nõrga toimega ja peab mitu tükki võtma, et minigit efekti oleks. See tähendab, et ühest purgist jätkub ühe kuu asemel hoopis pooleks kuuks, seega topelt rahakulu. :D:P

    Ma arvan, et minu D-vitamiini näidud on ka kindlasti väga madalad. Ma päikest ei armasta ja suvel ei päevita, kasutan ALATI tugevat päikesekaitsekreemi, aga tervisega probleeme ei ole. Luud-liigesed tugevad, grippi pole iialgi põdenud, tegelikult pole ma viimastel aastatel üldse haige olnud. Sel kevadel tundsin esimest korda kevadväsimust ja motivatsioonipuudust, aga hakkasin natuke rohkem puu-ja juurvilju sööma, õhtused trennid vahetasin hommikuste vastu, mis andis võimaluse õhtuti muude asjadega tegelemiseks ja puhkamiseks. Nädalaga on enesetunne hoopis teine 🙂 😀 ja ei mingeid lisatablette.

    Aga noh, see on puhtalt minu isiklik arvamus. Eks igaühe organism on erinev, mõnel inimesel annavad väiksemadki muutused verenäitudes kohe tunda, teisel mitte. Ega enne ei tea, kui ise ei katseta ega proovi, mis just sinu organismile mõjub 🙂

    1. Katsetan algul väiksema purgiga, st kuu aega. Maikuuks peaks Eesti ilm juba oma tegema, eriti kuna ma tõmban päikest väga hästi ja juba sportides viibin palju õues. 🙂 Eks näis!

    2. Minu isiklik kogemus D-vitamiiniga on küll selline, et selle kahe aasta jooksul, mis ma seda igapäevaselt võtnud olen, ei ole ma kordagi olnud nohus, köhas, gripis ega mingis muus tõves – kogu eelneva elu olen sügis/talv/kevad perioodil põdenud mingit tatitõbe VÄHEMALT kolm korda hooaja jooksul. Rekord oli üks aasta iga kahe nädala tagant (ilma naljata, siis ma arvasin küll, et mu immuunsüsteem on mind lõplikult maha jätnud). Kuna ma nende viimase kahe aasta jooksul ei ole oma eluviisis muutnud mitte midagi peale selle, et olen võtnud D-vitamiini ja teinud varasemast rohkem trenni, siis ma muud ei oska siin kahtlustada.

  4. Mina soovitan võtta D-vitamiini. Mingi aeg oli mul koguaeg väsimus peal ja väga tihedalt peavalud. Läksin perearsti juurde, sai vereproovid tehtud ning tulemuseks oli D-vitamiini näit 20 ehk siis kõvasti alla normi. Sellepeale perearst soovitas võtta D-pärlid 1000 vitamiine (25 mikrogrammi) esialgu 1-2 kuud teha kuur ja võtta 2 tk päevas, edasi siis 1 päevas. Umbes aasta hiljem sai tehtud uued proovid, siis oli näit 51 ehk siis paranenud, aga ikka alla normi. Siis hakkasin võtma D-vitamiini, kus on 30 mikrogrammi sees, esialgu jälle kuurina 2tk päevas, hiljem siis jälle edasi 1 tk päevas. Nüüd ei ole veel uusi analüüse teinud, eks mingi aeg kontrollib jälle.
    Aga igatahes, mina tundsin positiivset mõju küll.

    1. Aitäh, et jagasid oma kogemust! Eks pean minagi katseeksitusmeetodil nüüd selgeks saama, palju oleks mul mõistlik teda juurde manustada. Arvan, et algatuseks proovin 5000 UI-d päevas ja kui sellest väheks jääb (samas, suvi ju tuleb ka peale…), siis tuleb edasi mõelda.

  5. Üldiselt on võimalik soodsatel aastatel ka Eestis ilma päevad läbi rannas lebotamata, end pruuniks päevitada. Olen ka aprilli lõpus täiesti pruun olnud. Aga ma hakkan juba +12-14 kraadise õhutemperatuuriga päikesepaistelise ilma korral lühikeses vormis trenni ka tegema. Üldiselt olen ise arvamusel, et suvel maist-oktoobrini ei peaks harrastaja lisavitamiine tarbima. Kõik vajalik peaks kätte saama päikesest ning toiduga. Isegi päevitamas pole vaja käia. Piisab, et palju õues viibida.

    1. Tegelikult on minuga samamoodi: päriselt randa või päevitama jõuan paar-kolm korda suve jooksul (oleneb muidugi ka suvest). Jalad-käed-näo saan pruuniks puhtalt õues joostes või rattaga sõites. Kuna päevitun kergelt, siis pole probleemi.

  6. Meditsiin ei ole nagu matemaatika. Vähene laborianalüüside kõikumine on normaalne ja seda ei saa seostada haiguslikkusega. Oluline on hinnata tervikpilti: kaebused, haigustunnused, laboratoorsed analüüsid jne tervikuna.

    Lümfotsüütide ja neutrofiilide vahel leiab aset balanseerumine – lümfotsüütide tõus võib viidata käesoleva/varasema viirusinfektsiooni olemasolule, samal ajal neutrofiilide tase langeb. Neutrofiilide tõus ja samaaegne lümfotsüütide alanemine viitab bakteriaalsele infektsioonile.

    D-vitamiini soovitatakse manustada alates 5. elupäevast kuni elu lõpuni vähemalt 400 TÜ ööpäevas. Lisaks luuainevahetusele on vitamiin D-l leitud oluline roll südame-veresoonkonna haigustest, kasvajatest, diabeedist ja teistest haigustest hoidumisel. Eesti suvi ei taga kindlasti terve aasta jagu D-vitamiini varusid.
    Ise olen alates 2015.a sügisest regulaarselt võtnud d-vitamiini 1000 TÜ päevas ja kuu aega tagasi perearsti juures oli näit 57 nmol/l.

    Soovitan mitte keskenduda laborianalüüside parandamisele. Oluline on hea enesetunne ja kaebustevaba igapäevaelu.

    1. Miina, ootasin väga sinu kommentaari just sellele postitusele. Kui jutt eriti meditsiinivaldkonda puudutab, siis on sul alati nii toredad ja põhjalikud kommentaarid, et kohe lust lugeda. 🙂
      Tõsiasi on muidugi see, et matemaatik minus lööb alati välja. Näiteks pean ma oma vereanalüüside tulemustest Exceli tabelit (mille kohta ma Exceli tabelit ei pea…). 😀 Sealt on hea jälgida, mis ja kuidas muutunud on. Samas peab tõdema, et omajagu kurnatust ja väsimust ma viimastel kuudel siiski tundnud olen. Siin mängib rolli nii treeningkoormus, kooli- ja töökoormus, aga võib-olla ka tõesti vitamiinipuudus. Seega D-vitamiin kindlasti halba mulle ei teeks. Eesti suvi küll ei taga aasta jagu varusid, aga muidu: kas suvel oleks mõte midagi juurde manustada, eriti kui spordiga tegeleda?
      Igal juhul SUUR AITÄH sulle kommentaari eest. Nagu oleks endal arst varnast võtta. 🙂

  7. Seda ma usun, et sul on kõige kohta Exceli tabelid 😀
    Kuna D-vitamiini toksiline annus on kordades kõrgem (üleannustamist kartma ei pea) ja Eesti suvi meenutab sageli kehva suusailma, siis ei tee paha aastaringne manustamine, kui just rahast kahju ei hakka.

    1. Minu esmane otsing ja varasemad teadmised ütlevad, et norm peaks olema kuni 250 nmol/l. Seega ei tohiks olla üledoos. Siiski soovitan kindlasti see uurida üle apteekrilt või oma perearstilt. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.