Workout Week 12.–18.06.2017

12.–18.06.17

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Taastav trenn pärast poolmaratoni. Ausalt öeldes tundusid jalad ja olemine väga okei. Kuniks jooksma saime. 😀 Siis oli selline… meh tunne. Tühi tunne. Pärast võistlust täiesti normaalne. 144 bpm, 6:43 min/km. Lihasosa võistlejad ei teinud: meie pärusmaaks jäi rullimine ja venitamine ehk lihashooldus. Valus, aga kasulik.

Teisipäev: puhkus.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. 40 min kerget jooksu (142 bpm, 6:42 min/km), peale 40 min kerelihastele nii oma keharaskusega kui ka topispallidega. Mul oli juba 4. minutil kõik valus. 😀 Koju sörkides olin nagu ülekeedetud makaron, jalad lödid all.

Minu artikkel Eesti Ekspressi lisas Homme. 

Neljapäev: puhkus.

Reede: kerge jooks. Töönädala lõpuks oli tehtud ära üks SUUR hunnik tööd nii töökohal nr 1 (päev) kui ka kohal nr 2 (õhtu, nädalavahetus ja öötunnid). Lisaks sai missioonil Oma Kodu omajagu rügatud. Jooksma jõudsin tühja kõhuga kell 20. Tegin kiiruga 6 km ära, et koju sööma saada lõpuks. 😀 Õhtu ise oli muidugi imeline ja jooks super kerge sammuga ja lennukas. Poolmaratonist taastumine kulgeb vist edukalt.

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikk jooks. Võtsin ette ühe natuke pikema otsa. Kindlat plaani ei olnud: panin jooksuriided selga, astusin uksest välja ja hakkasin kulgema. Liikusin Ihaste kandis. 12,5 km läks nii ruttu mööda, et arugi ei saanud. Eks mõtteid oli ka palju ja jooksmine aitas pead tühjemaks saada. Lämmatavat palavust leevendasid pilved ja mõnus tuul. Mõnus. 6:19 min/km ja 151 bpm.

Kokkuvõttes:

12.–18.06.2017

Mul on nii kiire nädal olnud, et kalendermärkmik on täiesti täis kirjutatud. 40 tundi tööd analüütikuna (aruande tähtaeg tuleb uskumatu kiirusega!); 3 fotosessiooni & hunnik importimist, konvertimist, töötlemist, eksportimist, üleslaadimist; uute üüriliste otsimine, et saaksime oma üürilepingu varem ära lõpetada; kokkamine, koristamine; trennid. Ja natuke blogimist ka. Pluss veel nipet-näpet iga tavainimese ellu kuuluvat. Ma olen suht läbi. 😀

Ega saabuv nädal parem ei ole. Samamoodi palju jooksmist (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses), toimetamist, asjaajamist, hunnikutes pingelist tööd, fotosessioon, kunagi peaks jõudma süüa teha, sõprade lõpetamised… Ja jaanipäev tuleb! Juba. Alles oli aprill? Mis vahepeal juhtus? Kuhu see aeg kaob…

Kalendrisse vaadates avastasin, et ma ei jõua ei järgmisel ega suure tõenäosusega ülejärgmisel nädalal mitte ühtegi BodyPumpi. :/ Vähemasti härra Jooksja tuleb lõpuks koju. Juhei! 🙂

Rasvad, valgud, mineraalid: kõik on timm!

Ehk lugu sellest, kuidas ma Benu apteegis kehakoostise analüüsi tegemas käisin.

Mõned päevad enne Narva Energiajooksu poolmaratoni jõudsin ära kasutada veel ühe ajakirja Jooksja konkursi #MinaJooksja võitudest. Nimelt käisin ära Benu apteegi kehakoostise analüüsis.

Suuri ootusi selle testi suhtes mul ei olnud: olen kuulnud, et apteekides teostatavad kehakoostise mõõtmised on üpris vähedetailsed. Vähemalt Benu kohta ma seda ei ütleks: kõik põhilised arvud sain ma teada, lisaks oli test kiire ja neiu, kes minuga tegeles, väga kompetentne ja sõbralik. Kartsin juba mingit masinlikult rääkivat tädikest, aga õnneks temaga ma ei kohtunud. 😀

Esiteks uuriti minult, ega ma viimase 2 tunni jooksul söönud ega joonud pole. Seda rõhutati korduvalt enne testi ka, et testile peab tulema söömata-joomata. Õnneks oli mul meeles sellest kinni pidada. Neiu küsis minult veel küsimusi, nt kas olen varem taolisel testil käinud. Ütles kohe ka selle ära, et erinevate masinate tulemusi väga võrrelda ei saa. Väga positiivne: mõni inimene võiks lasta end numbritel muserdada, kuigi tegelikult on lihtsalt masinate algoritm erinev. Õnneks teadsin mina seda isegi. Kiirelt mõõdeti üle mu vöökoht, mis oli igati normaalne. Siis võtsin jalanõud ja sokid ära ning ronisin masina peale. Paar sekundit ja juba sain sokid ja kingad jälle jalga poanna ja juba hakati minu tulemusi printima.

img_1714

Kehakaal oli muidugi korralik, aga pole ka imestada, sest seoses kuuseisuga olin üpris paistes, lisaks oli õhtu (õhtune kaal on alati suurem) ja mul oli seljas päris palju riideid. Kahjuks ei saanud ma õhukese suvekleidiga sinna minna, kuna tulin otse Tallinnast töökohtumiselt ja pidin esinduslik välja nägema. Aga tühja see kaal. 🙂 Kaalunumbrit vaatan kui lihtsalt üht statistikut.

Minu põhiainevahetuse energiavajadus on 1464 kcal. See tähendab, et lihtsalt eksisteerimiseks (hingamiseks ja olemas olemiseks) kulub mul selle kaalu juures päevas 1464 kcal. Päevane energiavajadus arvestades minu treeningkoormust (ca 5 korda nädalas): 2362 kcal. Ehk siis 2000 kcal juures saab ilusti vaikselt kaalu langetada nagu ma seda ka teinud olen. 🙂

Edasi vaatasime 6 põhilist näitajat:

1. Lihasmass

44,7 kg. See oli täpselt normaalse vahemiku keskel ja selle eest sain analüüsi tegijalt kohe kiita ka. Jeeii!

2. Keha rasvaprotsent

28,3%. Mõnele võib see tunduda üüratu, aga minu kohta on see madalaim tulemus, mida ma üldse kunagi näinud olen. Normaalne % on vahemikus 20,9–32,9. Seega: kõik OK. 1–2% võiks see siiski madalam olla, siis oleks ka minu metaboolne vanus tegelikkusele vastav (sellest peagi allpool).

3. Vistseraalne rasv ehk organeid ümbritsev rasvkude

2; normaalne vahemik 2–9. Ehk siis normi alumine ots. Liiga madal väärtus ei pidavat ka hea olema, kuna väike kiht rasva kaitseb näiteks neerusid. Vistseraalne rasv on mul alati korras olnud. Minu rasv paikneb natuke ohutumas kohas ehk keha peal. 😀

4. Luustiku mineraalmass

2,4 kg. See on täpselt referentsvahemiku alumises otsas. Kuna 25 eluaastat on täis tiksunud, siis luustiku massi enam eriti suurendada ei ole võimalik. Nüüd tuleb tegeleda selle säilitamisega. Sain jälle kiita, et D-vitamiini tarbin, sest see on luude jaoks väga oluline (teatavasti saab kaltsium oma tööd teha ainult koostöös D-vitamiiniga).

5. Keha veesisaldus

53,3%. Ilusti normvahemikus (45–60). Olen oma keha kenasti veega niisutanud.

6. Metaboolne vanus

26 aastat ehk 1 aasta vanem kui tegelikkuses. Metaboolset vanust mõjutab kõige enam keha rasvaprotsent. Kui see allapoole tuua, langeb ka metaboolne vanus. Teeme ära. 😉

Nüüd Teleturu hetk: aga see ei ole veel kõik. 😀 Järgmistel lehtedel olid need numbrid ilusti lihtsate seletustega lahti räägitud. Selle põhjal koostasin ka ülevalpool olnud kokkuvõtte. 🙂

Edasi sai lugeda põgusalt kehaosade rasva- ja lihasmassi kohta. Mu käte ja kere lihas- ja rasvamass on igati normide piirides. Aga – üllatus-üllatus – mu jalad, mida olen eluaeg madalateks ja matsakateks nimetanud 😀 , olevat madala rasvaprotsendi ja keskmise lihasmassiga. O_o See olevat täitsa tüüpiline pikamaajooksjale. Keha hakkab ka pisikeste sammudega jooksjaks saama vist. 😀

Testi lõpus olid veel üldised soovitused treenimiseks ja toitumiseks. Noh, teate ise ka, et liikuda tuleb ja köögivilju võiks ka süüa. Mina tean neid asju isegi, aga inimestele, kellele see info on uus, oli see hästi ja lühidalt ühte kohta koondatud.

Kokkuvõttes: 7 lehekülge teksti ja tore testija, kes ise ka aru sai, mida ta mulle rääkis. Tegemist ei ole nii detailse testiga, kui nt MyFitnessi klubides teha saab (kus iga käe ja jala rasvamass on konkreetselt välja toodud jms), aga üldise pildi saab Benu testiga kindlasti kätte ja hind on samuti tunduvalt soodsam (spordiklubides kipub test maksma vähemalt 10€) ning detailsusastmega kooskõlas. Tavakliendile maksab see test 4€ ja Benu kliendile 2€.

Aitäh ajakirjale Jooksja ja Benu apteegile toreda kogemuse eest. 🙂