Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlek. Tegime sellist põnevat minutifartleki formaati, et alustasime 1 minutist ja ronisime minuti kaupa kuni 7 minuti kiire jooksuni, vahele iga kord 3 minutit rahulikult. Rõvedalt palav ja päikseline, poolel maal oli juba täiesti toss väljas. Lihtsalt üks suur kannatamine (9,05 km, 6:38 min/km, 153 l/min). Kiired jupid:
- 5:34, 154
- 5:44, 155
- 5:53, 157
- 5:56, 159
- 5:57, 160
- 5:59, 161
- 6:15, 161
Lõpetasime ÜKEga, mis nagu ikka oli palav ja raske. (27 min, 102 l/min)
Teisipäev: rahulik jooks. Mul oli/on kõrini sellest kuumusest, seega ma läksin sisehalli ja jooksin seal. Venisin oma 6 km ära ja rohkem eesmärke polnud. Üks nendest jooksudest, mille lihtsalt teed ära, et oleks tehtud. (6 km, 7:14 min/km, 136 l/min)
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigud. Treeneril olid plaanis meile tonnised lõigud, aga kuna päeval sadas ja staadionil oli märg, siis sinna me end vigastama ei läinud. Sisehallis tegime hoopis 600-meetriseid, tervelt 10 tükki. Minu õnneks oli mul Kaire, kes aitas tempos püsida ja mitte hullult ära kukkuda. Aitäh! Kuskil 7. lõigu peal sai sellest väikses ringis tiirutamisest kopp ette, aga tegime koos ilusti lõpuni. 600 m:
- 5:13, 159
- 5:30, 164
- 5:32, 162
- 5:38, 160
- 5:30, 162
- 5:35, 162
- 5:40, 162
- 5:37, 162
- 5:38, 163
- 5:34, 165
Neljapäev: trennivaba.
Reede: lõigud | õhtujooks. Lõunast algas Prorunneri laager Käärikul 1000-meetriste lõikudega. Kadiliis soovitas mulle 4 kuni 5 tk, tunde järgi. Ma olin valmis, et teen neli, rohkem kindlasti mitte. Hakkasin pihta ja kohe esimesel lõigul üllatasin end tempoga 5:07. Õues oli mõnusalt alla 20 kraadi, pilvine ja kurjad vihmapilved ja see oli ikka tohutult abiks. Kaks päeva varem ei suutnud kuidagi sellises tempos isegi 600 meetrit joosta, nüüd ladusin tonniseid kiiremini ja kokku isegi viis tükki:
- 5:07, 163
- 5:10, 165
- 5:11, 166
- 5:16, 166
- 5:21, 166
Pärast hilist lõunasööki ja paari tundi arvutitööd tuli minna õhtujooksule. Ei hellita need Otepää teed, igal pool on tõus tõusu otsas. Venisin jälle ühe toreda 6-kilomeetrise ringi ära (6,33 km, 7:30 min/km, 142 l/min), tegime korralikult intensiivse ÜKE (37 min, 115 l/min) ning oligi esimene päev purgis.
Laupäev: hommikujooks | tõusufartlek | õhtujooks. Hommik algas ühe kange kehaga. 4 km, aga ma isegi ei oska loendada, mitu tõusu. Nii saadaksegi tugevaks? (4 km, 7:48 min/km, 128 l/min)
Lõunane trenn viis meid Apteekrimäele tõusufartlekile. Õigemini minu puhul tähendas see, et püüan joosta nii palju tõuse, kui jaksan, tõele au andes osad hullemad ikka kõndisin ka. Tegin kaks 3-kilomeetrist ringi metsas ja koos mineku-tulekuga sai väga sisukas trenn kokku. (10,12 km, 8:07 min/km, 144 l/min)
Õhtul tegin jälle ühe lühema ringi, seekord 5 km. Äikesevihm kaugelt juba paistis, aga sain enne oma asja tehtud. Sääsed olid metsa vahel jube kurjad. Täitsa kenas tempos jõudsin seekord isegi neid tõuse võtta. (5,04 km, 7:20 min/km, 137 l/min) ÜKE vihma käes jätsin ära.
Pühapäev: hommikujooks | pikk jooks. Hommikujooks üllatas uskumatult normaalsete jalgadega. Paks udu oli Otepää kohal, nii mõnusalt jahe. (4,1 km, 7:17 min/km, 131 l/min) Sellele autojuhile, kes linnas sees uduga selgelt üle piirkiiruse kihutas ja seetõttu ühe pisikese linnu elu lõpetas, soovin küll edaspidiseks ainult kõike halba.
Hommikujooksult otse hommikusöögile, siis kiire pesu, asjad kokku, 20 minutit pikutamist ja juba ootas laagri pikim trenn ehk pikk jooks. 23-kilomeetrine ring oli ette valmistatud, Viljar viis kõigi joogipudelid kahte kohta valmis ja mina võtsin esimesest endale veel väikse pudeli Kääriku otsale kaasa. Kõik oli ära planeeritud.
Sain teha jupi Pühajärve ringist, nägin toredat kitsekest, võtsin tunni peal geeli ära. Päris hea esimene tund, pulss ja tempo ilus, enesetunne hea. Ja siis sai kõik otsa. Pulsiga midagi nii hullu polnudki, aga kogu keha lihtsalt lõpetas vabatahtliku koostöö.
Ülejäänud ca kaks tundi tulid sunnitööna. Loivasin Käärikule, puhkasin korraks, roomasin tagasi Sihvale ja siis oli ikka veel peaaegu 8 km minna. Jube! Vaated ilusad, aga täielik haamer. Jõin oma väikese vee ära, 2 tunni peal võtsin veel ühe geeli, 18 km peal oli viimane joogipunkt. Kõndisin lõpus peaaegu kõik tõusud, aga lõpuks Tehvandi staadion paistis. 2:45 tegin ära, ühes sellega täitus sellel nädalal 90 km. Ulme. Lihtsalt ulme. Laagri lõpp. (22,65 km, 7:22 min/km, 138 l/min)
Kokkuvõttes:
See oli ametlikult minu 11 aasta jooksjaelu kõige mahukam nädal: 90 km jooksu. Ma ei tea, kuidas see keha vastu pidas, aga tundub, et pidas. Järgmisel nädalal võtan oluliselt rahulikumalt, mahud ja koormused tulevad korralikult alla. Siis jääb veel viimane plokk korralikku tööd, et maratoniks valmis olla.
Nourish, Train & Flourish 