Autor: Margit Partei

Postitus ilmus PM Kodustiil portaalis 21. veebruaril 2019.

Joonis on tehtud Ikea köögiplaneerimise tarkvaraga.

Meie köögiplaanidest olen ma varem juba kirjutanud. Tookordses artiklis võrdlesin kaht plaani ja rääkisin sellest, miks esimene meie korterisse enam ei sobinud. Nüüd oleme aga veel targemaks saanud ja seega – üllatus-üllatus! – tegin ma meie köögi joonised kolmandat korda ringi.

Suurim detail, mille ma tähelepanuta olin jätnud, oli korstnajalg. Nimelt asub meil köögis tellistest tuletõkke seina sees ja sellest ca 10 cm eendudes korstnajalg, kuhu on ühendatud alumiste naabrite kamina suitsulõõr ja varem oli ühendatud meie ahju slepe. Suures planeerimistuhinas ei mõelnud ma üldsegi peaga selles osas, mida tohib ja ei tohi korstnajalaga teha. Korstnapühkija ja pottsepp juhtisid tähelepanu sellele, et mingeid kappe küll korstnajala külge ega ette kinnitada ei tohi.

Seaduse järgi peab korstnajalg olema vähemalt kahest küljest vabalt vaadeldav ja korstnajalga ei tohi kinni ehitada. Katta tohib korstnajala vaid krohvi, värvi või keraamiliste plaatidega (mis tuleb plaadiseguga kinnitada otse korstnajala külge). Samuti on lubatud jätta korstnajalg katmata: siis jäävad tellised lihtsalt näha nii, nagu nad on. Kui viimase köögiplaani järgi oli meil kavas tellissein kinni katta ja kogu seina ulatuses sinna paigaldada alumised ja ülemised kapid ning korstnajala ette kõrge kapp integreeritud külmikuga, siis ilmselgelt tuli sellele plaanile kriips peale tõmmata ja alustada otsast uuesti. Võite ise mõelda, mis juhtub siis, kui korstnajalg on kaetud vähegi põlevate materjalidega, korstnas tekib tahmapõleng ning temperatuur tõuseb näiteks 1000 kraadini. Ohutusreeglid on järgimiseks.

Heal juhul võime me korstnajala ette paigaldada eraldiseisva külmkapi, kui jätame külmkapi tagaseina ja korstnajala vahele piisava õhuvahe. See aga tähendab, et tellissein jääks visuaalselt pooltühi, kui pärast korstnajalga algavad järsku laeni ulatuvad seinakapid. Pooles vinnas, st jupp maad enne lage lõppevad seinakapid mulle isiklikult ei meeldi, samuti hakkab nende peale tolmu ja muud mustust kogunema. Seega ei jäänud meil muud üle, kui seinakapid nihutada hoopis parempoolsesse seina. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et see teeb meie pisikese 2,5×2,7 m köögi visuaalselt väiksemaks, aga selle kapipinnata meie kuivained ja nõud kööki ära ei mahu.

Kui seinakapid tuleb viia parempoolsesse seina, tuleb uuesti sinna liigutada ka valamu. Kuna gaasipliidi kohal peab õhupuhasti paiknema ca 20 cm kõrgemal kui elektrilise (st lahtise leegita) pliidi puhul, siis peaks seinakappide rida algama kas väga kõrgelt (ca 160 cm kõrguselt, mis ei ole enam praktiline) või peaks õhupuhasti kapp olema madalam kui teised seinakapid, jättes seinakappide alumisse serva veidra tühimiku. Niigi pisikese köögi puhul jääks see eriti minu silma häirima. Seega tuli taaskord ära vahetada pliidi ja valamu asukohad. Iseenesest teeb see tööd gaasitorudega lihtsamaks ja odavamaks, vähemalt midagi positiivset. 🙂

Tellisseina jääb seega (alates vasakult):

• külmik: ideaalis võiks see olla 70 cm laiune, kuna korstnajala laius on ca 80 cm (joonisel on külmik valge, tegelikkuses tuleks roostevabast terasest),
• 20 cm laiune väljatõmmatavate riiulitega kapike maitseainetele, õlidele jms,
• pliidikapp koos ahjuga ja selle kohal eraldiseisev õhupuhasti
• ning nurgakapp, kuhu lähevad potid ja pannid.

Nurgakapi sisse soovime paigutada ka (ise näitu edastava) gaasimõõtja: loodetavasti on selline lahendus lubatud (EDIT: gaasiauditi ekspert viimati ütles, et on võimalik). Kuna gaasitorud sisenevad korterisse just nurgakapi kohalt ja kohe selle kõrval asub gaasipliit, oleks see mugav ja lihtsalt teostatav variant.

Parempoolsesse seina jääb alumisse ritta (alates vasakult):

• nurgakapp,
• nõudepesumasin: kas 45 või 60 cm lai, saab selgeks lammutuse järel, kui saame lõplikult paika, kuhu on võimalik tekitada täisnurgad ja kui palju see meilt ruumi röövib,
• valamukapp koos prügimajandusega
• ning kapp nelja sahtliga, kuhu peavad mahtumaigasugused söögiriistad, pannilabidad, rätikud ja muu, mida on eelkõige mugav hoida sahtlis.

Parempoolses seinas on üleval kahes reas 40 ja 80 cm laiused köögikapid, kuhu peavad mahtuma kõik nõud toidu valmistamiseks, serveerimiseks ja söömiseks, elektrilised köögimasinad (nt blender jms), lisaks kõiksugused hoidised ja kuivained jmt. Ülemised kapid on 40 cm kõrged ja klaasist ustega, alumised 80 cm kõrged ja ilma klaasideta.

Köögi planeerimiseks kasutasin IKEA Kitchen Planner tarkvara, kuna meie köök tuleb justnimelt Ikeast. Suurima tõenäosusega valime Bodbyn hallid uksed ja Maximera vaikselt sulgevad sahtlid. Tööpinna tellime mõnest puiduga tegelevast ettevõttest ja viimistleme ise Osmo õlivahadega tumepruuniks. Elektroonika osas pole veel otsustanud, kas ostame selle samuti Ikeast või kuskilt mujalt.

3D joonis.

Korraks kaalusime tavalise külmiku asemel kaheukselise külmiku ostmist. Väga tore oleks ju suur sügavkülm suvel head-paremat täis varuda. Külmiku sisse ehitatud jäämasin oleks suviti ka väga tore lisavidin. Kui aga tavamõõdus ja kaheukseliste külmikute elektritarbimist võrdlema hakkasin, ei olnud ma selle ostu praktilisuses enam nii kindel. Samuti kaotaksime laiema külmiku tõttu ca 15 cm laiust oma niigi ülikitsast esikust, mis kohe köögi kõrval paikneb. Praegu saame me hakkama minisuuruses külmkapiga: ma pole kindel, et meil nii suurt külmikut nagu kaheukseline tegelikult vaja oleks. Seega parima meelega soetaksin tavapärase 60 cm laiuse külmiku asemel 70 cm variandi: see oleks praktiline ja elektrisäästlik kompromiss.

Viimane dilemma, mis meil veel lahendada tuleb, on tellisseina viimistlus. Esialgu oli meil kindel plaan kogu tellissein plaatida täies pikkuses metroo stiilis plaatidega, mida kasutasime ka vannitoas. Samamoodi viimistleda kappidevaheline seinapind parempoolses seinas. Selle variandi puhul saaksime tuua ülejäänud seina korstnajalaga samale tasapinnale, et korstnajala ja seina vahele mingit 10 cm astet ei jääks. Samuti saaks selle seina taha peita naabrite ventilatsioonitoru, mis praegu meie kööki läbib ja üpris inetult nähtaval paikneb. Samamoodi saaks lahendada meie köögi kubu toru paiknemise.

See plaan oli meil paigas kuni selle päevani, kui ma meie naabermajas tehtud fotodel nägin ilusat restaureeritud tellisseina. Tellist eksponeerida tahtsime juba magamistoas ja kontoris, kuid seal oli meie pea 140 aasta vanune tellissein väga kõver, viltu ehitatud ja lisaks kõigele oli kunagise väljalõhutud ahju kohale topitud suvaliselt katkiseid telliseid. Midagi ilusat selles seinas ei olnud, seega need seinad sai kiirelt kinni ehitatud.

Krohvist puhastatud tellised saunas. Keskmistel kividel on traatharjaga kergelt krohvijääke eemaldatud, kuid ilusa seinani on sellest puntkist veel väga pikk maa minna.

Köögi ja esikuga samas tellisseinas paikneb meil aga saun ja vannituba, kus nägime pärast krohvi mahavõtmist palju ilusamat tellist ja sirgemat seina. Seal kahjuks ei olnud võimalik meil tellist näha jätta. Kui aga enam-vähem sirge ja ilus tellis tuleks välja ka köögi ja esiku krohvi alt, on mul hirmus kiusatus ette võtta suur restaureerimistöö ja tellis paljalt näha jätta. Olen vaikselt asunud end sel teemal juba harima: kuidas krohvijäägid tellistelt eemaldada, kuidas katkiseid telliseid välja vahetada, kuidas vuuke taastada ning kuidas tellissein viimistleda, et ta tolmama ei jääks ja mustust tõrjuks. Tundub aeganõudev ja närvesööv töö, kuid tulemused on tõeliselt kaunid.

Köögis tellisseina eksponeerimisega on mul aga neli murekohta. Esiteks: kuidas parandada endine ahju slepe läbiviik korstnajalas, nii et see võimalikult autentne ja nähtamatu välja näeks. Hetkel on see “auk” meil üpris lihtsalt segu ja tellistega kinni pandud, aga nii see kindlasti jääda ei saa.

Teiseks on mul suur mure naabrite ventilatsioonitoruga: me võiksime selle küll uue roostevabast terasest variandiga asendada, aga ma pole kindel, et see visuaalselt eriti ilus jääks või kas see hakkaks meie pliidi kõrval olevat kitsast kappi segama.

Kolmandaks tuleb läbi mõelda pliiditagune sein: kas seda peaks kuidagi kaitsma klaasi või mõne muu materjaliga või on õigesti viimistletud tellis piisavalt rasva tõrjuv, et see tellis seal pliidi taga paari aastaga õudne välja ei näeks.

Viimaks tuleb tellisseina eksponeerimise puhul hoolikalt läbi mõelda, kuidas viimistleda köögi vasakpoolne sein ja kappidevaheline seinapind paremal pool. Minu mõte oli seal kasutada hoopiski vertikaalset laudist, mida leiab meie kodust pea igast ruumist, aga ma pole päris kindel, kas see tellisega ikka hästi kokku sobib. Või köögist liialt suvilalikku muljet jäta.

Kas sul on kogemusi tellisseina restaureerimisega või tellisseintega köögis? Kuulaksin hea meelega teiste kogemusi ja soovitusi!