Workout Week 11.–17.03.2019

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Alustasime ikka fartlekiga nagu igal esmaspäeval. Seekord oli plaanis üks selline variant, mida juba varem teinud oleme. 5 blokki, igas blokis:

  • 5 min kuni 155 bpm: 6:31, 6:51, 7:02, 7:06, 7:10 min/km,
  • 3 min kuni 165 bpm: 4:52, 5:14, 5:25, 5:31, 5:23 min/km,
  • 2 min 165+ bpm: 4:21, 4:52, 5:07, 5:08, 5:02 min/km.

See oli ikka üks päris korralik fartlek. Peale tegime korraliku bloki ÜKE harjutusi kerelihastele: visked topispallidega, plangud ja puusatõsted. Varsti, võistlushooajal saab regulaarne ÜKE trenn läbi, seega tuleb veel lihastrennidest viimast võtta.

Teisipäev: BodyPump + kerge jooks. Teine kord 109. kava teha ja meeldis juba palju rohkem kui esimesel korral. Mingid harjutused on ikka veidrad, aga vähemalt muusika on hea ja tempo normaalne. Kükilugu on ikka korralik, rinna- ja seljaloo fänn ma selles kavas just eriti ei ole, triitseps on raske, biitseps on liiga kiire, väljaasted ja õlad meeldivad väga, kõhulugu erilisi emotsioone ei tekitanud.

Pärast BP-d soovitas Treener hallis 20–30 minutit peale joosta, et natuke kilomeetreid koguda ja Pumpi raskus jalgadest välja saada. Kahtlane väss tuli jooksu alguses peale, aga väike joogipaus tegi olemise jälle heaks ja jooksin kergel sammul oma 5 km täis (135 bpm, 6:38 min/km).

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Soojendus tuli täitsa asjaliku pikkusega ning jooksuharjutused olid tavapärased. Siis saime kätte lõigutrenni ülesande: 3 kuni 4 korda 1000 m. 😐 Pole väga ammu pikemaid lõike teinud. Mina oma peas mõtlesin, et natuke alla 5:00 tempos võiks ju joosta ja siis Maria ütles poolnaljates, et 4:30. Ma pidin kreepsu saama. 😅

Vaheldumisi olime üksteisele jänesed ja lõpuks tegimegi 4 x 1000 m ära. Lõikude vahele tegime 5 min sörki, vahetult pärast lõiku hingeldasime kõndides. Päris rõve oli ja palavus hallis asja just paremaks ka ei teinud, aga tehtud saime. Tempod ja pulsid tulid sellised:

  • 4:36 min/km, 175 bpm
  • 4:41 min/km, 173 bpm
  • 4:47 min/km, 173 bpm
  • 4:47 min/km, 173 bpm

Maksimumpulsiks sain kätte 181 bpm. Üldiselt ei saa väga kobiseda nende aegade üle, kuigi on olnud nädalaid, kui olen end ikka tunduvalt tugevama ja kiiremana tundnud.

Neljapäev: trennivaba. Õhtu veetsin koristades ja valmistasin objekti järgmiseks remondietapiks ette.

Reede: kerge jooks + BodyPump. Alustuseks natuke jooksu alla (6:11 min/km, 147 bpm), et jalad soojaks saada ja veidi veel jooksumahtu koguda, ja siis jälle 109. kava kallale. Saal oli megapalav ja higi voolas ojadena. Üldiselt kavaga olen juba harjunud, kuigi minu arvates on see ikka täitsa raske kava. Omast arust on mul tugevad õlad, aga see kava teeb 1-0 nendega iga kord. 😂

Laupäev: pikk jooks. Seekord võtsin plaani ca 2-tunnise jooksu, et nädala 50 km maht täis saada. Tegime koos natuke väiksema JJV pundiga, kuna osad ei saanud tulla. Vihma küll sadas ja tuul oli vahepeal natuke vastu ka, aga pundiga läks see 2 tundi nagu linnutiivul ja üldiselt hea ja kerge jooks sai kokku. 🙂 18,55 km, 6:32 min/km, 147 bpm.

Käisime juba üpris traditsioonilisel Ihaste tiirul. Seda Ihastet pole vist eelnevatel aastatel kokku nii palju jooksnud kui viimase poole aasta jooksul. Aga mis teha: seal olid lumega alati teed paremini hooldatud kui linnas.

Pühapäev: trennivaba. Teeme remonti ja kuna täna tuleb üks fototöö ära teha, siis oleks tore jõuda homme ka fotodega algust teha.

Kokkuvõttes:

Sellel nädalal lasin perearstil ära teha vereanalüüsid, et kontrollida, kas kõik näitajad on korras. Üldiselt oligi kõik kenasti referentsväärtuste piirides, aga oli ka üks veider anomaalia. Rauanäitajad on mul alati korras olnud. Seekord oli hemoglobiin minu jaoks normaalsel tasemel (137), ferritiin oli kenasti korras (23), aga raua näit (S-Fe) oli 6, kuigi lubatud minimaalne on 9. 😕

Pidasin pereõega nõu ja mulle kirjutati elus esimest korda välja rauakuur, millega kohe ka peale hakkasin. Ehk siis naised: kui teie tsüklis on tekkinud muutused, kas või väikesed, ja naistearst midagi ebatavaliselt ei leia, aga tunnete, et midagi on teie kehas paigast ära, siis laske vähemalt kõik rauanäidud üle vaadata.

Üldiselt olid selle nädala alguses pulsi ja tempo suhted tempokamatel jooksudel olnud veidi kehvemad kui varem, samas pikk jooks oli jällegi väga hea. Mingit katastroofi siin veel ilmselgelt ei ole, aga järgmisel nädalal tuleb end hoolega jälgida, et viimane tõusva koormusega nädal selles blokis kvaliteetselt ära teha. Ülejärgmisel nädalal tuleb kergem nädal ja kavatsen siis ka oma trennikaaslaste poolt tehtud kingituse realiseerida ehk koormustestil ära käia.

Sealt edasi tuleb juba Cooperi testi ja Parkmetsa jooksu nädal 😳 ning aprilli teine nädalavahetus on sisustatud Prorunneri kevadlaagriga, kus ilmselt saan kätte kevadhooaja suurima nädalase jooksumahu. Edasi on maikuu võistlused juba käega katsuda.

Aeg läheb ruttu.

Kodublogi: kuidas me köögiplaanid jälle ringi tegime

Postitus ilmus PM Kodustiil portaalis 21. veebruaril 2019.

Joonis on tehtud Ikea köögiplaneerimise tarkvaraga.

Meie köögiplaanidest olen ma varem juba kirjutanud. Tookordses artiklis võrdlesin kaht plaani ja rääkisin sellest, miks esimene meie korterisse enam ei sobinud. Nüüd oleme aga veel targemaks saanud ja seega – üllatus-üllatus! – tegin ma meie köögi joonised kolmandat korda ringi.

Suurim detail, mille ma tähelepanuta olin jätnud, oli korstnajalg. Nimelt asub meil köögis tellistest tuletõkke seina sees ja sellest ca 10 cm eendudes korstnajalg, kuhu on ühendatud alumiste naabrite kamina suitsulõõr ja varem oli ühendatud meie ahju slepe. Suures planeerimistuhinas ei mõelnud ma üldsegi peaga selles osas, mida tohib ja ei tohi korstnajalaga teha. Korstnapühkija ja pottsepp juhtisid tähelepanu sellele, et mingeid kappe küll korstnajala külge ega ette kinnitada ei tohi.

Seaduse järgi peab korstnajalg olema vähemalt kahest küljest vabalt vaadeldav ja korstnajalga ei tohi kinni ehitada. Katta tohib korstnajala vaid krohvi, värvi või keraamiliste plaatidega (mis tuleb plaadiseguga kinnitada otse korstnajala külge). Samuti on lubatud jätta korstnajalg katmata: siis jäävad tellised lihtsalt näha nii, nagu nad on. Kui viimase köögiplaani järgi oli meil kavas tellissein kinni katta ja kogu seina ulatuses sinna paigaldada alumised ja ülemised kapid ning korstnajala ette kõrge kapp integreeritud külmikuga, siis ilmselgelt tuli sellele plaanile kriips peale tõmmata ja alustada otsast uuesti. Võite ise mõelda, mis juhtub siis, kui korstnajalg on kaetud vähegi põlevate materjalidega, korstnas tekib tahmapõleng ning temperatuur tõuseb näiteks 1000 kraadini. Ohutusreeglid on järgimiseks.

Heal juhul võime me korstnajala ette paigaldada eraldiseisva külmkapi, kui jätame külmkapi tagaseina ja korstnajala vahele piisava õhuvahe. See aga tähendab, et tellissein jääks visuaalselt pooltühi, kui pärast korstnajalga algavad järsku laeni ulatuvad seinakapid. Pooles vinnas, st jupp maad enne lage lõppevad seinakapid mulle isiklikult ei meeldi, samuti hakkab nende peale tolmu ja muud mustust kogunema. Seega ei jäänud meil muud üle, kui seinakapid nihutada hoopis parempoolsesse seina. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et see teeb meie pisikese 2,5×2,7 m köögi visuaalselt väiksemaks, aga selle kapipinnata meie kuivained ja nõud kööki ära ei mahu.

Kui seinakapid tuleb viia parempoolsesse seina, tuleb uuesti sinna liigutada ka valamu. Kuna gaasipliidi kohal peab õhupuhasti paiknema ca 20 cm kõrgemal kui elektrilise (st lahtise leegita) pliidi puhul, siis peaks seinakappide rida algama kas väga kõrgelt (ca 160 cm kõrguselt, mis ei ole enam praktiline) või peaks õhupuhasti kapp olema madalam kui teised seinakapid, jättes seinakappide alumisse serva veidra tühimiku. Niigi pisikese köögi puhul jääks see eriti minu silma häirima. Seega tuli taaskord ära vahetada pliidi ja valamu asukohad. Iseenesest teeb see tööd gaasitorudega lihtsamaks ja odavamaks, vähemalt midagi positiivset. 🙂

Tellisseina jääb seega (alates vasakult):

  • külmik: ideaalis võiks see olla 70 cm laiune, kuna korstnajala laius on ca 80 cm (joonisel on külmik valge, tegelikkuses tuleks roostevabast terasest),
  • 20 cm laiune väljatõmmatavate riiulitega kapike maitseainetele, õlidele jms,
  • pliidikapp koos ahjuga ja selle kohal eraldiseisev õhupuhasti
  • ning nurgakapp, kuhu lähevad potid ja pannid.

Nurgakapi sisse soovime paigutada ka (ise näitu edastava) gaasimõõtja: loodetavasti on selline lahendus lubatud (EDIT: gaasiauditi ekspert viimati ütles, et on võimalik). Kuna gaasitorud sisenevad korterisse just nurgakapi kohalt ja kohe selle kõrval asub gaasipliit, oleks see mugav ja lihtsalt teostatav variant.

Parempoolsesse seina jääb alumisse ritta (alates vasakult):

  • nurgakapp,
  • nõudepesumasin: kas 45 või 60 cm lai, saab selgeks lammutuse järel, kui saame lõplikult paika, kuhu on võimalik tekitada täisnurgad ja kui palju see meilt ruumi röövib,
  • valamukapp koos prügimajandusega
  • ning kapp nelja sahtliga, kuhu peavad mahtumaigasugused söögiriistad, pannilabidad, rätikud ja muu, mida on eelkõige mugav hoida sahtlis.

Parempoolses seinas on üleval kahes reas 40 ja 80 cm laiused köögikapid, kuhu peavad mahtuma kõik nõud toidu valmistamiseks, serveerimiseks ja söömiseks, elektrilised köögimasinad (nt blender jms), lisaks kõiksugused hoidised ja kuivained jmt. Ülemised kapid on 40 cm kõrged ja klaasist ustega, alumised 80 cm kõrged ja ilma klaasideta.

Köögi planeerimiseks kasutasin IKEA Kitchen Planner tarkvara, kuna meie köök tuleb justnimelt Ikeast. Suurima tõenäosusega valime Bodbyn hallid uksed ja Maximera vaikselt sulgevad sahtlid. Tööpinna tellime mõnest puiduga tegelevast ettevõttest ja viimistleme ise Osmo õlivahadega tumepruuniks. Elektroonika osas pole veel otsustanud, kas ostame selle samuti Ikeast või kuskilt mujalt.

3D joonis.

Korraks kaalusime tavalise külmiku asemel kaheukselise külmiku ostmist. Väga tore oleks ju suur sügavkülm suvel head-paremat täis varuda. Külmiku sisse ehitatud jäämasin oleks suviti ka väga tore lisavidin. Kui aga tavamõõdus ja kaheukseliste külmikute elektritarbimist võrdlema hakkasin, ei olnud ma selle ostu praktilisuses enam nii kindel. Samuti kaotaksime laiema külmiku tõttu ca 15 cm laiust oma niigi ülikitsast esikust, mis kohe köögi kõrval paikneb. Praegu saame me hakkama minisuuruses külmkapiga: ma pole kindel, et meil nii suurt külmikut nagu kaheukseline tegelikult vaja oleks. Seega parima meelega soetaksin tavapärase 60 cm laiuse külmiku asemel 70 cm variandi: see oleks praktiline ja elektrisäästlik kompromiss.

Viimane dilemma, mis meil veel lahendada tuleb, on tellisseina viimistlus. Esialgu oli meil kindel plaan kogu tellissein plaatida täies pikkuses metroo stiilis plaatidega, mida kasutasime ka vannitoas. Samamoodi viimistleda kappidevaheline seinapind parempoolses seinas. Selle variandi puhul saaksime tuua ülejäänud seina korstnajalaga samale tasapinnale, et korstnajala ja seina vahele mingit 10 cm astet ei jääks. Samuti saaks selle seina taha peita naabrite ventilatsioonitoru, mis praegu meie kööki läbib ja üpris inetult nähtaval paikneb. Samamoodi saaks lahendada meie köögi kubu toru paiknemise.

See plaan oli meil paigas kuni selle päevani, kui ma meie naabermajas tehtud fotodel nägin ilusat restaureeritud tellisseina. Tellist eksponeerida tahtsime juba magamistoas ja kontoris, kuid seal oli meie pea 140 aasta vanune tellissein väga kõver, viltu ehitatud ja lisaks kõigele oli kunagise väljalõhutud ahju kohale topitud suvaliselt katkiseid telliseid. Midagi ilusat selles seinas ei olnud, seega need seinad sai kiirelt kinni ehitatud.

Krohvist puhastatud tellised saunas. Keskmistel kividel on traatharjaga kergelt krohvijääke eemaldatud, kuid ilusa seinani on sellest puntkist veel väga pikk maa minna.

Köögi ja esikuga samas tellisseinas paikneb meil aga saun ja vannituba, kus nägime pärast krohvi mahavõtmist palju ilusamat tellist ja sirgemat seina. Seal kahjuks ei olnud võimalik meil tellist näha jätta. Kui aga enam-vähem sirge ja ilus tellis tuleks välja ka köögi ja esiku krohvi alt, on mul hirmus kiusatus ette võtta suur restaureerimistöö ja tellis paljalt näha jätta. Olen vaikselt asunud end sel teemal juba harima: kuidas krohvijäägid tellistelt eemaldada, kuidas katkiseid telliseid välja vahetada, kuidas vuuke taastada ning kuidas tellissein viimistleda, et ta tolmama ei jääks ja mustust tõrjuks. Tundub aeganõudev ja närvesööv töö, kuid tulemused on tõeliselt kaunid.

Foto: Shutterstock

Köögis tellisseina eksponeerimisega on mul aga neli murekohta. Esiteks: kuidas parandada endine ahju slepe läbiviik korstnajalas, nii et see võimalikult autentne ja nähtamatu välja näeks. Hetkel on see “auk” meil üpris lihtsalt segu ja tellistega kinni pandud, aga nii see kindlasti jääda ei saa.

Teiseks on mul suur mure naabrite ventilatsioonitoruga: me võiksime selle küll uue roostevabast terasest variandiga asendada, aga ma pole kindel, et see visuaalselt eriti ilus jääks või kas see hakkaks meie pliidi kõrval olevat kitsast kappi segama.

Kolmandaks tuleb läbi mõelda pliiditagune sein: kas seda peaks kuidagi kaitsma klaasi või mõne muu materjaliga või on õigesti viimistletud tellis piisavalt rasva tõrjuv, et see tellis seal pliidi taga paari aastaga õudne välja ei näeks.

Viimaks tuleb tellisseina eksponeerimise puhul hoolikalt läbi mõelda, kuidas viimistleda köögi vasakpoolne sein ja kappidevaheline seinapind paremal pool. Minu mõte oli seal kasutada hoopiski vertikaalset laudist, mida leiab meie kodust pea igast ruumist, aga ma pole päris kindel, kas see tellisega ikka hästi kokku sobib. Või köögist liialt suvilalikku muljet jäta.

Kas sul on kogemusi tellisseina restaureerimisega või tellisseintega köögis? Kuulaksin hea meelega teiste kogemusi ja soovitusi!