Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlek. Nagu trennikaaslane Garminis kirjutas: lõputu arv 1- ja 2-minutilisi lõike, pluss kõige lõppu üle 2 km pikk lõik. Oli väga tugev tuul ja Ihaste poole minnes tuul lausa lükkas tagant. Tagasi tulles see-eest tuli ise rohkem tööd teha. Jooksin koos Edgariga, kes tegi tempot ja ei lasknud uimerdama jääda, seega tulid päris kõrge pingutusastmega lõigud:

• 5x 2′:
  5:00, 161
  4:59, 163
  5:07, 164
  5:20, 162
  5:08, 164
• 5x 1′:
  4:52, 163
  5:20, 165
  5:08, 165
  5:26, 165
  4:42, 166
• 3x (2’+1′):
  5:06, 169
  4:57, 166
  5:22, 169
  5:07, 167
  5:10, 168
  5:12, 166
• 12′:
  5:36, 169

Väga korralik pikk fartlek. Kuna ilm oli oluliselt leebem kui eelmistel nädalatel, olid nii enesetunne kui ka numbrid ikka kohe palju paremad. (12.23 km, 5:48 min/km, 160 l/min) Hiljem tegime kiire ÜKE peale (23 min, 104 l/min).

Teisipäev: rahulik jooks. Pärast tööd jõudsin kahe vihma vahel praktiliselt kuivalt jooksmas käia. Jalgades oli siit-sealt tunda, et eelmisel päeval sai päris kiired liigutusi tehtud, aga üldiselt oli mõnus. Nautisin õhku ja palavuse puudumist. Sellised võiksidki need suvised jooksud olla. (6.07 km, 6:52 min/km, 137 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenn. Jätkuvalt sadas igapäevast vihma. Lausa nii palju, et vaevu sain kuivalt töölt trenni tuldud, kuigi maad ju vaid 400 meetrit. Staadion seega iseenesest mõista oli out. Treener andis meile ülesande kätte ja igaüks ise sai valida, palju teeb. Menüüs oli 4 kuni 7 korda 1000 meetrit üle 500 meetri sörgi.

Läksime seda tegema Anne kanali ümber. Kella sisse panin 6 lõiku. Saime Kairega vist 5 ringi ümber kanali tõmmata, minule väga sobib seal tonniseid joosta. Meeldis lausa nii palju, et tagasi joostes otsustasin 7. lõigu ka ära teha. Viimaks oli käes see tunne, et jaksan hästi pingutada ja võikski neid lõike jooksma jääda, andke ainult ette. Absoluutselt parim tunne ja nii hea, et lõpuks selle jälle kätte sain. Lõikude ajad ja pulsid:

• 5:19, 160
• 5:15, 160
• 5:15, 161
• 5:26, 161
• 5:21, 161
• 5:24, 162
• 5:21, 165

Täpselt kell 19.30, kui meie trenn läbi sai ja juba TYSKi poole tagasi jooksime, hakkas jälle sadama.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks. Täpselt nagu teisipäeval, sama kellaaeg, sama rada, sama ilm. Isegi enesetunne oli sarnaselt hea. Nautisin. (6.09 km, 6:42 min/km, 139 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Selle nädala kõige raskem trenn. Läksin sellele jooksule vastu mõttega, et ainult kaks päris pikka jooksu on veel enne maratoni jäänud. See polegi enam ju peaaegu mitte midagi. Teadsin muidugi ette, et tuleb päris raske ja palav jooks, sest niiskus oli laes, kraadiklaas oli 22 peal ja päike küttis pilvede vahel korralikult. Ei tahtnud aga kogu päeva trenni järgi sättida, seega tegin hommikused asjad ära ja kella 12st läksin jooksma. Kui on raske, siis olgu.

Võtsin ette tee Kärknasse ja tagasi, sest vaja oli joosta 2 tundi rahulikult ja pool tundi maratonitempos. Kokku umbes 23 kilomeetrit minu praeguste tempodega. Et kuskilt juua saada, tuli aga Kärknasse välja joosta, seal on Terminali tankla minu kodust täpselt 12 km kaugusel. Tunni aja peal, kui täis sai 9 km, tundsin väga selgelt, kuidas janu on kohal. Lootsin, et saan tuntava januta tanklasse kohale, aga kahjuks nii ei läinud. Oli ikkagi liialt päikseline.

Tanklas sain kraanist vett kaanida ning ostsin vedeliku- ja energiapuuduse leevendamiseks pooleliitrise Coca-Cola. Mõikas päris hästi, aga kui olin 14 km peal, oli mul jälle jook otsas ja janu kohal. Kuskilt enam midagi saada polnud. Ning maratonitempos jupini oli omakorda veel 4 km minna. Kuivasin seal nagu rosin päikese käes. Lõpuks jõudis kätte maratonitempo 5 km. Mingit eriliselt lendu loomulikult sees polnud, pigem selline 35. km tunne. Lõpp läks suhteliselt raskeks, aga siis olin juba jälle linnas kohal. Maratonitempos lõik: 6:10, 159. Kodu ja jook jäi vaid kilomeetri kaugele. Tehtud. Raske õppustel, kerge lahingus? (24.13 km, 6:38 min/km, 150 /min)

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Suhteliselt hull on mõelda, et nüüd ongi vaid vähem kui 3 nädalat maratonini jäänud. Järgmisel nädalal ootab ees maratonitrennide kõige pikem jooks, mille pean kuidagi Ida-Virumaal tehtud saama, seega pean hakkama nuputama rada ja joogipunkte. Seda 28–30 km annab seal kokku otsida. Vähemalt saab olema põnev.